Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Ettelugemispäeva tähistamine Pärnu linna lasteaedades

Pärnu lasteaednike keele ja kõne ühendus kutsus juba teist aastat  kõiki  linna lasteaedu osalema ettelugemispäeval, mis toimus 20.oktoobril. Enamus lasteaedu sellega ka liitusid ja nii leidsid kõik erinevaid lahendusi, kuidas seda päeva tähistada.

Kuna teema-aastate raames on käimas merekultuuriaasta, siis ettelugemispäeva teemaks oli „Meri raamatulugudes“  Lapse jaoks on tähtis ettelugemine ja alati on põnev on jutte kuulata, kui ise veel lugeda ei oska. Selleks, et tähtsustada raamatut, kui väärtust on ka oluline, et loetakse ette just raamatust.

Raeküla lasteaias toimunud ettelugemispäeva viidi läbi kõikides rühmades. Õpetajad valisid ise oma lastele sobiva loo, mis oli seotud merega.

Eelnevalt oli Raeküla lasteaaias toimunud teadusnädal,mis oli samuti seotud vee teemaga. Lapsed said katsetada, kuidas tekivad erinevad loodusnähtused merel. Seega oli ettelugemispäeva temaatika meile igati sobiv.

Läbi erinevate juttude ja lugude said lapsed teada paljudest merega seotud tegelastest ja tegevustest, kaasa elada kujutletavatele seiklustele ja põnevatele tegelastele.

Õnnelindude rühmas kuulasid lapsed Meelerahu muinasjuttude raamatust lugu „Väikesest Merineitsist“, kuulamine toimus vaikselt vaibal lebades  ja kinnisilmi. Lastel oli võimalus kujutleda end mereavarustes seiklemas koos mereelukate ja kaladega,taustaks vaikselt mängiv rahustav muusikapala.

Siidisabade rühmas tutvusid lapsed tegelasega Lope , kes jutustas neile, kuidas hoida loodust ja vett puhtana. Juttu loeti ette raamatust “Lope ja vesi”. Lapsed istusid patjadel ringis ning õpetaja luges juttu koos käpiknukuga Lope.

Sirtsukeste rühmas kuulasid lapsed  tädi Annika esituses lugu delfiinist, kes oli teiste kaaslaste vastu abivalmis ja aitas hädasolijat sõpra. Värvukeste rühm „sõitis“ Kapten Kassi juhtimisel merereisile. Mängulaevas olles kuulasid pisipõnnid lugu kiisust, kes oli laevakapten.

Kullalindude rühmas käis lastele ette lugemas Markuse ema, kes luges katkendi raamatust „Limpa ja mereröövlid“. Siisikeste rühma õpetajad lugesid loo „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“, kus kõik kogunesid purjekale, et minna merereisile.

Lasteaias „Kelluke“ luges õpetaja  Solnõška rühmas ette  unejutuna loo“ Tigu ja vaal“, Ladõška rühma laste hommik oli pühendatud muinasjuttude  ettelugemisele, mis toimus ÕOMO tahvlil slaidide näitamise saatel. Lapsed said teada,kuidas tekkis meri, miks merevesi on soolane ja miks üks väike kalake ennast suures meres üksildasena tundis. Raduška rühmas loeti aga pisikestele esimest korda juttu ette. Rodnichoki rühma põnnid said kuulata lugu Jänku Jussi lugude sarjast, kus samuti juttu merest.

Ettelugemispäevast võtsid osa kõik Mai lasteaia rühmad. Oli rühmi, kus pühendati mereteemalisele loole konkreetne kalendripäev,  kuid ka selliseid, kus toimetati merelugudega terve käesolev nädal. Õpetajate eeltöö selleks oli põhjalik.

Mõned rühmad käisid koos lastega juba eelneval nädalal raamatukogus, kus lapsed said ise otsida mere teemalisi raamatuid, jutte ja jõudsid nii ka oma soovideni. Laste soovil laenutatigi filmiraamat “Kalapoeg Nemo”. Neljapäeval luges õpetaja raamatut lastele ette. Hilisemaks plaaniti ka filmi vaatamine.

