Teemaõhtu lastevanematele”Kuidas laps lasteaias õpib?”
Siret Vaarpu, Tallinna Rännaku Lasteaia õpetaja
Maili Tilk, Tallinna Kadaka Lasteaia õppealajuhataja
Lasteaed pakub alusharidust läbi mänguliste õppetegevuste ja lõimitud teemavaldkondade.
Lihtne ja arusaadav lause. Meile, lasteaednikele. Lasteaiaga on aga seotud tohutu hulk inimesi, kellele haridusteemad ja –terminid ning nende sisu ei ole igapäevased. Inimesed, kelle lapsed käivad lasteaias. Alustasime õppeaastat koolieelikute rühmas, kel seisab järgmisel sügisel ees kooliminek. Vastutusrikas aasta. Emad-isad soovivad olla kindlad ja rahus, et laps saab kooliks piisava ettevalmistuse. Sel eesmärgil käivad lapsed lasteaias ja enamasti ka eelkoolis.
Miks on vaja eelkooli? Vanemate sõnade kohaselt kooliks ettevalmistamise eesmärgil. Kogemused erinevate „aastakäikude“ koolieelikutega nii tööl kui tutvusringkonnas on viinud arusaamisele, et vanemate jaoks ei pruugi lasteaed olla kooliks ettevalmistav asutus. Miks?
Lasteaial ei ole paljude lapsevanemate silmis üldjuhul haridusasutuse kuvandit. Arvatakse, et õpitakse koolis, enne kooli aga eelkoolis. Tihti usuvad lapsevanemad, et lasteaias saavad lapsed vaid vabalt mängida ja tehakse ka kunsti (sest see osa tööst on hiljem esikus nähtav). Tundub, et lapsevanemad ei kujuta ette, kuidas lapsi läbi mängu õpetatakse, et nad saaksid lasteaia kaudu ka piisava ettevalmistuse kooliks.
Soovisime oma rühma koolieelikute lapsevanematele pakkuda infot ja rahu. Niisiis korraldasime 13. oktoobril Rännaku Lasteaia Metsatuka laste vanematele praktilise õpitoa-kokkusaamise, et selgitada, mida tähendab mänguline õpe ja kuidas toimub lasteaias kooliks ettevalmistus.
Tutvustasime koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava. Lasteaias ei tehtagi asju ainult sellepärast, et „see on nii lahe!“, vaid igal tegevusel on eesmärk, see peab olema läbimõeldud. Kas tegevus on eakohane? Mida arendavat see lapsele pakub? Laste arendamise aspektide juures on lapsevanematele võõraks terminoloogiaks erinevate oskuste nimetused ja nende sisu. Mida tähendab mängu- või enesekohane oskus? Loomulikult ei saagi me eeldada, et kõik inimesed haridusvaldkonna mõistetest ühtmoodi aru saavad ja neid tunnevad. Meiegi oskame näiteks seitset tellist üksteise peale laduda, aga see ei tähenda, et me kogu maja valmis ehitaksime.
Niisiis harjutasime oskuste sisu üksipulgi lahti. Üldoskused on jaotatud alaoskusteks. Mänguoskuste arengu kaudu suudab laps näiteks jälgida reegleid, tunnetus- ja õpioskused viivad alustatu lõpetamiseni, enesekohaste oskuste arendamise tulemusel saab laps koolis enne kehalise kasvatuse tunni algust ise oma tossupaelad kinni seotud. Meile, täiskasvanutele, on need nii elementaarsed igapäevaoskused. Lapsevanemate jaoks oli mõneti uudiseks, et peale A ja O ning 5+2 õpetamise lähtuvad õpetajad tegevusi planeerides paljuski ka sellest, et laps peab hilisemas elus väga erinevate asjadega ise hakkama saama, olema julge ja arvestama kaasinimesega. Seda nõuab ka vastav dokument: koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.
Teiseks tuleb teha vahet, mis vanuses on lapsed rühmas. Eri vanuses lastele on ette nähtud erinev hulk õppetegevusi ja ka nende ajaline kestus on erinev. Me ei saa nõuda kolmeaastaselt lapselt sama pikka ja tihedat pingutust kui kuueselt.
