Olen väike kakuke,
krõbedake, pruunike.
Eideke mind küpsetas,
Tuuleke mind jahutas.
Aknalt pistsin punuma,
ümber ilma rändama.
Küll on põnev veereda,
uudistada, keerelda.
(Lully Gustavson)
Mida ütleb meile sõna kakuke? Tekivad erinevad mõttevälgatused. Esimesena tuleb meelde lapsepõlvest kuuldud liisusalm „Tee kakku“, muinasjutt kakukesest või kook. Muinasjutu kaudu on võimalik lastes arendada erinevaid oskusi ja suunata last loovale tegevusele. Lavastusmängus ei ole oluline lastele tegevust ette näidata, vaid laps saab siin kasutada ja väljendada oma loovust ja lihtsalt mängida. Mängides väljendab laps oma tundeid. Selleks kasutab ta sõnu, miimikat ja žeste.
Lavastusmängud arendavad laste kõnet ning suulist väljendusoskust. Mängus areneb kõne ilmekus tunduvalt rohkem kui tavalisel ümberjutustamisel, aktiviseerub sõnavara. Teoses peab olema rohkem otsest kõnet, vähem kirjeldusi. Tuleb aga jälgida, et tegelaste dialoogid ja monoloogid ei oleks laste jaoks liiga pikad ja raskesti meeldejäävad.
Võib esitada ka muinasjutu tervikuna: vasak käsi on taat, nimetissõrm memm; parema käe sõrmed aga kujutavad loomi, kes liiguvad korda mööda. Vastavalt vajadusele painutatakse sõrm alla või tõstetakse üles. Näputeatrit võib näidata ka väikese sirmi tagant või valmistada-meisterdada koos lastega pappkarbist lava.
Laualavastusmänguks valmistatakse lastele sobivad mänguloomad ja nukud. Mänguvahendeid on soovitatav valmistada laste juuresolekul. Lastes kõike, milleks lapsed on suutelised, neil endil valmistada. See tõstab huvi eelseisva lavastuse vastu ja aitab kasvatada hoolikamat ümberkäimist mänguvahenditega. Lastele on vaja anda valmistad erinevaid näidendi tegelasi ja mitmesuguseid muid muinasjutus vajalikke esemeid. Nukuteatri jaoks tuleb valmistada väiksemad näpunukud, puud-põõsad.
Suuremate lastega on kasulik koos läbi arutada, mis vahendeid lavastuseks vaja läheb, millest ja kuidas neid võiks teha. Missuguseid dekoratsioone valmistada.
Valida koos lastega mängukoht. Lastega võib nõu pidada, millest ja kuidas ehitada lava. Mõelda kuidas seda kaunistada. Vaadatakse mitmesuguseid pilte muinasjutust, kuulatakse nende kirjeldusi. See kõik annab tõuke laste fantaasiale, äratab huvi lavastusmängu vastu.
Oluline on lastega, eriti vanema rühma lastega mängu analüüsida. Arutada, et mis õnnestus ja millele järgmine kord mängijad peaks rohkem tähelepanu pöörama. Tegelastele antakse hinnang sisu tundmise, ilmekuse ja lavastuse, pealtvaatajail aga tähelepanelikkuse ja distsiplineerituse seisukohalt mängu jälgimisel.
Meie koos lastega otsustasime lavastada „Kakukese“ näidendi. Osad lapsed olid kunstnikud, teised näitlejad. Need lapsed, kes ei soovinud lavastuses mängida, said võimaluse osaleda lavastuse ettevalmistamisel kunstnik- dekoreerijana. Otsustasime, et tegelased ja kujundus on ruumilised. Kuna „Kakukese“ muinasjutt oli kõigile lastele tuttav, siis ei pidanud lapsed palju vaeva nägema, et tekst meelde jääks. Lapsed otsustasid ise millist osa valida. Suunata tuli just väiksemaid.
Arvame, et läbiviidud lavastus täitis oma eesmärgi, saime jälgida kuidas iga laps lavastusülesannetega hakkama sai ja kui aktiivselt keegi osales. Lapsed olid rahul ja soovisid seda lavastust ka edaspidi mängida, sellest soovist saame ainult üht järeldada, et lavastuse läbiviimine õnnestus.
Kasutatud kirjandus
Gustavson, L. Kakuke 2006 AS Ajakirjade Kirjastus
Üldoskuste areng koolieelses eas 2009 Tallinn
Tartu Maarjamõisa Lasteaia õpetajad
Merle Münti ja Viivi Rae