Sõimerühma lapsed tegid tutvust Ellen Niidu luuletusega „Kalad“ ning said laulu saatel isegi kalu ujutada. Teise sõimerühma lapsed käisid õueõppe käigus siilipereks kostümeerituna meretuult otsimas. Ühtlasi leidsid nad lehehunnikust põneva raamatu, mis osutus laste lemmikuks.

Populaarne oli Eno Raua „Sipsik“, kus meresõidu looga tutvusid kahe rühma lapsed. Lugusid, mida rühmades loeti oli erinevaid. Nii said lapsed tuttavaks Merekoer Valteriga, kalade eluga, kuulasid lugu ussi ja angerja erinevusest ja uurisid raamatust „Minu esimene entsüklopeedia Maa“, mille üle küll Puhh võiks imestada.

Lisaks tavalistele raamatulugudele otsustati ühes rühmas teha tutvust veidi teistsuguse eesti keelega. Õpetaja tutvustas lastele kihnu lugemikku ning luges ette murdes mereteemalisi lühijutte.  Kui tuli aeg vastata küsimusele, millest jutt rääkis, olid lapsed esialgu väga vaiksed ja kohknud, sest ei osatud mitte midagi vastata. Õpetaja selgitas, et see ei olegi päris eesti vaid hoopis kihnu keel ning seejärel, arutleti ja räägiti läbi, millest jutud pajatasid. Selline päev oli toredaks kogemuseks nii õpetajatele kui lastele.

Üheks põnevaks sündmuseks oli ka see, et seoses lugemispäevaga oli lasteaeda kutsutud küaliseks teraapiakoer Chilli, kes töötab raamatukogus lugemiskoerana. Nelja aastaste laste rühmas käis Chillile lugemas oma lemmikraamatust juttu karupoeg, kes jutustas lastele meresõidust ja laevade näitusest. Koolirühmade lapsed said harjutada juba oma lugemisoskust ja ise koerale ette lugeda. Nendegi poolt valitud raamatud rääkisid meredest ja ookeani seiklustest. Lisaks laste kuulamisele meeldis Chillile ka igasuguste trikkide tegemine. Nii said  lapsed näha, kuidas pärast tööpäeva lõppu koer sitsib, tantsib ja maiustusi küsib. Chilli külaskäik oli lastele suureks elamuseks ning nii mõnigi lubas edaspidi talle juba raamatukogusse ette lugema minna.

Ettelugemise päev toimus ka Kadri Lasteaias. Noorematele lastele luges õpetaja ette Leelo Tungla „Kala otsib kodu” (helkpiltidega). Vanematele luges õpetaja Eve samal ajal  Eno Raua „Sipsiku meresõit”. Mõlema rühmaga arutati, mis jutuke õpetab: väiksematel said lapsed teada, et prahti ei tohi visata merre ja vanemad seda, et kui ujuda ei oska, siis sügavale vette ei tohi minna. Pärast lapsed joonistasid õlipastellidega mere teemalisi pilte jutukese põhjal.

Õuna rühmas looks valiti „Õnnelik vaal” kogumikust „Lugemist igaks õhtuks. 365 juttu.”. Leidsime lainetava mere video ja lugesime see taustal vaikselt mängimas.

Kuuse rühmas  arutati ja uuriti koos õpetajaga, mis see meri üldse on ja kuulati merehääli. Looks oli Ilmar Trulli luuletuse „Mere värvid”.

Pihlaka rühma olid õpetaja Ehtel ja Piret dekoreerinud vastavalt jutu teemale. Oli kasutatud merd, majakat ja merekarpe. Kõige alguseks kuulasid CD plaadilt pala „Meri lainetab”. Siis loeti ette lugu „Merekarbi muinasjutt”.

Kastani  rühma õpetajad Kaie ja Ene olid rühma dekoreerinud mere, võrgu, kivide ja suure Kihnu nukuga. Alustuseks vesteldi emakeele murretest ja loeti ette Kihnu Aabetsast lugu „Ahunas ning angõrjas”. Pärast liikumismängu „Vette-kaldale” loeti ette M. Saarna muinasjutt.

