Käes on kena kevad ning toimekas õppeaasta hakkab jõudma lõpule. Põltsamaa MARI lasteaias oli see väikeste putukauurijate aasta, mis sai võimalikuks tänu KIK-i poolt rahastatud projektile „Meinart Mesilase looduskool”.
Meie, oma Vaarikamarja rühma 6-7 aastaste lastega, otsustasime ühe eesmärgina lõimida ka iganädalastesse õppe-kasvatustegevustesse putukate teemat. Igal nädalal valisime ühe putuka, kellest rääkisime põhjalikumalt ning kelle nimes leidus täht, mida nädala jooksul õppisime. Õpitud 24 putuka kohta valmis mahukas slaidiprogramm „Putukad ja…“, mida lapsed huviga jälgisid ning mis osutus laste teadmiste kinnistamisel väga efektiivseks. Slaididel edasi antud info oli esitatud lasteaialapsele arusaadavalt ja lihtsalt, välja oli toodud põnevaid fakte, mis lastele hästi meelde jäid. Oli ka videomaterjal putukate häälte ja elutegevuse kohta. Eelpool nimetatud slaidiprogrammi esitleti ka maakondlikul lasteaiaõpetajate õppepäeval ning see tekitas õpetajate seas huvi, kuna lasteialastele eakohast materjali ei ole alati lihtne leida. Sügisel plaanime teha õppematerjali kättesaadavaks interneti vahendusel kõikidele huvilistele.
Putukaid oleme koos lastega otsinud ja uurinud matkadel, õppekäikudel ja väljasõitudel. Rühma uurimiskeskuses olid võimalused uurida ja raamatu järgi määrata erinevaid putukaid, keda lapsed ja lapsevanemad aktiivselt meile õppematerjaliks pakkusid. Esimeseks putukaks, keda lapsed said põhjalikult uurida, oli kartulimardikas, kelle leidsime oma rühma kartulivaolt lasteaia õuealal. Kuigi mardikas oli meie kartulile kahju teinud, saime ikkagi oma vaost märkimisväärse saagi, mida sorteerisime ja kaalusime. Kogu oma saagi kasutasime otstarbekalt: valmistasime tärklist, tegime kartulikooki, keetsime ja praadisime. Küll maitsesid hästi toidud omakasvatatud kartulist!
Teiseks suureks eesmärgiks lõppeval õppeaastal seadsime rahvakultuuri tutvustamise, mida tegime väga erinevatel viisidel. Juba sügisel seadsime rühmas üles kangasteljed, millel lapsed asusid usinasti kuduma kaltsuvaipa. Esimese vaiba kudusid lapsed ühiselt, kuid kevadeks valmis igal lapsel oma vaibake kodust toodud materjalist. Kudumine kangastelgedel osutus väga populaarseks nii poiste kui tüdrukute hulgas, see rahustas ka kõige kärsitumaid lapsi ning andis võimaluse rakendada oma loovust.
Kogu õppeaasta jooksul oleme tähistanud rahvakalendri tähtpäevi, tutvustanud nendega seotud traditsioone ja vanarahva uskumusi, vanasõnu ja mõistatusi.
Sügisel toimunud leivanädala raames käisime koos lastega vaatamas viljapeksu, mida tehti nii kootide, viljapeksumasina kui ka tänapäevase kombainiga. Rühmas küpsetasime ise rukkileiba ja karaskit, mille lõhna oli tunda kogu majas. Soe leib koos võiga oli kõikide laste lemmikuks. Õppevahendina valmis raamat Eestis kasvavatest teraviljadest.
Rahvuslik joon läbis rohkem või vähem ka kõiki meie üritusi ja toiminguid. Mardipäev möödus vanu traditsioone järgides. Martidena külastasime Põltsamaa linnavalitsust, kus linnapea isiklikult meid vastu võttis.
Kohe pärast kadripäeva hakkasime valmistuma linna jõululaadaks. Selleks korraldasime koos vanematega meisterdamise õhtud, kus valmisid rahvuslikus stiilis kuusekaunistused ja pakikaardid. Meie rühma üksmeelse meeskonna poolt olid juba eelnevalt valminud erinevad helkurid, mis läksid laadal väga hästi kaubaks. Teenitud raha eest soetasime rühmaruumi kasutatud nahkdiivani. Laadal pälvisime ka parima kaupleja tiitli.
