Läbi mängu õpib laps ümbritsevat maailma avastama, uurima ja saab pidevalt juurde uusi teadmisi.
Eelkoolieas õpivad lapsed läbi mängu ja see tähendab, et lasteaia õpikeskkond peab olema mänguline. Selleks, et seda lastele võimaldada, mõtleme meie, lasteaiaõpetajad, ikka midagi uut ja huvitavat välja. On olemas palju erinevaid meetodeid ja võtteid, kuidas muuta lapse jaoks õppimine mänguliseks, et laps omandaks oskused ja teadmised märkamatult. Kuna matemaatika on kõikjal meie ümber ja matemaatika õppimine on väga tähtis ning vajalik, siis oleme, meie, Pohlamarjarühmas võtnud sellel õppeaastal matemaatika lihtsamaks omandamiseks kasutusele kontseptsiooni “Lähme arvumaale”. Kontseptsioon on 2003.-2005. aastal Saksamaal läbiviidud uurimusprojekti tulemus. Oma töös lastega toetusin Kirjastus Koolibri poolt 2013. aastal Reeli Tänavsuu poolt tõlgitud ja Eesti oludele kohandatud käsiraamatule”Lähme arvumaale.”
“Lähme arvumaale” metoodika eesmärgiks on suunata laste huvi loendamise, hulkade, numbrite, arvude, võrdlemise ja geomeetriliste kujundite vastu. Samuti arenevad lastel keeleoskus, keskendumisvõime, taju, sotsiaalsed ja motoorsed oskused ning loovus. Lapsed on matemaatikast väga huvitatud. “Lähme arvumaale”metoodika kasutamine aitab lastel rajada silda matemaatilise keele ja igapäevaelu vahel.
Oma teekonnal arvumaale kohtavad lapsed numbreid ühest kümneni kui lõbusaid elus tegelasi, kes motiveerivad lapsi tegelema matemaatliliste seoste leidmisega. Numbrirada näitab teed arvumaale, kus iga number elab just temale iseloomuliku geomeetrilise kujundi aias. Lapsed rajavad ja kujundavad aiad, majad ja tornid vastavalt numbrile, rajades sel moel Arvuaia või Arvulinna. Arvumaal tegutseb tegelaskujuna Paharet ja lapsi aitab haldjas Meelespea ning on palju muudki, mida lapsed armastavad. Liikudes arvurajal edaspidi või tagurpidi, saavad lapsed esmase kogemuse liitmisest ja lahutamisest, teadmise järgnevast või eelnevast arvust. Arvumaal saab õpetaja ise tuua sisse oma ideid ja sobivaid tegevusi ning valida mänge, mida saab kohandada, arvestades laste individuaalseid vajadusi, vanuste eripära, huve ja nädala teemat. Väga meeldivad lastele arvumaajutud, seal on huvitavad faktid ja sündmused, mida saab ise pärast läbi mängida.
Meil oli iga arvumaa külastus seotud nädala teemaga. Väga meeldisid lastele luuletused ja laulud, mida sai koos Numbripoistega õppida. Tihti jätkus lastel mäng ka peale tegevust. Numbripoisid käisid üksteisel külas, arutati koos, kes võib ja kes ei või viibida parajasti konkreetsel arvumaal. Lapsed harjusid analüüsima ja põhjendama. Samuti sujus ka koosmängimine ja teistega arvestamine paremini. Ühise arutluse tulemusel leiti näiteks, et kass võib elada Neljamaal, sest tal on neli jalga, Kahemaal, sest tal on kaks silma või Ühemaal, sest tal on üks saba. Väga huvitav oli kõrvalt jälgida, kuidas lapsed arutasid, et mida tuleks teha, kui arvumaa elanikke on rohkem või vähem ja kuidas jõuti koos õige lahenduseni. Nii olidki lapsed märkamatult lahendanud matemaatilise ülesande.
“Lähme arvumaale “metoodika kasutamine on mind palju motiveerinud ning on pakkunud uusi võimalusi lastega koos matemaatika uurimiseks ja avastamiseks. Mulle meeldib, et “Lähme arvumaale” laseb olla õpetajal paindlik ja annab võimaluse kasutada enda loovust. Arvan, et selle õppeaastaga on laste matemaatilised oskused ja arusaamine paranenud. Väga positiivseks pean seda, et “Lähme arvumaale” aitab kaasata tagsihoidlikemaid või väiksemate teadmistega lapsi. Meie lapsed tunnevad rõõmu numbrite ja arvumaailma uurimisest ning nendega mängimisest.
Kahjuks on arvumaa metoodilised originaalvahendid, nukud ja kõik muu, väga kallid. Siin oli jälle vajalik õpetajate nutikus ja loovus, et mõelda ja valmistada ise vahendid. Meie unistuseks on kunagi saada rühma ka korralik Arvumaakohver.
Inge Toode,
vanempedagoog
Pohlamarjarühma õpetaja
Põltsamaa Lasteaed MARI