Ka Tralli lasteaia ettelugemispäev oli tore päev. Ripsiku rühma Jan Markuse vanaema sõitis kohale koguni Kilingi-Nõmmest. Ta luges ette loo, milles lapsed jäid merel hätta ja neile tõttas appi Merineitsi. Lisaks vanaemale oli lastele ette lugema tulnud ka Jan Markuse vanem õde, kes oli  valinud populaarsest lasteraamatust, A. Kivirähk „Kevad ja kaka“ , jutukese lusikast ja tema lahedast reisist supitaldrikus.

Rübliku ja Krati rühma õpetajad otsustasid sel päeval lapsi üllatada  õpetajate vahetusega. Nii kuulasid lapsed külalisõpetajate valitud lugusid. Vanem rühm nautis Andres Noormetsa imearmsat lugu elevandipojast, kes oli teistest erinev. Loodetavasti pani lugu lapsi mõtlema omavaheliste suhete üle rühmaski. Väikestele kolmeaastastele  Krattidele loeti ette vanema rühma laste ja lapsevanemate koostatud raamatust „Rüblik ja meri“. Pärast lõunauinakut üllatas Kratte veel Oliveri ema Kadri, kes oli ettelugemispäevaks kirjutanud Henno Käo jutu „Mereröövel“ ainetel ise raamatu „Kratt mereröövliks“. Lisaks lubati igal lapsel põske pista üks väike merekivike, mitte päris kivike, vaid see magus ikka.

Teises kolmeaastaste rühmas käis lastele ette lugemas lasteaia õppealajuhataja Ester. Esitamiseks valiti Juhan Pütseppa lugu „Tere, mina olen meri”

Traksiku rühmas käis ettelugemispäeval külas Tereese isa Kalev.  Raamatust loeti ette jutuke Sipsiku meresõidust. Lastele meeldis väga vahelduseks lasteaias kuulata ka meeshäält.

Nupsikud kuulasid hommikuringis isegi kahte lugu. Õpetajaabi Liis luges lastele ette muinasjutu kaunist printsessist.Marily vanaema luges  vahva jutukese  raamatust „Petra lood”.

Nöpsiku kakskeelses rühmas luges lastele ette õpetajaabi Tiia.  Ettelugemiseks oli valitud Uno Leiese „Tipp, Täpp ja päike“, kus jutu sisuks oli nukulaste käik mereranda. Piltide abil mõistsid loetu sisu ka emakeelena vene keelt kõnelevad lapsed.

Ettelugemispäevast ei jäänud kõrvale ka kõige nooremad Trallikad. Nublu rühmas loeti lastele ette Irina Tokmakova raamatut „Kus magab kalake?“

Sirgukese rühma mudilased kuulasid juttu kahel korral, hommikuringis ja unejutuna. Ajendatud õppeaasta eesmärgist, läbi lavastuste ja muinasjuttude lastele pärimuskultuuri tutvustada, valisid õpetajad A. Puškini värssmuinasjutu ainetel koostatud raamatu „Kuldkalake“.

Päikesejänku lasteaia ettelugemispäev oli ka omanäoline.

Kiti-Kätid lugesid lastele “Vetevalla muinaslugu” liikumistegevuse ajal saalis. Lapsed said matkida loos olevaid tegelasi. Kasutati mänguasju, kalavõrku, kangast kaheksajalga.

Mürakarud  lugesid raamatut “Kalad ookeanis” õuesoleku ajal. Lapsed istusid õues laevakujulises liivakastis, vaatasid üle ääre, kuidas kalad ujuvad vees (liivakastimänguasjad).

Pesamunade  lapsevanemast meremees Venno käis lastele lugemas V.Sõelsepa juttu “Vanaema ookeani sünnipäev”. Meremees Venno rääkis lastele ka oma kokkupuuteid merega, ookeaniga.

Nublude hommikuringis luges õpetaja lastele loo Kunksmoorist ja meremehest.

