Jänes JUTA
Rebane RIIN
Karud KATI ja KATA
Oravad NIKI ja NÄKI
Hundid UNNA ja ULLA
JÄNESE- JUTA: OI KUI ILUS VÄRVILINE TORT! SEE MEELDIB MU SÕPRADELE KINDLASTI. KÕIGI JAOKS ON TORDI PEAL MIDAGI: JÄNESTELE KAPSAST, ORAVATELE PÄHKLEID, KARUDELE METT. PEAKS VEEL LILLI VAASI KORJAMA.
(Tuleb Rebase-Riin)
RIIN: Tere Juta!
JUTA: Oi, tere Riin! Kas sa lähed ka lasteaia sünnipäevale?
RIIN: Ma sain ka jah sünnipäevakutse ja tulin nüüd sünnipäevalilli otsima.
JUTA: Ma ka korjan just sünnipäevaks lilli. Me võime ju koos korjata.
(Ära. Hundid tulevad ka juba vaikselt vaatevälja. Tulevad ORAVAD, üks ühelt poolt, teine teiselt poolt peale kutsumist)
NIKI: Näki! Näki! Kus sa oled! Tule ruttu siia!
Vaata , Näki, Me saime sünnipäevakutse! Lasteaial on ju sünnipäev!
NÄKI: Oi kui tore! Kindlasti tuleb vahva pidu! Aga Niki, meil on kingitust vaja.
NIKI: Lähme, muretseme kingituse.
(Ära. Tulevad HUNDID)
ULLA: Kas sa kuulsid, et kõik lähevad täna sünnipäevale?
UNNA: Kõik olevat sünnipäevakutse saanud, ainult meid pole kutsutud.
ULLA: Milline häbematus!
UNNA: Seal on ju sünnipäevatort ka!
ULLA: Nii väga tahaks torti saada!
UNNA: Jah , kangesti tahaks torti saada.
ULLA: Ma tunnengi tordi lõhna. Magusat ja head tordi lõhna!
UNNA: Mina ka. Aga , Ulla, läheme vaatame, kas kedagi on kodus.
ULLA: Ja mis siis, kui kedagi pole?
UNNA: Siis on see tort meie!
ULLA: Kuidas meie?
UNNA: Noh, väga lihtsalt. Piilume nüüd, kas õhk on puhas…
Näed, tort ongi siin. Oh sa poiss, kus on ikka uhke tort!
ULLA: Mis uhke! Ainult kapsas ongi peal! Lihanatukest pole ollagi!
UNNA: Mis siis. Ikkagi on ilus. Võtame kaasa.
ULLA: Võtame.
(Lähevad tordiga ära)
(Tulevad KARUD, kingitused käes)
KATI: Kas sul on kingitus kaasas?
KATA: Jaa, on muidugi kaasas! Aga kas sul sünnipäevalaul on meeles?
KATI: Meeles, meeles…
(Rebane ja jänes tulevad lilledega, oravatel käes kingipakid)
JÄNES: Hei, Kati ja Kata! Me oleme siin! Kui tore , et te tulla saite, kallid sõbrad. Ma panen veel lilled vaasidesse, siis võime torti hakata sööma.
Kõik läbisegi: Me aitame ka, mis veel vaja teha on.
Paneme jah lilled vaasi (Kõik askeldavad)
(Tulevad HUNDID)
UNNA: Vaata kui rõõmsad nad kõik on.
ULLA: Jah, jänesed, karud, oravad, rebased – kõik on kutsutud
UNNA: aga meid ei kutsutud…
ULLA: ja kui nad veel teada saavad, et me tordi pätsasime, siis ei kutsuta meid enam kunagi.
UNNA: see teeb meele kurvaks… Kangesti tahaks koos teistega pidutseda..
ULLA: Tahaks jah… Äkki viiks tordi tagasi?
UNNA: Ehk tõesti. Ega võõra tordi söömine tuju paremaks ei tee.
KÕIK: (läbisegi) Nüüd on kõik valmis.
Saame hakata torti sööma.
JÄNES (otsib laua pealt torti): Oi, aga torti pole! Kuhu ta küll sai?
KÕIK läbisegi: Äkki keegi viis ära!
See on hirmus küll!
Mis nüüd saab?
Tulevad HUNDID – tere!, kõik ehmatavad, kogunevad puntrasse:
Appi! Ulla ja Unna on siin! Ma kardan! Hundid tulid!
ULLA: Ärge kartke!
UNNA: Me tahame midagi üles tunnistada. Meie viisime tordi ära
ULLA: aga siis saime aru, et nii ei kõlba ja otsustasime tordi tagasi tuua.
Hundid koos: Palun andke andeks, me ei tee enam kunagi nii!
JÄNES: Olgu pealegi! Täna on ju meie lasteaia sünnipäev ja kõik peaksid rõõmsad olema. Jääge teie ka sünnipäevale ja hakkame kõik koos kingitusi avama.
KINGITUSED – LAULUD, MEISTERDAMINE
JÄNES: Nüüd aga hakkame torti sööma! Kellele lõikan kapsa ja tammetõru torti? (oravale) Kas teie ka lapsed tahate tammetõrutorti? (ei)
Karu-Kati, sa küpsetasid eile maitsva tordi – kellele sa selle kingid? (jne)
TOREDAT SÜNNIPÄEVA MEILE KÕIGILE!!!!!