Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Mutt mullas

Mutt 1 (Small)Kui mutt just mulla sees ei maga,
siis ajab vihmausse taga.
Kui aga magama ta jääb,
siis vihmausse unes näeb.(Eno Raud Täheke nr. 7 / 1996)

Mõistatus: Kuhja luuakse, aga kuhja loojat sa ei näe.
Laulud:
”Muti metrood“: Riho Päts-muusika, Uno Leies-sõnad
”Mutionu pidu”: eesti rahvaviis, A.Dahlberg-sõnad

Materjal lastele muti tutvustamiseks:
Mutt on väike, u 12-15 cm pikkune jässaka rulja keha, koonilise pea ja terava koonuga loomake (Haavik, 2006). Mutt veedab pea kogu oma elu maa all, kuhu ta kaabib endale teravmeelselt väljamõeldud eluaseme, mille tosinate meetrite pikkune käigustik moodustab enam-vähem ühetasapinnalise tugevasti läbipõimunud võrgustiku. Need ei ole ruumikad tunnelid (nagu inimeste metrood) (Bouchner, 1999). Mutt kaevab maasse kolme tüüpi käike, millest maapinnale lähemal asuvad paaritumiskäigud ja pinnakäigud. Kolmandat tüüpi on sügavamal maa all kulgevad püügikäigud, kus asub ka pesa.

Mutt2 (Small) Väga pehmes pinnases saab mutt käike teha ainult pinnast käigu seintesse pressides, nii et käigust ei jää maapinnale mingit jälge (Bang, 2007). Ühe ööga võib kaevata kuni 30 m käike. Pesa on kõvas pinnases puujuurte, kivi või mätta all. See asub u 30-60 cm sügavusel ja on 12-15 cm läbimõõduga (Haavik, 2006). Mutt vooderdab oma keraja pesa rohu ja lehtedega. See on ühendatud püügikäigustikuga (Bang, 2007). Muti käigud vastavad tema keha mõõtudele. Kui ta tunnelis liigub, ei saa ta end ümber pöörata. Tagasi saab ta tulla vaid tagurpidi. Siin tuleb mutile kasuks hästi lühike ja igas suunas painduv karv. Siidiselt pehme, läikivmusta, lühikese ja liibuva karvaga mutinahal on muude imetajate nahaga võrreldes üks äärmiselt otstarbekas omadus. Enamikul imetajatel on karvad nahas viltused, nad kasvavad seljapealt alla maa suunas. Ilmselt aitab see vihmavett paremini maha suunata. Muti karvad ei kasva niiviisi kindlas suunas, vaid lasevad end igati pöörata. Ühes kindlas suunas kasvav karvastik läheks tagurpidi kulgemisel lootusetult harali ja takistaks tunnelis libisemist. Muti vabalt liikuvad karvad koolduvad alati õiges suunas ja mutil on võimalik tagurpidi sama kiiresti liikuda kui edaspidigi (Bouchner, 1999).
Maapinnal kohtame mutti harva, sest ta hülgab oma maaaluse maailma ainult öösiti. Ta ei talu otsest päikesevalgust, selle käes võib mutt poole tunniga hukkuda (Haavik, 2006).
Muti olemasolust annavad aga kindlat tunnistust selgelt hoomatavad tegevusjäljed, mis tema tunneliehitamisest maha jäävad (Bouchner, 1999). Mutimullahunnikud, milles käigu sissepääs asub kuhila keskel. Mutimulla hunnikute rohkus ei näita kunagi, palju selles pinnases võib mullamutte pesitseda ja elada, sest üks ainuke mutt võib kuu aja jooksul “ehitada” 50 kuni 100 kuhilat (Mutt) .
Mutt on täitmatu õgard ja tema maaalune käigustik pole midagi muud kui pidevalt toimiv vihmausside, kõiksugu röövikute, mardikate ja isegi pisikeste selgroogsete lõks. Mutt roomab iga päev mitu korda oma tunnelisüsteemi läbi ning kui tema vihmaussisaak momendivajadustest suuremaks osutub, siis halvab ta ülejäänud loomad osava hammustusega närvipõimikusse ning ladustab need mustade päevade tarvis sisseseatud sahvrisse. Mõistagi peab ta oma käigustiku algul valmis kaapima ja sealt ülearuse mulla kõrvaldama.