Jänkujütsidel luges ette vanaema  jutu “Liisu tuletornikass”  Hiljem mängiti ka tore ringmäng “Aias kõnnib kassike…”

Pähklipurejad- lugesid õues E.Raud “Sipsiku meresõit”. Kuna oli ohutus teema, siis sai ettelugemist siduda ka teemaga.

 

Pillerpall lasteaed tähistas sel aastal ettelugemise päeva pisut teisti ja märksõnaks oli „õpetaja lemmikraamat“, kus õpetaja luges rühmas ette oma lapsepõlve lemmikraamatut.

Üritusele lisas võlu, et  lapsed olid naaberrühmades ja  et ette lugesid hoopis naaberrühma õpetajad, kes oma tavapärases rollis tegutsevad teises vanuses lastega

Pöialpoisi lasteaias oli iga rühm ettelugemisele lähenenud omanäoliselt. Ette lugemas olid lisaks rühma õpetajatele veel Lotte, meremehest isa, juba lugeda oskav koolieelik, lõbus meremees ja rõõmsameelne vanaema. Rühmades lauldi ja tantsiti Kihnu Virve laulu saatel, tehti näitemängu ja mängiti mereteemalisi mänge.

Aevastajate rühmas algas päev laulu kuulamisega “Meri on, meri jääb” Kihnu Virve esituses. Kuulati Michelle-Keiko Rahneli luuletust merest, mängiti mereteemalisi mänge.

Hellikute rühmalavastas õpetaja lastele lookese lapsest, kes väga soovis enesele sõbraks kalakest, kelle ta tiigiveest püüdis.Ninatarga rühmaskäis külas Jõumehe rühmast kooli minev laps, kes luges raamatust „Laura lood” jutu „Laura on mere ääres”.

Ettelugemispäeval külastas Unimütsi rühma isa, kes on juba mitmendat põlve meremees. Ta pajatas lastele oma tööst ja elust merel.Kuulati jaapani muinasjuttu „ Kuidas merevesi soolaseks sai?“ Lastele väga meeldis kuulata meremehe lugemist, sooviti lisalugu. Lisalooks said lapsed A. Kivirähk raamatust „Kaka ja kevad“ loo „ Mereröövel lusikas“.

Dilidoni rühmason ettelugemine igapäevane metoodika osa. Ettelugemise päeval loeti  E. Raua raamatust „Sipsik” lugu „Sipsiku meresõit”.

Tarkuri rühmas  käis ettelugemispäeval külas vahva laevakapten, kes kutsus kõiki lapsi kaasa oma lõbusale mereseiklusele. Mängis lastega erinevaid mereteemalisi mänge ja luges vene muinasjutu „ Kalamehest ja kalakesest“

Jõumeeste rühmas luges õpetaja lastele Venda Sõelsepa raamatust „Targasti tehtud” muinasjutu „Kolme vee vaen“. Jõumehe rühma üks lastest käis ka ettelugemispäeval Ninatarkadele juttu lugemas.

Õnneseene rühmas  lastel käis ettelugemise päeval külas rõõmsameelne vanaema. Kellel oli kaasavõetud muinasjutt „Kalamehest ja kalakesest“ ning laulis lastega mereteemalise laulu.

Mõtleja rühmasoli sellel tähtsal päeval üllatuskülaliseks koeratüdruk Lotte. Ette lugemiseks oli Lottel kaasas Norra muinasjutt „Miks merevesi on soolane?”

Siipeli rühmas luges õpetaja ettelugemispäeval lastele raamatust „Laura lood” jutu „Laura on mere ääres”.

Hampeli rühmasluges iga laps ühe rea teistele ette raamatust „ Taluõuel kondamas“. Lapsed kuulasid ilusti ja said raamatu lugemise kogemuse.