Rühma jõulutoimetused olid täielikult vana-aja stiilis. Kõige huvitavamaks olid lastele tanguvorsti tegemise talgud. Vorstid toppisime ehtsasse seasoolde, mille muretsemise eest oleme tänulikud lapsevanemale. Toomapäeval meisterdasime koos lastega kaltsudest Tahma-Tooma, mille sokutasime naabrite ukse taha. Tegevus oli lastele meeleolukas ning nii mõnigi lubas ka kodus omale Tooma valmistada. Rühma jõulukuusk, mille tõi meile lapsevanem, sai selga rahvusliku rüü – laste poolt valmistaud lõngast ehted. Enne jõulupidu külastasime kirikut, kus pidas meile jutluse kirikuõpetaja Markus Haamer. Ülev oli ka laulda jõululaule oreli saatel. Jõulupeo teemaks olidki vana-aja jõulud. Kõik lapsed ja õpetajad olid rahvariietes, peo kava oli suures osas üles ehitatud regilaulule ja vana aja mängudele-tantsudele. Jõulupeolt ei puudunud ka putukad. Seekord olid nendeks unustatud kilk ja kirp, kes olid üllatuskülalised ning lõid peol üleva meeleolu. Ja nagu laulusalmgi ütleb, hüppas kirp lõpuks aknast välja.
Rahvuslikku stiili oleme tähtsaks pidanud lisaks jõulupeole ka teiste tähtpäevade tähistamisel. Vastlapäev möödus traditsiooniliselt koos liulaskmise ja rahvalike mängudega Kuningamäel. Teatrikuu raames lavastasime muusikalise näidendi „Jussikese seitse sõpra“, kus osalised olid rahavariietes ning kasutati rahvalaulu ja -mänge. Näidend võeti publiku poolt väga soojalt vastu. Olles eelnevalt tutvunud jüripäeva kombestikuga vanal ajal, külastasime uut kaasaegset suurfarmi, kus lapsed said tutvuda tänapäevase karjakasvatuse ja piimatootmisega.
Putukad ei ole puudunud üheltki meie lasteaeda puudutanud ürituselt. Meie rühmast laulustuudios käivad lapsed esinesid meeleolukal putukateemaliste laulude konkursil „Pirinal-põrinal“.
Lasteaia 40. aasta juubelipidu Põltsamaa kultuurikeskuses möödus sumisedes – kõik lapsed, kogu maja personal ja paljud vanemad olid kehastunud putukateks. Üheskoos lustisid nii kärbsed, lepatriinud, sajajalgsed, mardikad, rohutirtsud, liblikad, sipelgad ja ristiämblik. Peo lõpus sai iga laps kingituseks ühiselt laste, vanemate ja õpetajate poolt koostatud ning KIK projekti raames rahastatud Putukate aabitsa.
Õppeaasta jooksul valmisid rühmades ka toredad teemakohased õppemängud. Meie Vaarikmarjarühm valmistas tekstiilist lauamängu „Ämblikule külla!“, käsitööna valmisid 14 erinevat heegeldatud putukat mängu „Leia õige!“ tarbeks. Mängus „Kes ma olen?“ moodustas laps liitsõnast koosneva putuka nime. Lisaks mängudele valmisid rühmades töölehed putukatest ning õpimapid.
Oleme rahul, et läbi kahe suure eesmärgi sai täidetud ka meie põhieesmärk – lapsed on hästi ette valmistatud kooliks. Putukauurijate projekt kestab meie majas selle õppeaasta lõpuni. Ees ootab veel ülelasteaialine matk koos lapsevanematega ning viiepäevane suvine laager koolieelikutele. Laagri programm hõlmab tegevusi ja väljasõite, mille eesmärgiks on silmaringi laiendamine ja teadmiste andmine putukatest.
Põltsamaa MARI lasteaia Vaarikmarja rühma õpetajad Eve Järviste ja Eve Kulp.