Tore on, kui lasteaed asub metsaveerel, kuhu on koostöös lastevanematega rajatud loodusõpperada lastele, mis annab võimalusi igapäevaselt tegevusi õues läbiviia.
Lasteaia Laanelinnu vanemõpetajad koostöös lastevanematega alustasid septembris planeeritud õppetegevust emotsionaalse ja lõbusa õppeaasta algusega. Seente karnevalist võtsid osa kõik lastaia rühmad. Tegevused toimusid lasteaia loodusõpperajal ning õuealal toimus töö gruppides, pakkudes lastele erinevaid võimalusi tegutsemiseks. Lapsed olid oma vabal valikul meisterdanud koos vanematega endale meeldiva seene peakatte või kostüümi. Ühisürituse motoks oli „Seentetrall koos pere ja vanavanematega“. Kuus vanemõpetajat oli kostümeeritud memmedeks, kes lähevad metsa seeni otsima, kaasas neli lapselast.
Seente karnevali tsenaarium:
Kõikide rühmade lapsed kogunevad õuealale. Õpetajad ütlevad, et teretulemast „Seente karnevalile“. Nüüd kõik rühmad lähevad lasteaia loodusõpperajale koos oma õpetaja või õpetaja abiga ja seal mängime mängu “ Seened metsas peidus“. (Lapsed peidavad ennast metsa ära)
Õpetajad (memmed) tulevad koos nelja lapselapsega metsa seenele ja ei leia ühtegi seent. Õpetajad on kaasa võtnud vihmapillid ning paluvad lapselastel laulda seenelaulu “Väike seen“, siis võib-olla hakkavad seened metsas kasvama ja me saame kõik korvid täis. 
Õpetaja mängib laulu lõpus vihmapilli. Laulu ja vihmapilli mängu ajal hakkavad seened kasvama. Lapselapsed imestavad, et kui palju puravikke, pilvikuid, kukeseeni jne, meil nüüd on, need küll korvi ei mahu! Õpetajad (memmed) ütlevad seentele, et mängime nüüd „Seenerongi“ ja sõidame lasteaia õuealale, kus me lõbusasti söögiseened purki paneme.
Lõbusa muusika saatel sõidab „Seenterong“ lasteaia õuealale, kus õpetajad (memmed) tervitavad (puravikke, pilvikuid, kukeseeni jne.). Lapsed seisavad üksteise kärval rongis. Õpetajad (memmed) paluvad lastel end neljaks loendada. Laps läheb õpetaja või õpetaja abi suunamisel täiskasvanu juurde, kellel on tema numbrile vastav numbrikaart. Neli väikest „Seenerongi“ liiguvad tegevuskeskustes õetaja või õpetaja abi juhendamisel, sõites „Seenerongis“läbi kõik neli tegevuskeskust.
Tegevuskeskus nr 1. Joonistamine tänavakividele asfaldikriitidega.
Kutsume puravikke/riisikaid/kukeseeni/kärbseseeni endaga seeneriiki joonistama. Õpetajad viivad lastegrupi valitud kohta lasteaia kõnniteel ja juhendavad: Siia tuleb meie suur seeneriik. Seeni on väga palju erinevaid. On eri värvi ja eri kujuga, on suuri ja väikesi ja keskmisi. Seentel on tavaliselt kübar. Mõnel suur ja sile ja ümmargune, mõnel väiksem ja veidi sametine. Seentel on ka jalg, mõnel peenike, mõnel paks. Mõnikord on seenel jala ümber ka krae. Kas sa tead mõnda seent, millel on jala ümber krae? (Kärbseseen). Mõned seened kõlbavad süüa, mõned mitte ja mõned on väga mürgised. Seened on erinevat värvi. Meie seeneriigis hakkavad kasvama kriidivärvi seened. Ole hea ja vali endale kriitja mõtle, missuguse seene sina tahad meie riiki joonistada. Kui oled valmis, asu joonistama. Joonista 2-3 erinevat seent, vaheta vahepeal kriiti ka.
Mis seene sa joonistasid? On see söögiseen? On see mürgine? Vaata teiste joonistatud seeni ka. Vestlus lastega vastavalt ajale.
Meie seeneriik sai palju uusi ja põnevaid elanikke. Olid väga hea
seenejoonistaja. Aitäh! Nüüd kutsub teid järgmine seenememm edasi järgmisesse keskusesse
Tegevuskeskus nr 2. Mõistatus, Sõrme- ja käemängud.
Õpetaja (memm) ütleb: Mõistke, mõistke mida ma leidsin?
Lapseeas tal tuba pime,
kasvab nii, et sünnib ime:
seinu laiali ta rõhub,
kuni seisab värskes õhus.
Istub metsas puude seas,
imetore kübar peas.
Seenelkäik (käemängud)
Pöialpoiss on metsas käinud,
Kotinõel on seeni näinud,
Pikk-Peeter korvi pannud,
Nimeta–Mats on pannile pannud,
Väike–Ats on seeni söönud.