Ülejõe lasteaia 8 rühmast tähistas ettelugemispäeva 5 rühma. Tasandusrühmas Sipsikud  tutvustasid õpetajad  lastele  juttu “Sipsiku merereis” ja tegid seda läbi etenduse, külaliseks  Sipsik.  Mõmmikute rühmas, mis on sõimerühm,  jutustasid  õpetajad lugu “Lotte ja Bruno lähevad ujuma”  raamatust “Leiutajateküla Lotte” . Muumi rühma lapsed kuulasid juttu “Päike meres” ja jutustasid hiljem jutu põhjal.  Puhhi rühma lapsed  külastasid ettelugemispäeval Keskraamatukogu, kus  raamatukogu töötaja luges neile jutu “Vaal ja tigu“ ja näitas jutu kohta pilte. Lisaks oli lastel võimalus tutvuda uute lasteraamatutega. Klaabude rühmas lugesid õpetajad  lastele hommikuringis jutu “Kuidas sündis Pärnu jõgi.”

Kesklinna  lasteaia Naerupuu rühma  5-6aastastele lastelekäis ette lugemas sõime rühma õpetaja Eve Kuulamas oli 16 last, nende õpetaja Kiira ja õpetaajaabi Endla. Ette loeti Eesti muinasjutt „Kuidas merevesi soolaseks sai.“ Lapsed joonitasid  pilte, millest saab hiljem väikese raamatukese koostada.

Liblika lasteaias võtsid ettelugemispäevast osa kõik kuus rühma. Raamatutekstid valisid õpetajad. Kõige pisemate rühmas mõtles õpetaja ise jutu välja ” Tibu ja meri”, kus üks väike tibu läks paadiga merele ja mis seal siis temaga juhtus. Vanuse poolest järgmises rühmas jutustas õpetaja lastele Sipsiku meresõitu. Lapsed tegid tutvust  Sipsikuga ja vaatasid laevu erinevaid laevu.

Nelja aastaste laste rühmas oli toeks ka eelmisel päeval õppekäik Liivi lahe juurde.

Ettelugemiseks oli valitud  Eesti muinasjuttude kuldraamatust jutuke “Veealune”, kus lapsed said arutluse käigus tuua välja kokkupuute punkte ja avastusi selle vahel, mis on reaalne või mis on muinasjutuline. Jutuke andis ainet tuua välja  imetabaste juhtumiste juures , mis on võimatu. Õpetaja märkas, et laste sõnavara rikastus. Lapsed oskasid nimetada: taevasinine meri ja lumivalge luik jne. Ühes rühmas oli sel päeval jutuks “Muumipapa ja meri” raamatust jutt “Tuletorn”.

Kahes rühmas käis ettelugemas näitleja Triin Lepik. Lapsed kuulasid suure huviga. 3-4 aastaste laste rühmas oli “Kuldkalakese” jutus samuti sõnavara, mida tuli õpetajatel juurde seletada nt. hurtsik, küna.

Kooliminejate rühmas lähtusid õpetajad avastusõppest ja nädalateemasse oli kavandatud veekogude teema. Selle rühma valikuks sai Helle Laasi raamatust jutuke: “Tühja merd on kurb vaadata”

. Pärast jutu lugemist arutlesid lapsed merega seotud teemade üle ja tekkis väga palju küsimusi. Jutu lugemine avardas lastel mõttemaailma.

 

Tammsaare lasteaias vaadati mere pilte ja kuulati CD plaadilt lainete laksumist,tormituult ja vihmasadu meeleolu loomiseks ning teema sissejuhatuseks enne jutu lugemist. Siilikeste rühmas luges logopeed ette  E.Raua jutu „Tormi käes.“ Vastati jutu kohta esitatud küsimustele.Lapsed istusid mõnusalt patjadel. Pääsukese rühmas riietusid õpetajad meremeesteks ja loeti E.Raua loomingust „Sipsiku merereis“ ja M.Nurme luuletust“Merel.“ Rühmades käisid ette lugemas endine kasvandik,naaberrühma õpetaja,lapsevanem,õpetaja abi,eripedagoog.

 

Pärnu lasteaednike keele ja kõne ühenduse aktiiv.

Tagasisidest andis ülevaate aktiivi liige, Raeküla lasteaia vanemõpetaja Eve Laidvee

 

Leave a Comment

15 + 9 =
Please leave these two fields as-is: