Selle aasta vastlapäev jääb ilmselt mitmeks aastaks meelde. Õppealajuhataja ja liikumisõpetaja tegid juba mitu nädalat plaane, kuidas see päev lõbusaks, õpetlikuks ja sportlikuks muuta ning lootsid, et ega talv taeva jää, aga nüüd on kindel, et vähemalt vastlapäeval jääb lumi kaugeks unistuseks. Plaanitu tuli uuesti ümber muuta, aga spontaansusel on oma võlu ning lasteaednikud on ikka loova mõtlemisega silma paistnud.
Laste huvi ja aktiivsuse järgi otsustades läks päev vaatamata ilmataadi kitsidusele igati korda. Meie lasteaias on saanud juba kenaks traditsiooniks saanisõit igal vastlapäeval. Kui kahel eelmisel aastal pidime palume Marcuse isa abi lasteaia õueala lumest puhastamisel, et ponid lume seest üldse välja paistaksid, siis sel korral olid ponid rakendatud saani ette, millele omakorda olid rattad külge monteeritud. Ratastega saan? Isegi vanemad õpetajad polnud sellist näinud, rääkimata lastest. Sõit oli kiirem ja lastel lõbu laialt.
Vastlasõidule lisaks olid muusikaõpetajad ette valmistanud vastlakombeid tutvustava kava, lapsed laulsid ja mängisid sellele päevale iseloomulikke rahvalaule-ja mänge. Liikumisõpetaja hoolitses sportliku tegevuse eest,lapsed said kätt proovida mitmetes osavus-ja võistlusmängudes, proovisime linadega vastlasõitu teha, seale saba taha panna, pulgaga puupakku õigesse kohta lükata . Kõige lõpuks keerutasime kogu jonni ümber kada ja viskasime minema. Enam meie majas jonni ei kohta.
Meie vastlatralli lõpetas imehea hernesupi ja veel parema vastlakukli söömine ja oi kui tühjad olid laste kõhud!!!!
Ergod Tiits
Pärnu Kastani lasteaia vanemõpetaja