Olen Viljandi Lasteaed Männimäe tasandusrühma õpetaja Kaja Koormann. Sooviksin jagada ühte õnnestunud tegevust lastega. Oma rühmas kasutame sageli tegevuste läbiviimiseks antud viisi, kus oma väljamõeldud jutukese või ka mõne tuntud muinasjutu jutustamise käigus viime lastega läbi erinevaid tegevusi. See on laste jaoks huvitav ja vaheldusrikas. Loomulikult vajab sellise tegevuse läbiviimine head planeerimist ning head meeskonnatööd, kuid see aeg ja vaev tasub end ära, kuna laste poolt hästi vastu võetud ja kaasa tehtud tegevus on ju õpetaja jaoks suur rõõm. Vahel on kolleegid küsinud, et kas selline tegevus laste jaoks liiga pikk ei ole. Mina arvan, et üks staažikas ja oma rühma lapsi tundev õpetaja oskab lapsi tegevuse käigus jälgida ning vajadusel loovalt käigu pealt kas tegevust lühendada või hoopis pikendada. Võimalusel jäävad läbiviidud tegevuse vahendid veel õhtuni laste kasutusse. Sageli proovivad lapsed veel kuuldud muinasjuttu läbi mängida.
Tegevuse teema: „Väikese muti mure“
Tegevuse valdkond: Lõimitud tegevus (mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, lisaks taju ning tähelepanu arendus)
Laste vanus: 5-7
Eesmärgid:
Laps loeb ja mängib käemängu kaasa.
Laps oskab nimetada numbreid ja tähti.
Laps oskab rütmi järele koputada.
Laps viib kokku arvu ja numbri 1-10 ni.
Laps oskab leida 2 sarnase heliga pudelit.
Laps leiab kompimise teel 2 sarnase tekstuuriga kotti.
Laps teab meeleelundeid ja nende funktsiooni.
Laps harjutab silma ja käe koostööd, täpsusviskeid.
Laps oskab õpetaja jutu järgi vastavaid kehaosi joonistada.
Vahendid, mängud: lauateatri nukud (mutt, jänes), erineva heliga pudelid, erineva tekstuuriga tajukotid, kivid, tähtede ja numbritega plakat, arvumärkidega lilled , 2 karpi, paber, pliiatsid
Tegevuse käik: Tegevus läbi muinasjutu, mille käigus viiakse lastega läbi erinevaid tegevusi.
PÄEVA TERVITAMINE lauluga
„Tõstan käed- päeva tervitan,
neljapäevamaale ennast keerutan.“ (liigutused vastavalt tekstile)
„Täna jutustan teile muinasjutu. Ärata oma kõrvad ja ole hoolas kuulaja.“
Elas kord väike mutt. Tema kodu oli sügaval maa sees. Iga päev kaevas ta endale pikki käike, mida mööda oli tal lõbus vihmausse otsimas käia.
1.tegevus: KÄEMÄNG ”VIHMAUSS”
Suss-suss vihmauss, mulda vagu ajab (lapsed vingerdavad nimetissõrmedega)
Suss-suss vihmauss, sõpru taga ajab (ussid puudutavad naabri sõrmi)
Suss-suss vihmauss, vaata vihma sajab (näpuotstega vastu põlvi)
Suss-suss vihmauss- läks peitu (käed selja taha)
Nii see mutt muudkui kaevas. Ülearuse mulla lükkas ta maa peale, kuhu tekkis mullahunnik. Ühel päeval jõudis väike mutt kaevamisega maapinna lähedale ja ta kuulis imelikku häält – ”PÕRRRRR”. Teda hakkas see hääl huvitama. Nii pistis ta oma pea mullahunnikust välja. Taevas paistis aga ere päike. Muti silmadel oli väga valus, sest maa all oli ta harjunud olema pimedas. Väike mutt pigistas silmad kõvasti kinni. Nii ta istus ja kuulas. Tema juurde keksis jänes. ”Tere väike mutt!” hõikas ta rõõmsalt. ”Mis sa siin istud?”. Väike mutt vastas talle:”Ma kuulsin põnevat häält. Aga siin on nii ere valgus, et ma ei saa silmigi lahti teha. Ma ei saa vaadata, mis seda vahvat häält teeb. Kas sina tead, mis asi sedasi põristab- ”PÕRRRRR ”. Jänes kuulis samuti seda häält, ta vaatas hääle suunas ja teadis kohe. ”See on auto, mis ringi sõidab” selgitas jänes. ”Mul on kahju, et sa ei näe. Aga tead, mina võin sulle öelda, mis asjad mingit häält teevad”. Ja nii nad tegidki. Mutt kuulas hääli, jänes vaatas ning ütles, mis asjad need olid.
2. TEGEVUS: ARTIKULATSIOONIHARJUTUS
”Kas sina sõber tahad ka väikest mutti aidata. Ütle mutile, mis või kes teeb sellist häält.” (lapsed arvavad ja ka ise teevad hääli järgi):
URRRR- koer uriseb, ZZZZ- mesilane sumiseb, UHHUU- öökull hõikab,
SSSSS- uss sisiseb, TIK-TAK- kell, TIRRRR- telefon, UUUUU-hunt, tuul,
Järsku tuli jänesele mõte: ”Kui sa väike mutt hästi ei näe, pead minema silmaarsti juurde, tema oskab vaadata, mis su silmadel viga on!”. Ja nii nad tegidki. Silmaarst uuris muti silmi ja kontrollis nägemist. Tal oli suur valge plakat, mille peale olid joonistatud tähed ja numbrid. Aga väike mutt ei näinud kahjuks ühtegi neist.
”Nüüd aga kontrollime teie silmi, armsad sõbrad.”
3. TEGEVUS: PLAKATIL OLEVATE NUMBRITE JA TÄHTEDE NIMETAMINE. (laps nimetab osutatud tähe või numbri)
Küll on hea, et meie laste silmad on korras. Väikesele mutile soovitas silmaarst aga kanda päikeseprille, et kaitsta silmi ereda valguse eest.
Väike mutt oli natuke kurb, et ta silmad ei näe. ”Näita sina, milline on sinu kurb nägu.(lapsed näitavad) Jänes püüdis teda lohutada: ”Sinu silmad hästi ei näe, aga sa kuuled väga hästi,!” See tegi muti rõõmsaks ja ta naeratas. ”Näita sina, milline on sinu rõõmus nägu.(lapsed näitavad)
Korraga tundis väike mutt oma ninas väga head lõhna. ”Mis siin nii hästi lõhnab” küsis ta jäneselt. ”Need on lilled” vastas jänes.
”Teeme meie, lapsed, nendest lilledest mutile vaiba.”
4. TEGEVUS: ARVU JA NUMBRI ÜHENDAMINE- mäng ”Lillevaip” (Seinal oleval plakatil on numbrid. Laps loendab lilleõiel olevaid täppe ja paneb siis õie seinanätsu abil vastava numbri peale)
Mutil on teile ka üllatus. Mulla sees käike kaevates leiab ta ikka igasuguseid asju. Ta korjas need kõik kokku. (Pakun lastele läbi koti katsuda) Need on kõvad ja külmad. Kas sa tead, mis need on?” (kivid). Lapsed valivad endale 2 kivi ja kirjeldavad neid.
”Nendega saame mängida kajamängu.” Selgitan lastele kaja mõistet.
5. TEGEVUS: KIVIDEGA RÜTMI MÄNGIMINE
Mulle tundub, et väikesele mutile meeldib mängida neid mänge, kus ei ole vaja silmi, vaid ainult kõrvu kasutada. Minul on ka üks selline mäng.
6. TEGEVUS: KUULMISTÄHELEPANUMÄNG PUDELITEGA (laps peab leidma 2 sarnast heli tegevat pudelit)
Jänesel tuli järsku meelde.: ”Mul on ka üks tore mäng, mida saame koos mängida. Lähen toon selle jooksuga ära. Selles mängus ei ole vaja vaadata ega kuulata. Siin peab hoopis kätega katsuma ehk kompima. Ma annan sulle ühe väikese koti. Sina katsu seda kotti ja otsi teine, samasugune kott.”
7. TEGEVUSTEGA: MÄNG TAJUKOTTIDEGA (õhupallide sisse on pandud erinevad kuivained või väikesed esemed. Laps leiab 2 sarnase tekstuuriga kotti).
Nii mängisid jänes ja väike mutt sõbralikult koos, kuni mutil hakkas päikese käes paha. Sest mutid võivad ainult väga natuke aega päikesevalguse käes olla. Siis ütlesid nad teineteisele head aega ja läksid oma koju. Mutt puges mullahunnikus olevast august supsti sisse ja jänes kepsutas metsa.
”Meie, lapsed, saame aga veel koos mängida.
8. TEGEVUS: TÄPSUSVISKED TAJUKOTTIDEGA
Nüüd proovime, kas meie silmad ja käed teevad koostööd. Võta 1 kott paremasse kätte ja proovi see karbi sisse visata. Nüüd proovi aga teine kott vasaku käega karbi sisse visata.”
”Aga jänes tegi teile veel ühe üllatuse. Ta peitis iga lapse jaoks 2 asja ära. Mõista, mõista mis need on? Ühe asjaga saab kirjutada, ja teise asja peale saab joonistada. Jänes jättis mulle laulusõnad. Sina kuula ja tee seda, mida ma laulan. (laul vabal viisil. Lisaks selgituseks miks on laulus just 8 poissi. Seda sellepärast, et rühmas käivadki ainult poisid ning antud päeval oli kohal neis 8. Kui rühmas on ka tüdrukud, siis saab sõna ”poiss” asendada ”põnniga”.
8 vahvat poissi tõusevad nüüd püsti.
8 vahvat poissi lähevad tooli taha.
8 vahvat poissi lähevad tooli ette.
8 vahvat poissi kükitavad maha.
8 vahvat poissi piiluvad tooli alla. (seal asuvadki töövahendid järgmiseks ülesandeks)
Lapsed joonistavad kas põrandal või tooli peal.
9. TEGEVUS: KUULA JA JOONISTA (õpeataja abi joonistab tahvlile, et need lapsed, kellel on raskusi kõnest aru saamisega, saaksid matkida):
Joonista suur ring. See on sinu pea.
Joonista kehaosad, millega sa näed. Mis need on?
…., millega sa kuuled. Mis need on?
…., millega sa tunned lõhna. Mis see on?
…., millega sa tunned maitset. Mis see on?
”Saidki valmis meie portreed. Kui sa soovid võid oma tööd pärast veel täiendada. Aitäh, et sa osalesid meie muinasjutus.
Tegevuse lõpusalm:
See tore poiss olen mina,
mul on väike nina
kõrvad ja ka suu,
olen tubli ju.