Tibutare lasteaia Nakside rühmas on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, et vastavalt nädala teemale saab valitud ka teemaga sobiv vanasõna. Sobilikku vanasõna aitavad välja valida meie rühma väärtuskasvatuse maskotid varesed Naksi ja Vaksi. Kui lastega oli plaanis rääkida erinevatest ohtudest meie ümber, siis pidasid varesed vägagi sobilikuks vanasõna „Õnnetus õpetab”, sest vanasõna kaudu saab lapsi õpetada olema rühma- ja mängukaaslaste vastu tähelepanelik, arvestav, hooliv, heatahtlik, sõbralik.
Nädala alguses sai lastega arutletud paljudel ohtudega ja õnnetustega seonduvatel teemadel: mis on üldse õnnetus, kus võivad õnnetused juhtuda, miks nad juhtuvad, kuidas tuleb käituda, kui õnnetus on juhtunud. Lastele see teema oli üli huvitav. Oi, kui palju osati tuua erinevaid näiteid õnnetustest, kirjeldati olukordi, mis nendega juhtunud oli.
See oli teema, kus kõigil lastel oli midagi kaaslastele jutustada ja selgitada. Küll oldi kukutud õues ja toas, küll noaga näppu lõigatud, mõni oli end ära põletanud kuuma veega või kõrvetatud näppu küünlatulega, mõni käeluud katki kukkunud. Tõepoolest, sellist aastat ei ole minu praktikas veel olnud, et poole aasta jooksul on kolm last käinud rühmas kipsis käega. Nagu ütleb vanasõna – õnnetus õpetab, siis võin kindlalt väita, et õpetab küll. Need õnnetused muutsid enim neid lapsi, kellega oli see paha lugu juhtunud. Esimesel nädalal lasteaias oldi pisut õnnetu, aga mõne aja pärast kipsis käsi neid palju ei heidutanud.
Kaasa püüti teha peaaegu kõiki igapäevategemisi, õpiti isegi joonistama ja sööma vasaku käega. Samuti muutus laste käitumine nii toas, kui ka õues tunduvalt ettevaatlikumaks – hoiti rohkem õpetajate ligi, sest nii oli turvalisem. Kindlasti muutis sõprade selline olukord ka rühmakaaslasi. Lapsed olid palju hoolivamad, toetavamad. Nad märkasid ja abistasid, kui sõbrad abi vajasid. Samuti kontrollisid ka lapsed oma käitumist rühmaruumis ja õues, et mitte sõprade haige käe vastu ei mindaks.
Ühiste arutelude, analüüside, pildivaatluste ning mängude kaudu saadi ka uusi teadmisi, kuidas tuleb käituda, kui on tulekahju puhkenud, liiklusõnnetus juhtunud või hoopis paha haiguseviirus koos kõrge palavikuga rünnanud. „Abi saab alati, kui helistada 112!” teadsid kõik lapsed väga hästi, sest ka meie rühma lapsed osalesid 11. veebruaril „Euroopa 112 päeva” tähistamisüritusel.
Laste lemmikmängudeks sellel nädalal kujunesid kindlalt Logico lauamängud, millega mängides saadi kõiki õpitud teadmisi üle kontrollida. Pildimaterjali põhjal pidid lapsed ohtlikke olukordi lahendama ja tegema õigeid valikuid. Õhtuti pandi ka emad neid ülesandeid lahendama. Emad ei saanud algul midagi aru, tegid valesti, aga lapsed olid neid varmad õpetama ja aitama. Vanemad olid tõsiselt üllatunud- nii palju vajalikke tarkusi ja oskusi on nende lapsed omandanud.
Meie lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku ning sellepärast pöörame suurt tähelepanu lastega tervisealaste tegevuste läbiviimisel nende endi ja sõprade tervisele, tervislikele eluviiside tutvustamisele ning turvalise mängukeskkonna loomisele. Parim viis nende eesmärkide täitmiseks on kindlasti ühised koostegemised ning praktilised tegevused.
„Kuidas sa tead, et sul on palavik?” küsisin lastelt enne meisterdamistegevust. Loomulikult vastati, et tuleb kraadida kraadiklaasiga. Aga kust kraadiklaasi võtta – pole ju. Tähendab, tuleb kraadiklaas ise teha ja tehtigi ning isegi temperatuur joonistati punase vildikaga peale. Peale kraadimist selgus, et mõnel lapsel oli ikka väga kõrge palavik ning tuli kohale kutsuda kiirabi. Kiirabi saabuski reedel. Nimelt sai palutud Renari ema Monikat, kes töötab Tallinna Kiirabis operatiivjuhina, et ta tutvustaks lastele lihtsamaid esmaabivõtteid, sest TEL meeskond peab oluliseks eesmärgiks ka lapsevanemate kaasamist erinevate ürituste läbiviimisesse.
Esmalt jutustasid lapsed kiirabiarstile oma kokkupuutest kiirabi, haigla ja arstidega. Seegi vestlus oli aktiivne ja muljete rohke. Järgmisena õpetas Renari ema lapsi kätt sidemega kinni siduma. Esmalt näitas ta ette ja siis proovisid kõik seda kaaslase peal. Uskumatu, aga kõik lapsed said sellega kiiresti ja iseseisvalt hakkama – tulevased kiirabis töötajad. Veel tutvustati lastele esmaabikoti sisu ja selgitati, milleks neid vahendeid arstidel vaja läheb.
Kiirabiabiarst selgitas ka lastele, et igasugust arstirohtu annab lapsele kodus ainult täiskasvanu ning lapsed rohtusid isegi puutuda ei tohi ning kõik arstirohud peavad kodus olema pandud lastele mittekättesaadavasse kohta. Veel saadi teada, miks ja kuidas haava puhastada, kuidas plaastrit haigele kohale peale panna. Selgeks õpiti ninaverejooksu peatamine ning saadi teada, millal ja miks kasutada külmakotti. Suur pai Renari emale Monika Ild´ile selle õpetliku ja vajaliku koolituse eest.
Nakside lapsed on nüüd kindlasti tulevikus palju ettevaatlikumad ning oskavad õigesti käituda, et õnnetusi nendega üldse ei juhtuks. Lisaks on neil nüüd vajalikud oskused ka esmaabi abivajajale anda. Jutuajamised ja koostegemised lastega tõestasid kindlalt, et nendega juhtunud õnnetused on neid küll õpetanud. Laste arvates oli see nädal põnev, huvitav ja õpetlik.
Tabasalu lasteaed Tibutare Nakside rühma õpetaja Sirje Reinla