Kolmandaks selgitasime õppevaldkondade sisu. Lasteaias on planeeritud tegevusi umbes samamoodi nagu koolis, aga nimetused on erinevad. Kuna koolis toimuvate tundide ja sealse korraldusega on vanemad üldiselt hästi kursis, siis tõime võrdlusi nimelt koolis toimuvate tundidega. Nimetasime lasteaia õppevaldkondi ja palusime arvata, mis võiks olla kõrvutatav koolitund. Kui liikumisest ja kunstist saavad vanemad hästi aru, millega seal tegeleda võiks, siis näiteks valdkond mina ja keskkond on üsna segane. Üks ja sama „tund“ käsitlemaks ajalugu, bioloogiat, geograafiat, ühiskonnaõpetust…
Järgmine küsimus, mida käsitlesime, oli mõiste lõimitud õppetegevused. Lasteaias üldiselt ei toimu õppimist niimoodi, et võtame ühe konkreetse aine puhtal kujul ette. Siis võtame järgmise. Ja järgmise. Ühes terviklikus tegevuses on segatud mitu erinevat valdkonda.
Mänguline õpe tähendab aga seda, et laps ei pruugi arugi saada, et õpetaja viib momendil läbi õppetegevust. Lapse jaoks võib tegu olla uue või ka tuntud mänguga, mille õpetaja on planeerinud ja sellele sihi seadnud. Õppimine ei pea tähendama seda, et kõik lapsed istuvad laua taga, õpetaja seletab midagi pikalt-laialt ja pikk istumine tipneb töövihikute täitmisega. Laps õpib eeskätt kogemuse kaudu. Kogemusi aga omandab laps aktiivselt tegutsedes. Tähtis on muidugi see, et kooliminev laps on teadlik ja suudab eakohaselt pikalt istuda, alustatu ka lõpetada ja tahteliselt tähelepanu piisavalt pingutada, et ta ka enda jaoks momendil igavast materjalist suudaks aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul järkjärguliselt, mitte läbi igapäevase istumise.
Et mängulisest lõimitud õppetegevusest kui sellisest paremini aru saada, viisime läbi ka praktilisi tegevusi, mida oleme lastega reaalselt rühmas läbi viinud. Üks oli mind ja keskkonda ning matemaatikat siduv suuresti üldoskuste arengule toetuv toolidega ringmäng, mis on laste jaoks suur lemmik.
Teine oli keele ja kõne, matemaatika ja liikumise õppetegevus, kus tuli joonlauaga mõõta, kirjutada ja riviharjutusi teha.
Kui vanemad olid ülesanded läbi teinud, küsisime neilt, mida nad ise ütlevad: mis valdkonnad selles konkreetses tegevuses esindatud olid ja mis võisid olla tegevuse eesmärgid. Nüüd, kui oldi värskelt teadmisi saadud, mida mingi valdkond endast kujutab, seostasid vanemad tegevuste valdkonnad ja leidsid võimalikke eesmärke, mida tegevuste läbi lapsele õpetada võib.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava sätestab 6-7aastase lapse eeldatavad arengutulemused ainevaldkonniti. Tutvustasime neid ja palusime kommentaare. Kuna paljud lapsed käivad eelkoolis ja neil on vanemaid kooliskäivaid õdesid-vendi, siis panid mõnedki õppekavas esitatud eeldatavad arengutulemused emasid-isasid kulmu kergitama. Lasteaia lõpetamise ja koolimineku ootuste vahel on vanemate sõnul kohati parajad „käärid“. Eriti toodi välja erisusi matemaatika ning keele ja kõne valdkonnas. Esimeses klassis oodatakse lapselt märkimisväärselt suuremat arvutamis- ja lugemisoskust. Loomulikult ongi kool see koht, kus laps õpib, aga kui ta kohe algusest peale veidi ette õpetatud pole, siis läheb tal raskeks. Koolialguse ja lasteaialõpu ootuste erisuste valguses tunti huvi, kui rangelt õpetajad õppekava jälgivad. Meie kogemus ütleb, et õppekavas järeleandmisi teha ei tohi, pigem anda alati rohkem kui nõutud ja oodatud.
Huvipakkuv oli lapsevanemate jaoks ka algklassiõpetaja kogemuste edastamine. Mis on see, mis jääb silma ja kõrva, kui laps tuleb esimesse klassi?
See, et lapsed hakkavad esialgu küsimustele vastama läbisegi rääkides ja vahele segades, ei olnud vanematele uudiseks. Ka see mitte, et lapsed peavad kasvatama kohusetunnet, et mitte unustada oma asju või meeles pidada kodutöid. Koolis ei käi ema. Tema ei pea meeles pidama, et nädala pärast kuivatatud vahtralehed kaasa. Kodu rolliks on toetada koolilast, mitte tema asemel koolis käia.
Huvitav tundus vanematele asjaolu, et kui õpetaja vahetunnis lastega ei tegele, siis kipuvad lapsed läbisegi tormama ja lärmama. Kas polegi siis õpetaja ülesanne vahetunnis korda hoida ja lapsi ohjeldada? Edasi viis mõte küsimusele, kas lapse iga minut peab ikka kontrollitud ja planeeritud olema? Millal on lapsel täna see moment, kus ta reaalselt igavleb ja logeleb, mõtleb ja nuputab ise, millega järgmiseks tegeleda? Ilma teleri, IPadi või telefonimängudeta. Millal saab laps õppida ise organiseeruma, kui teda pidevalt suunatakse tegevustesse? Lasteaias läheme sööma, õppima, laulma, õue, tuppa, sööma, voodisse, sööma, mängima… Kodudes läheme mänguväljakule, kus on ette nähtud teha seda, siis batuudikeskusesse, kus on ette nähtud teha toda… Kas mitte sellest pidevast planeeritusest ei tulene arutu rüselemine, kui lastele pole ette öeldud, mida teha? Antud väga laia ja põhjalikku süvenemist nõudvat teemat me tol õhtul ei lahendanud, ent mõtteainet võtsime kahtlemata koju.
Milleks kutsuda lapsevanemad kokku ja tutvustada neile lasteaiatööd? Leiame, et nii saavad vanemad parema pildi sellest, millega nende lapsed igapäevaselt tegelevad. Lisaks saavad nad ka kindlust, et lapsed tõepoolest igapäevaselt õpivad ja omandavad igapäevaselt eluks vajalikke oskusi.
Maria Kaskla, lapsevanem
Rännaku lasteaias toimus vanematele infotund. See oli mõeldud just vanematele, kelle laps järgmisel aastal kooli läheb. Info oli huvitav ja põhjalik ning andis piisava ülevaate, mida lapsed viimasel lasteaia-aastal õpivad ning millised peavad olema nende oskused kooli minekuks.
Paraku on aga nii, et olles saatnud juba ühe lapse kooli, siis tegelikkus on ikkagi karmim. Lapsed peavad oskama istuda 45 min ühtejutti, vaikselt ja liikumatult. Rangelt soovituslik on ka, et nad oskaks soravalt lugeda, sest muidu vastasel juhul jäävad nad kohe koolis õpingutest maha. Seega on minu arvamus, et paraku ei piisa ainult sellest, et paneme kogu lootuse lasteaia õpetajatele, vaid vanematena peame ka kodus piisavalt vaeva nägema ja last õpetama. Et lapsel kergem oleks ja ta kohe alguses koolis ka hakkama saaks, tuleb teda juba viimases rühmas õpetada rohkem, kui õppekava ette näeb, sest kahjuks tänapäeva koolisüsteem ootab juba varakult oma ridadesse dresseeritud ja kuulekaid kodanikke. Mitte lasteaed ei jäta midagi tegemata, vaid koolide nõudmised lastele on väga suured.
Rita Kravtsev, lapsevanem
Kuna Fred on mul esimene koolimineja, siis õpituba oli suureks abiks. Just õppetegevuste koha pealt, saan temaga sedasama ka kodus teha ja ka väiksemad lapsed kaasata. Tegelikult võiks see (õpituba) ju olla lausa osa õppekavast igas lasteaias ja igas rühmas. Just selleks et emad-isad oskaksid jälle oma lapse tasemel õppida ja õpetada.
Aga… Võiks olla ka teine õpituba veel. Koos lastega. Mind huvitaks väga, kuidas Fred seal kaasa teeb ja kuidas ta millegagi hakkama saab. Ja samas ka kuulda laste vastuseid, sest enda omad kippusid tulema ikka ülemõeldud ja liiga `haritud`.
Nii et tuult tiibadesse, mõte on vägagi jumekas.
Erle Mehine, lapsevanem
Metsatuka õpetajate Maili ja Sireti poolt läbi viidud loeng-õpituba „Kuidas laps lasteaias õpib?“ oli lastevanematele väga õpetlik. Tegime praktiliselt läbi õppetunnid, et aru saada, kuidas toimub laste õpetamine lasteaias. See oli väga huvitav, kuna nii mõnigi ülesanne pani lapsevanemaid endid mõtlema, kuidas ülesannet sooritada. Õppetöö ei keskendu ainult ühele tegevusele korraga, vaid kõik tegevused on integreeritud. Sellised näidistunnid on lastevanematele väga vajalikud, et ka kodus oskaks lapsevanem loovalt ja mänguliselt oma lapse õpetamisele läheneda.