Lasteaiaõpetajatel pole kivist südamed – nad lubavad lastel ka kodudes meisterdada ning perega rannas, põlluservas, pargiteel käia. Sügisesel koosolekul pandi lapsevanematele aga väike kivi südamele – kõik leitud kivid tuleb lasta koju viia.
Kodudes selgus, et kividel on hing. Mõni kujutas end ette putukana, mõni uhke ehitisena, teine jälle looma-linnuna. Mitmed kivid tundsid end inimestega sarnasena. Osad tahtsid olla osa leiutisest. Ka ehtena tundis end mõni või hoidisena. Leidus ka kivisid, kes tundsid end hästi osana mitmekülgsest maastikust. Pered aitasid kividele natuke hinge avaldamisel kaasa – lisades värvi, traati, paelu või muud käepärast. Mõned väärikad kivid (nt rändrahnud, sammaldunud hauakivi) koju viimist ei lubanud, kuid aja selfie tegemiseks leidjatega nad võtsid.
Suur paitamise kivi pidas end niigi väljendusrikkaks ja aegu näinud kivististe tingimus oli, et nad paigutatakse luubi alla.
Ka lapsevanemad on lahke südamega ja kivid lubati mõneks ajaks lasteaeda – kivid avaldavad oma hinge Kopli Lasteaia fuajees alates 22. oktoobrist.
Lasteaia hoovi on ammustest aegadest külvatud erineva suurusega kive, kes laste mängudes juba ka varem osalised on olnud – lood nendest tegevustest pandi kirja.
Selgus, et kivisid peavad lapsed oma sõpradeks, kellelt võimalik tuge saada kui teised lapsed mängu ei kaasa. Vahepeal on kivid ka piraadilaevad, linnupesad, köögid, kodud… Kivid pugesid ka muudesse lasteaia tegemistesse. Õuealal ja rühmades sätiti üles erinevad mängud, kus abilisteks kivid. Eesti rahvuskivi lasteaia seinas teadustas, et lisaks meie väärikale lasteaiale on paekivist ehitatud ka Toompea loss.
Põnev on see kivide maailm!
Silja Järve
Vetepesa rühma õpetaja
Näitus jääb avatuks kuni 14. novembrini – kõik huvilised on oodatud!
