Loovusfoorumist-Tiina Kilkson

Käsmus, Lainela Puhkekeskuses  toimus  22. Ja 23. augustil Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse korraldamisel Loovusfoorum.

Päeva juhtis Toomas Roolaid Stateegialabori OÜst. Avasõna oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktoril, Berth Sundströmil, kes Ta tõi välja, et Nõukogude süsteem ei soosinud loovust, nüüd aga on vastupidi, tuleb haarata ideid ja neid teha veelgi paremaks, mitte aga kopeerida. Teha „päris oma kaubamärk“ teha ning õppida ükteise vigadest ja  edust, – mida ta pidaski edu võtmeks.

Irene Käosaar Haridus- ja Teausministeeriumist, pidas oluliseks õpetaja eeskuju,sest  just tegude järgi vaadatakse õpetajat, mitte  ainult seda, mida õpetaja  räägib.

Marju Reismaa, Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik arvas, et halb muuseumi kogemus on veelgi halvem, kui sinna üldse mitte minna. Ta rääkis kuidas nägemispuudega õpilastel lubati näiteks valgete kinnastega Eesti Kunstimuuseumis kujusid katsuda.

Andres Laanemets, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor nentis, et loovusega tegelemine võtab aega, mida pole lihtne leida.  Lihtsam on sageli keelata kui lubada. Tema arvates tuleks õpetajatesse investeerida, et nad oskaksid loovalt õpetada . “Tähtis on jõuda ka nende õpetajateni, kes ei ole praegu siin“.

Irene Käosaar leidis, et õppekavas on võimalik olla loov, tuleb vaid õppekavas olevad  eesmärgid läbi lugeda, milleni tahame õppetöös  jõuda,  aga kuidas,täpselt,-  on iga õpetaja enda otsustada.

Peale lõunat rääkis Ida Christine Hansen Norra lasteaedade näitel argiõnnest: „ Last tuleb armastada just sellisena nagu ta on, mitte vaid saavutuste järgi .“

 Argiõnn koosneb tema arvates:  hoolest, turvalisusest, usust lapse võimetesse ja lähedusest.

Ta pidas oluliseks, et lapsel oleks sõpru, kas või üks ainuke. Sotsiaalsete oskuste õpetamine, täiskasvanute lähedalolu ja mängimine on lapsele argiõnne seisukohast olulised. 1 -3 aastane laps tahab süles istuda ja kogeda füüsilist lähedust. 3 – 5 aastane vajab eelkõige vaimset lähedust, kus õpetaja suunaks, aitaks suhelda, mängida põrandal, tegutseda koos, suhelda, olla olemas lapse jaoks.Tuleb õpetada last teistega arvestama, head on väikesed rühmad lasteaias. Võib arutda lastega, mis teeb neid õnnelikuks/nukraks. Võib korraldada lasteaia Idoli valimised, kus kõik lapsed saaksid näidata, mida nad oskavad ja valida nende hulgst parim. See aitab lastel ka eneseusku suurendada, kui saab esineda teiste laste ees. Võib  mängida läbi, kus õpetaja abiga leitakse, mis on vahet kurbusel ja vihal. Võib lasta lastel oma perekonna pildi kaasa võtta, mis annab lapsele turvalisuse tunde.

Võib teha ekskursiooni ühe lapse juurde koju, mis lastele tavaliselt väga meeldib. Olulisel kohal on Norras sotsiaalsete oskuste õpetamine, mängud, kus õpitakse demokraaiat ja seda, et alati ei võida.

Rollimängudes  õpetatakse erinevaid tundeid väljendama. Konflikti lahendamise oskust on vaja samuti lastele õpetada ja küsida lastelt endilt, kuidas konflikti lahendada ja valida üks lahendus välja ja see läbi mängida. Õpetaja peab lapsele olemas olema. Õpetada lapsi, et nad oskaksid üksteist lohutada, et nad kasvaksid headeks inimesteks.

Gertrud Kasemaa  Tallinna Ülikooli haridusteaduste doktorand leidis, et õpetaja peaks olema mõistev, rahulik, pädev ja kindlasti inimlik.

Agneta Möller Salmela, Soomest rääkis, et klassikalised muinasjutud on parimad,  lapsi lugema meelitamaks, mis pakuvad lapsele lugedes lohutust. Vanematel on oluine roll, et laps õpiks armastama raamatuid. Agneta õpetas, kuidas valida lapsele sobiva raskuse raamat. Selleks tuleks vaadata, palju on leheküljel lapsele tundmatuid sõnu, üle viie tundmatu sõna ühel leheküljel on liiga raske. Paras on kolm võõrast terminit lehekülje kohta. Agneta Möller Salmela tõdes kurbusega, et lapsed ja raamtud ei leia teineteist, kui pole suunajat.

Tuligi  jälle rahvusvaheliselt loovusfoorumilt koju sõita. Ühed koolitusel käinud arutasid, et pole ammu ühelgi koolitusel nii palju märkmeid teinud, kui sellel foorumil. Loo autorina leian, et Loovusfoorum oli väga asjalik ja vajalik, kust ma sain  palju uusi ideid, mida ellu viia. Puuduseks pidas nii mõnigi, et aeg oli liialt täis erinevaid koolitusi ja tagasisõit oli reedel kell 15.15 juba, et kauni Käsmu looduse nautimiseks rohkem aega ei jäänud, kui esimese päeva õhtul loo autor käis kuu valgel rannas jalutamas. Sellest aja puudusest oli kahju, kuid koolitus oli igati asjalik. Suur tänu korraldajatele.

 

Autor  Tiina Kilkson, vabakutseline ajakirjanik

 

 

 

Rubriigid: Lahendusi otsides. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

14 + 2 =
Please leave these two fields as-is: