Olen töötanud lasteaias juba peaaegu 16 aastat. Palju aastaid otsisin endale eneseväljendust. Teadsin, et tahan asju teistmoodi teha ja tegingi. Ma ei osanud seda enda jaoks kuidagi sõnastada või ei otsinudki seda õiget sõnastust, tegelesin draamaõppega endale teadvustamata. Sõnadesse panin draamaõppe siis, kui hakkasin lasteaias tegema draamaringi. Ring osutus väga edukas, nii mul kui ka lastel oli lõbus ja tore seda teha.
Milles seisneb minu draamaõpe?
Draama kui mäng toimub iga päev ja iga hetk. See saab alguse sellest, kui laps tuleb hommikul lasteaeda. Lapsed tulevad erinevatest kodudest ja saavad oma esimesed kogemused maailmas üksi hakkama saamisest. On äärmiselt oluline, et nad tunneksid end turvaliselt.
Turvatunde tagamine lastele algab kõigepealt vanematest. Kui vanem näeb, et tema lapsel on turvaline ja hea olla sõimes, suudab ta lapse kergemini lahti lasta.
Kui tekitada lapses hommikul tunne, et ta on siia väga oodatud, suhelda lapse ja vanemaga ning üritada pühenduda igale lapsele hommikul kasvõi 3 minutit temaga koos mängides või joonistades, on lapsele tagatud tunne, et ta on kohas, kus teda hoitakse ja oodatakse. See omakorda annab ka hea tunde vanemale kogu päevaks, kui laps tuleb rõõmuga lasteaeda. Kõike seda saad pakkuda, kui oled ise mänguline ja loov. Näide: hommikul laps tuleb nuttes lasteaeda, lähed rääkima, aga mitte otse lapsega, vaid kiidad tema mänguasja või seda, kui ilusad patsid tal täna peas on või vahva auto pluusi peal ja siis teed ettepaneku minna kommiautot joonistama. Joonistades laulu saatel kommiauto sõidab kommipoodi …„ jääb enamus lapsi seda kuulama ja tuleb tegevusega kaasa (ka see on dramatiseering või mängulisus). Võib ka juhtuda, et lapsi tuleb korraga palju ja kõigiga ei saa korraga indviduaalselt tegeleda, siis aitab vahel klotside mahakallamine ning kõva häälega ehitamise laulu laulmisest. Lapsel tekib huvi sinu tegevuse vastu ja tuleb ilma nututa rühma.
Mäng on lapse kõige parem õpivahend. Sõimeealisi lapsi tuleb esmalt õpetada mängima ehk mängida koos nendega, kui tulla õigel hetkel ära nende mängust ja jätta nad seda mängu edasi arendama. Läbi mägu võib lapsele õpetada kõike ja ta ei saa ise arugi, et õpib. Mängida võib kõigega. Väärtustan seda, et lapsed oleksid loovad. Loov laps leiab endale kõikjal vahendid, millega mängida. Õpetan lapsi asju nägema.
Kui mängime õues, võivad ka puupulgad olla nukud ja kivid autod. Oluline on neile elu ise sisse puhuda oma hääle ja liigutustega ning emotsioonidega. Nii saavad käbidest käbi- Mikud ja käbi- Jutad, kes lähevad endale hoovi pealt sõpru otsima, avastades seeläbi palju huvitavaid asju.
Lapsed, kes oskavad mängida, sotsialiseeruvad omavahel lihtsamalt, jagavad omavahel emotsioone ja fantaasiaid, tahavad suhelda- siit saabki alguse kõne areng ja sotsialiseerumine.
Kõik enda planeeritud õppe-ja kasvatustegevused on integreeritud ja mängulised.
Õppetegevus sõimes käib läbivalt, läbi kõikide mängude.
Kõige rohkem väärtustan laulmist iga tegevuse juures, sest laulmine on kõnearegu algbaas, näpumängud, liisusalmid ja muidugi dramatiseering. Läbi lavastuse võib lastele kõike õpetada. See on neile huvitav ja kaasakutsuv. Elama võib panna kõik asjad. Peab ainult loovalt lähenema. Mulle meeldib öelda: kes oskab lapsena mängida, oskab ka täiskavanuna õigeid mänguasju valida.
Pean oluliseks, et tegevusi teha integreeritult. Kuna igasse tegvusse tahan kaasata lapsest kogu terviku ja tervikut saab kaasata siis, kui laps iseenda peal saab kõik läbi katsetada. Füüsiline liikumine iga tegevuse juures on äärmiselt oluline. Igas tegevuses on kasutatud liikumismänge, takistusriba läbimist, muusikalist liikumist jne.
Laps õpib mängides. Seega on väga oluline ümbrus, kus tegevus toimub. See peab lapsele mõjuma turvaliselt ja samas andma võimaluse tegutsemiseks. Rühma ruumi kasutan tervikuna tegevusteks. Palju alustame tegevusi põrandal patjadel istudes ja vahel alustame ka esikus tegevust kapide ees. Näiteks: lapsed istuvad kappide ees ja mina teen neile teatrit. Siis kutsun neid kaasa oma etendusse, mille järgmine osa toimub juba rühma toas, kuid eelnevalt peavad nad läbima takistuse, mis on tehtud kahe toa vahel. Kindlasti algavad ja lõpevad kõik tegevused liisusalmiga. Vahepeale on sisse viidud üllatusmoment. Kõik see koondab lapse tähelepnu, loob hea tuju. Kõikides tegevustes kasutan kas näpunukke, käpiknukke, pehmeid mänguasju või mõnd muud tegelaskuju. Teine korda aitab enda Sõrme- Mikkudestki, et laste tähelepanu jälle enda peale saada. Kindlasti tunnustan kõiki lapsi tegevuses kaasalöömise eest. Sellega loon eduelamuse ning soovi uuesti tegevusse tulla. Pärast tegevust jätan lastele vahendid mängimiseks, sest sõimeealised lapsed soovivad tihti nähtut ja kogetut uuesti läbi mängida. Kõik jutud mida ma jutustan, lavastan lastele kas nukkude näol või tegelaste ladumisena tahvlile.
Õuesõppe raames teen nädalas vähemalt ühe või kaks planeeritud tegevust. Selleks kasutame tihti looduslikku materjali, mis oma hoovist leiame koos lastega.
Kunstilisel tegevusel on laste arengus väga oluline roll. Läbi kunsti õpib laps end väljendama. Käeline tegevus sõimelastel on väga kasulik käe ja aju koostööl. Laps, kes õpib oma kätega midagi looma, oskab ka loovalt mõelda. Kunstiga ma tegelen rühmas võimalikult palju. Olen katsetanud sõimelastega seebi viltimist ja savipottide kivikeste panemist. Lapsed saavad kõigega väga hästi ja oma moodi hakkama. Tuleb lasta neil ainult tegutseda. Õhtupoole, kus tegevusi vähem ja lapsed saavad rohkem mängida, siis teeme rühmas kostüümi draamat. Lasen valida igal lapse kostüümi, keda nad täna mängida tahavad. Paneme kostüümid selga. Tihti pean seda ka mina tegema kuna, väärtustan kõrgelt seda mõtet ,et lapsed õpivad ainult läbi eeskuju, mitte läbi sõnade. On ka väga tore koos lastega rolle mängida. Nii õpetab lapsi erinevat moodi ennast väljendama. Mängime käpikk- ja sõrmenukkudega.
Alati ei pea just abivhendit kautama selleks et rolli mängida, aitab ka sellest kui minna lastega koos nukunurka, poenurka, klotsinurka jne. mängima. Oluline on tegutseda nendega koos alguses ja siis eemalduda tasapisi mängust ning lasta neil isesesvalt edasi mägida, et tekiks oma mõtlemine, mitte nad ei ootaks minupoolset mängujuhendamist.
Selline on minu draamaõpe sõimelastega.
Diana Sarapuu
Tallinna Lasteaed Nõmmekannike
Karikakra rühma õpetaja