Kuna sel aastal ei olnud ilmataat lume jagamisega eriti lahke, ei saanud
ka vastlapäeval traditsioonilist pikka liugu lasta. Vastlapäeva on eestlased siiski tähtsaks pidanud ja seepärast otsustasime meie Kõrveküla lasteaias, oma Mesimummide rühmaga vanu kombeid austada ning neid ka
lasteni tuua.
Esmalt rääkisime hommikuringis kommetest ja uskumustes, mis vastlapäevaga
seotud. Mõned asjad olid lastele juba tuttavad, mõned aga täiesti uued. Et
konte polnud niipalju kuskilt võtta ja nööbiga oleme vurri varem teinud,
otsustasime kondid ise savist voolida. Tulemus oli väga tore ja pakkus
lastele suurt põnevust.
Vanasti meisterdati õlgedest “metsik”, kellega kõik halvad asjad metsa ära
viidi. Nii meiegi lapsed said igaüks omale kaseokstest “metsiku”
valmistada ning koos viisime need lasteaiast eemale metsa alla, laste
öeldud halbade asjadega.
Ka mängimine oli vastlapäeval kombeks. Meie korraldasime erinevaid
võistlusi, mis olid laste jaoks uued ja põnevad. Näiteks said lapsed
kummikut heita nii õiget pidi, kui jalgade vahelt. Samuti pakkus suurt
rõõmu köievedu. Võistluste lõpus sai iga laps käsitsi valmistatud medali.
Ka kuklid tegime sel aastal lastega ise. Lapsed voolisid suure rõõmuga
taignast pallikesi ning hiljem uuristasid neid seest tühjaks. Kuklite
täiteks panime vaarikaid ja kohupiima-vahukoore kreemi.
Kõik tegevused olid lastele täiesti jõukohased ning lapsed nautisid neid.
Õhtul oli nii hea meel kuulda, kuidas lapsed pävastest tegemistest
vanematele pajatasid ning võidetud medalit ja voolitud vurri näitasid. See
andis meile kinnitust, et tasub pingutada ning leida erinevaid võimalusi
tähtpäevade pidamiseks, vaatamata looduse vingerpussidele.
Mesimummide rühma õpetaja Kristiina.