Kus on minu sõrmed käinud?
Kes on metsas käinud?
Kes on seeni näinud?
Kes on koju kandnud?
Kes on pannile pannud?
Kes kõik seened ära söönud?
Sügistöö
Sügisel on palju tööd,
Igaüks seal kaasa lööb,
Pöialposs ja kotinõel mööda metsa vantsivad,
Seeni kokku otsivad,
Pikk-Peeter koju kannab,
Nimeta –Mats see söögiks annab,
Väike-Ats see kõige pisem,
Peseb nõud kõik päris ise.
Proovime ise ka seenesuppi keeta:
Seenekoll /käemäng/
Memm võttis suure paja, (käed sõrmseongus ees, moodustavad ringi)
pani selle tulele, (kätering ees, tõsta pisut, kalluta ennast vii pada eemale)
segas supi nagu vaja, (käed ees sõrmseongus, suured rõhtsad ringid).
jäi siis ise unele, (käed põse all, pihud koos, peakallutus kõrvale, silmad kinni).
Pajas kasvas seenekoll, (käed kõrval all, tõusevad järk-järgult kõrgemala).
tegi ennast tähtsaks. (käed puusal, ülakeha pöörded ühele ja teisele poole, vaade vastassuunas).
Lükkas kaane maha kõll, (käed eest üles, järsult laiali, kõrvalt alla)
et ka teda nähtaks. (käed all, kummardused ette nagu laval)
Supp siis üle serva rõhus, (käed eest alt kaarega üles, kõrvale ja alla)
Täitis metsi, täitis maid, (käed ees koos, viia endast eemale, veidi laiali, kord poolviltu paremale, siis vasakule)
Täitis laste tühjad kõhud, (ühe käega ringikujulised liigutused kõhul)
Mekkida ka mina sain. (nimetissõrm tõmbab maialt üle suu)
Tore nüüd on supp valmis ja kõigil kõhud täis.
Tegevuskeskus nr 3. Mäng „ Korjame seeni“
Lapsed on jaotatud 3 – 4-liikmelistesse gruppidesse. Igale grupile antakse ämber. Märguande peale hakkavad lapsed seeni korjama. Kui kõik seened on korjatud, loeb iga grupp üle, mitu seent neil on. Lõpuks võrreldakse, kes sai vähem, kes rohkem.
Tegevuskeskus nr 4. Luuleminutid ja minutid meeltele.
Väikesed murumunad istuvad murul kahel valgel linal ja enda tutvustamiseks loevad koos suure murumunaga (õpetajaga) luuletust:
„Mis on kõige parem muna? Uru-muru murumuna. Murumuna tore muna, valge – rohust piiluv ümmargune tossumuna.“ Murumunade kahe grupi keskel on valge kott, mille sees on erinevad asjad (ühes õunad, teises pihlakad). Kärbseseened, puravikud, pilvikud ja kukeseened kompavad neid kotte ja mõistatavad, mis võib nende kottide sees olla? Kas suur – väike, söödav – mittesöödav? Suur murumuna paneb laste arvamused kirja ja loeb hiljem kõikide laste kuuldes ette.
Minutid lühijutu või salmi koostamiseks täiskasvanu abiga (õpetaja). Erinevad seeneliigid saavad paberilehe jutu või riimi esimese reaga – loevad ise või õpetaja abiga teksti läbi ja jätkavad riimi või jutu kirjutamist kas ise või õpetaja abiga.
Juttude või salmide esimesed read:
1.MEIE , PRUUNID PURAVIKUD
2.MEIE, UHKED PILVIKUD
3.MEIE, KAUNID KUKESEENED
4.MEIE, TIPI-TÄPI KÄRBSESEENED
Annavad lehed suurele murumunale, kes need jutud või salmid hiljem ette loeb. Kõik on olnud tublid ja saavad kiita. Suur murumuna avab ka kaks valget kotti ja koos vaadatakse mis kottides on? (õunad, pihlakad). Lapsed (kombivad, nuusutavad jne.) Suur murumuna loeb ette ka seeneliikide (laste) arvamused kottides peituva kohta.
Mida kottide sisuga edasi teha? Jagatakse sõbralikult seeneliikide vahel. Õunad süüakse ära ja pihlakad jäetakse lindudele.
Kui kõik seened (kostümeeritud lapsed) on läbinud kõik tegevuskeskused, siis laulame kõik koos regilaulu õpetaja juhendamisel.
Mängitakse koos muusika järgi liikumismängu „Seente tants purgis“. Õpetajad (memmed) ja teised osalejad teevad muusika järgi liigutusi ning lapsed matkivad muusika rütmis liigutusi järgi.
Pärast õuesõpet ja lõbusat karnevali tänavad ja kiidavad õpetajad (memmed) lapsi tubli tegutsemise eest „Seente karnevalil“ ja purgid saadetakse „riiulile“ (rühmadesse).
Anne-Ly Rumma, vanemõpetaja
MLA Viimsi lasteaiad