11. veebruaril on Euroopa hädaabinumbri 112 päev. Et propageerida seda numbrit ja jagada inimestele teavet, kuidas hädaolukorras toimida, organiseerib Häirekeskus juba mitu aastat erinevaid üritusi alates kõige noorematest lasteaiamudilastest. Häirekeskuse töötajate sõnul on numbri 112 tutvustamisel tehtud palju tööd, kuid inimesed on selle kasutamisel ikka vahel raskustes ja ebakindlad. Nii ongi oluline õpetust alustada juba varakult, et lapsed oleksid valmis abi kutsuma, oskaksid ja julgeksid seda teha ning, mis samuti tähtis, et lastel ei tekiks erinevate operatiivsõidukitega kokku puutudes hirm ega paanika, vaid teadmine: nad sõidavad inimesi abistama. Oluline on ka anda lastele kogemus: 112 numbri valimine tähendab, et operatiivautod reaalselt ka saabuvad ja nalja teha selliste asjadega ei tohi.
Positiivne, et Euroopa 112 päeva tähistavad erineval viisil juba paljud lasteasutused.
Sel aastal kutsus Pärnu Liblika lasteaed Häirekeskuse töötajaid endale külla, et lastele antud teemal põnevamat ja vahetumat õpetust anda. Häirekeskus oligi valmis tulema ja kõigi suureks rõõmuks võtma kaasa ka oma koostööpartnerid: Päästeameti, kiirabi, politsei ja Paikre jäätmekäitlusfirma töötajad. Nii olulist sündmuse puhul kutsus Liblika lasteaed omakorda külalisi: Pärnu Kadri lasteaia, Männipargi lasteaia ja Ülejõe lasteaia kahe maja vanemad rühmad.
Ürituse ettevalmistus oli põhjalik ning läbi mõeldud sai iga väiksemgi detail. Esmane kokkulepe tehti Häirekeskuse Euroopa 112 päeva projektijuhi Edvi Freibergi ja Liblika lasteaia õpetaja Krista Rehkli vahel, edasi haarati lasteaia juhtkond ja nn terviseürituste meeskond, telliti helitehnika ja leiti ürituse läbiviijad. Päev pidi saama põnev, hoogne ja õpetlik ühekorraga ning tegevust tuli üheaegselt pakkuda poolteistsajale lapsele.
Ürituse viisid läbi Häirekeskuse Lääne keskuse töötajad Ene-Eke Liiv ja Annika Hiiemäe. 
Hakatuseks esitati mudilastele väike demo-etendus matkal eksinud ja viga saanud laste otsimisest. Kui lastega koos „eksinud“ õpetaja Krista otsustas numbril 112 abi kutsuda, kuulsid tema kõnet ja dialoogi Häirekeskuse töötajaga kõlaritest kõik kohalviibijad. Mis toimus aga edasi, see võttis vaimustusest ahhetama iga lapse: eemalt hakkasid kostma sireenid ja patsile saabus vilkuritega politseiauto. Politseitöötajad tormasid autost välja ning otsisid eksinud lapsed kiiresti üles. Kohe oli selge, et üks lastest vajab ka kiirabi ja kõikide kõrgest peidukohast allatoomiseks tuleb appi kutsuda päästjad. Vanema rühma Sander ja Brenna mängisid vapralt kaasa ja lasksid ennast redeli abil päästa, sõidutada kanderaamil ning mässida termokilesse. Pealtvaatajate seast kostsid ainult vaiksed vaimustunud „vau“ –d. Kui etendus lõppes, leidsid kõik platsil viibinud, et abi ja olukorra lahendus saabus väga kiiresti, ääretult oluline oli aga õigel viisil abi kutsumine.
Edasi said kõik rühmad kätte Liblika lasteaia hoovi plaani, kuhu märgitud ümber maja asuvad kontrollpunktid ning tegevus kandus seitsmesse töötuppa: Päästeauto, pääste-ennetus, Paikre jäätmejaam, kiirabiauto, politseiauto, Häirekeskus ja numbrite 112 meisterdamine kaasa toodud looduslikust või tehismaterjalist. Oli aega uurida ja katsuda, küsimusi esitada ja piiluda operatiivautodesse. Kohtuti Paikre prügila maskoti Paikre Varesega, kes rääkis prügi ja sealhulgas ohtlike jäätmete sorteerimisest ning kahe vahva tegelasega, kelle kõhule olid maalitud sõnad EI ning JA. Vastavalt sellele, kas mingi tegevus tundus lastele ohtlik või turvaline, tuli siis valida õige pool ja kiirustada EI või JA juurde.
Kõik lastega kohtuma tulnud töötajad olid oma etteaste hoolikalt läbi mõelnud ja toimetasid silmnähtava mõnuga. Kuskil demonstreeriti kanderaami, kuskil võrku ohtlike loomade püüdmiseks, ühel õpetajal pandi käed raudu ja tööötubade vahetumise ajal puhus Ene-Eke Häirekeskusest valjult pasunat.
Üritus lõppes rivistuse ja koostööpartnerite tänamisega.
Liblika lasteaia õpetajad on kindlad: ka tõsiseid asju saab õppida väga põnevalt ja tegelikult leidub alati vahvaid koostööpartnereid, kes on valmis tulema ja lastega koos tegutsema. Oma võimalus on juba järgmisel aastal ka teistel lasteasutustel. Et selline suurüritus korda läheks, on vaja aga väga põhjalikku ettevalmistust ning sujuvat koostööd.
Krista Rehkli