Mutt3 (Small) Mutt kaevab maad oma viievarbaliste talbjate, pikaküüniseliste esijäsemetega. Lahtitõngutud mulla lükkab mutt maapinnale peaga. Ta on võimeline mõne minuti jooksul mitme kilogrammi raskust kuhja, mutimullahunnikut, maa seest välja lükkama. Muti tagajäsemed on nõrgad ja ta ei kasuta neid kaevetöödel. Sageli paiknevad erisuurused mutimullahunnikud üsna laialdasel maaalal. Mõnikord peab mutt jahti päris maapinna lähedal. Siis ei aja ta mulda hunnikutesse, vaid lükkab seljaga ülespoole, tekitades niiviisi looklevaid valle, mis on eriti hästi märgatavad värskelt rullitud põllul või peenramaal(Bouchner, 1999).
Mutijälgi võib vaid hea juhuse korral leida märja mulla või harvemini lume peal. Mutt liigub edasi väga väikeste sammudega. Tema külgedele sirutuvad esikäpad jätavad maha vaid küüniste jäljendid. Kaevamiseks kohandunud esijalgu ei saa normaalasendis käimiseks kasutada seetõttu, et nende siseserv on allapoole pööratud ja ilma mõhnata jalatald tahapoole suunatud. Loom liigub seega jala esiserva toel. Märksa väiksemate tagakäppade jäljed joonistuvad täielikult välja. Et mutt liigub maapinnal roomates, jääb tema jäljerea keskele madal lame vagu, mille on tekitanud lohisev kõht (Bang, 2007).
Karvkate on mutil sametine, lühike ja hästi tihe. Nii tihe, et mullaosakesed ja vesi ei pääse karvade vahele ja nahk on alati puhas. Suud kaitseb mulla eest nahakurd. Tal on 44 teravat hammast. Muti tillukesed silmad on karvade sees peidus. Silmaavad on kaetud liikuvate laugudega. Kõrvalestad puuduvad, aga kuulmine on tal sellegipoolest suurepärane, sest hääl kandub mullast edasi keha kaudu. Ka kompimismeel ja haistmine on mutil täiuslikud (Haavik, 2006).
Mutt talveund ei maga, talvel on tema käigud allpool külmunud pinnast ja toitu jätkub küllaldaselt (Mutt).
Emas ja isasloom elavad eraldi. Koos viibivad nad vaid paaritumise ajal (aprillis-mais) ja laste toitmise ajal. Sel ajal elab “paarike” kas emaslooma või isaslooma kodus. Nad suurendavad ühiste jõududega selle eluaseme natuke suuremaks ja teevad ka uusi käike. Ainult üks õrn tunne ongi mutil, see on vanemlik tunne, tunne, mis avaldub sigitamise ja järglaste kasvatamise ajal. Muttidest vanemad näitavad üles erilist hoolitsust oma poegade kasvatamise ees, nad toidavad neid ja kaitsevad vaenlaste eest, sammuti õppetavad ka käike uuristama (Mutt). Mutt poegib 1 kord aastas aprillis ja tal on 3-9 poega. Sündides on pojad alasti ja pimedad, kuid 1 kuu vanuselt on nad juba iseseisvad. Mutid elavad 4-5 aasta vanuseks (Haavik, 2006).
Täiskasvanud muttid on pidevas vaenujalas st.nad vaenutsevad pidevalt omavahel, käib nii öelda olelusvõitlus seda eeskätt jahi territooriumi pärast aiamaadel, kus elutseb eriti palju usse, seal elutseb ka mutte palju. Kohtudes omavahel maa alustes tunnelites lähevad mutid kohe võitlusesse ja võitja sööb võidetu ära (Mutt).
Mutt on kasulik, kuna ta kobestab pinnast ja rajab sellesse omapärase dreenide süsteemi. Muti käikudesse sirutuvad taimede juured, liigvesi voolab neid mööda ära ning pinnase sügavamad kihid saavad käikude kaudu õhku. Puude ja põõsaste seemnedki idanevad kõige paremini mutimullahunnikutes. Muti vaenlasteks on nirgid, kullid, toonekured, rebased, tuhkrud ja siilid (Haavik, 2006).

Kasutatud kirjandus:
Haavik, Õ. (2006) Loomariigist Tallinn: Argo
Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed Tänapäev (2007)
Bouchner, M.& Prochazka, P. (1999) Mis on (ei ole) looduses nähtav Eesti Entsüklopeediakirjastus
Mutt külastatud 02.10.2011 aadressil: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=127
Raud,E. Täheke nr. 7 / 1996

 

 

Õpetaja Signe Tomson Tartu lasteaiast Poku

Leave a Comment

13 + 7 =
Please leave these two fields as-is: