Igal aastal jõulukuu kolmel õhtupoolikul meelitab magus vahvlilõhn suuri ja väikesi tegelasi Kopli Lasteaia vanade seinte vahele head ja paremat mekkima. Koos traditsioonilise jõulukohvikuga on jõulutunne kiire tekkima. Sel aastal oli traditsioonilise jõulukohviku nimeks Talvine imedemaa. Tõesti mitmeid imesid seal sündis ja külastajatele osaks sai. Kogu kohvik oli kolinud seekord alla soklikorruse ruumidesse, kus vastremonditud paekiviseinte vahel sai kohvik uue hingamise ja ilme. Tänusõnad siinkohal Tallinna Haridusametile, kes tegi võimalikuks lasteaia keldriruume jälle kasutada.
Kohvikus tegutsesid seekord väikesed ja suured inglid. Vaatamata sombusele hilissügisele ilmale oli kelder kui lumine võlumaa: kus armsad inglid, kaunid lumised valguspurgid ja üks muinasjutuline õunapuu andsid piduliku, sooja ja talvise tunde. Juba kaugelt tervitas kõiki külalisi ühe vahva isa valmistatud suur teekannukujuline kohvikusilt. Lummav silt kutsus tulijaid kohvikusse astuma ja sinna ennast mitmeks tunniks unustama.
Lisaks usinatele õpetajatele ja nende nobedatele näppudele, mis aitasid talvemaad luua, tulid appi ka väikeste tegelaste suured vanemad, kes täitsid kohviku enda valmistatud soolaste ja magusate ampsude, ise tehtud õunamahla ja koduaia õuntega. Muidugi olid need samad suured inglid ka seda head ja paremat pakkumas.
Kõik tulid kokku, et ühist koosolemise aega nautida. Neil erilistel päevadel oli aeg see, mis hetkeks kui seisataks ja kellegi ei ole rutt.
Samal ajal kui suu matsus maailma parimatest hõrgutistest, said väikesed ja suured imedemaa külalised ise luua ja kogeda. Avatud oli nobedate näppude meisterdamistuba. Igal õhtul rullus lahti iseloomise võlumaa. Õpetajate juhendamisel sai meisterdada endale pimedateks õhtuteks laternaid, jõulukinkide pakkimiseks paberist karpe ja riidest jänkusid. Kuid üksi meisterdus ei olnud tavaline. Näiteks riidest jänes ei olnud lihtsalt jänku, vaid hoopis jänku, kes kuuldes võlusõna „ Pirrike“ muutus justkui imeväel kommijänkuks. Ja kel oli lusti ja tahtmist, see saigi kõik jõulukingid ise teha. Eks ole isetegemise rõõm ikka kõige suurem rõõm.
Kes aga mingil põhjusel ise meisterdama ei sattunud, sai endale kaasa soetada vanemate, õpetajate ja laste poolt tehtud asju. Kaupa oli rohkelt ja igale maitsele. Siinkohal tulevad meelde vaid mõned: heegeldatud mütsid, lilled ja kingikotid, päris ehtsad kokkupandavad linnupesakastid ja vitstest punutud korvid, kaunid süüteroosid, lõngast leevikesed ja tuttmütsid, jõulukratid igale marakratile, vallatud kõrvarõngad, laudlinad pidupäevaks ja rohkelt laste valmistatud jõulukaarte. Rõõmu uutest asjadest jagus kõigile.
Veel päevi hiljem oli kuulda, kuidas siin-seal lapsed oma emmedelt ja issidelt küsisid, et kas täna kohvikusse ka läheme? Ja nii nagu nende imedega ikka on, nad tulevad korraks, et meie mälestustes kestma jääda.
Juba ootame rõõmuga järgmist aastat, et tulla jälle ja ühiselt koos olla. Alati on vahva, et lasteaeda jõuvad tagasi ka neil päevil need, kes suureks saanud ja meie pesast välja lennanud. Siis tead, et see hetk on korda läinud ja meid kõiki eriskummaliselt puudutanud.
Kirja pannud Kopli Lasteaia Päikesepesa rühma õpetaja Kätlin Tanin