Autor: lastekirjanik Tiina Kilkson
Mulle meeldivad lapsed väga ja ma naudin lastele raamatute kirjutamist. Olen uhke, et olen eestlane ja kirjutan raamatuid eesti keeles ning olen Eesti lastekirjanik. Ma kirjutan lastele raamatuid juba 11 aastatja mul on ilmunud siiani 7 raamatut. Praegu on tegemisel kaks uut raamatut.Minu raamatud on väga erilised, sest nad on ülesse ehitatud all – literatsiooni kasutades, see tähendab, et minu raamatus algavad kõik sõnad ühe kindla algustähega. Algul võib see tunduda võimatu, et kirjutada kogu raamat, kus kõik sõnad algavad ühe kindla algustähega ja jutul on veel huvitav algus, teemaarendus ja lõpp, kuid kui eesti keelt emakeelena osata, siis on selline stiil võimalik.
Väga hea on kui igal kirjanikul on oma still ja minu stiiliks ja eripäraks on just “ühetähejutud”. Kõige esmalt ma mõtlen, et millist tähte võiks kasutada ja milline oleks vajalik täht, et lapsed selle kergemini selgeks saaksid. Lapsed õpivad kõige paremini läbi mängu ja minu raamatud on kirjutatud ka väga mängulises stiilis, et justkui mängeldes, tuleks lastel kirjaoskus.
Praeguseks on mul tehtud 7 raamatut ja 2 algavad P-ga, 2 T-ga, üks R-ga, üks S-ga ja üks K-ga. Praegu teeb kunstnik L raamatule pilte ja loodan, et see raamat ilmub poelettidele hiljemaks selle aasta jõuludeks, et jõuluvana saaks selle enda kingikotti panna.
Kuidas raamatud sünnivad ja mida tähele panna raamatu tegemise juures?
Esmalt valin tähe ja siis hakkan peast mõtlema selle tähega algavaid eesti keelseid sõnu ja proovin koheselt ka mõne lihtlause teha. Kui kohe sõna panna mingisse lausesse, siis on hiljem kergem nendest lihtlausetest jutt kokku sobitada. Kindlasti jäävad osad laused ja sõnad üle ja see on ka loomulik, sest mis teemaga ei haaku, neid lauseid ja sõnu ma oma raamatus ei kasuta.
Ma pean väga oluliseks, et raamatu tegevus oleks sõbralik, hariv, põnev ja meeldejääv. Usun, et, kes kordki on minu raamatuid sirvinud, see neid ka mäletab. Meeldejääv on see raamat kindlasti ja teist sellist kirjanikku ma maailmas ei tea, kes kasutaks kõigis oma raamatutes all – literatsiooni. Minu raamatute sihtrühmaks on lasteaialapsed ja algklasside õpilased. Raamatud on kirjutatud trükitähtedega ja juba väikesed lapsed saavad neid koos vanematega või õpetajatega lugeda ja igal leheküljel on ilus värviline pilt, mille tegevus vastab vastava lehekülje tekstile.
Ma olen 11 aasta jooksul teinud koostööd 4 erineva kirjastuse ja 4 erineva kunstnikuga, et lastel oleks põnevam ja mul endal ka. Igal kirjastusel on oma nägemus ja ma arvan, et mitme erineva kirjastusega koostöö on ainult kasuks tulnud, sest iga kirjastuse töötajad panevad meie koostöös valmivasse raamatusse oma isikupära ja igal kunstnikul on oma käekiri. Praegu tegemisel olevas raamatus on uudiseks see, et kunstnik on ka ise õpilane. Nimelt leidsin kunstnikuks Pärnu 11.klassi õpilase, kes on palju erinevaid joonistamise võistlusi võitnud ja kellel on oma noorele eale vaatamata ka juba üks illustreeritud raamat ette näidata.
Päris uus ei ole minu jaoks õpilasi kasutada kunstnikena, sest just sedasi ma alustasin 2006.aastal “Pisikese Peetri pikk pühapäev” raamatut kirjutades, kui korraldasin võistluse raamatu illustraatori kohale ja parimaks osutus tollal 16 aastane koolitüdruk, kes on praeguseks saanud kunstide alal magistriks.
Ma arvan, et ma olen 11 aasta jooksul ka ise palju edasi arenenud ja nii on ka minu raamatud ajaga pisut muutunud. Praegu valmivas raamatus, kus kõik sõnad algavad L tähega, on uudiseks logopeedi teooria osa, mille idee andis mulle üks kirjastus. Usun, et logopeedi teooria osa annab valmivale L raamatule palju juurde ja õpetab, kuidas lapsevanemad või õpetajad lasteaias või koolis võiksid L raamatuga töötada, et sellest lastele veel suurem kasu oleks.
Kindlasti “ühetähejutu” stiil piirab sõnavara, mida ma saan oma raamatus kasutada, sest kõik sõnad peavad minu raamatus algama ühe kindla algustähega.
Selleks, et ühetähejuttu oleks võimalik kirjutada, tuleb palju kombineerida eesti keele sõnadega. Esmalt tuleb teada väga paljudel sõnadel sünonüüme ja peab oskama erinevalt väljendada ühte ja sama sõna. Liitsõnadega saab mängida ja käändelõpud on head abimehed ning kindlasti on hea kasutada palju kirjavahemärke, sest sidesõnu ei saa kasutada ühetähejutu juures. Suurteks abilisteks on ka pöörded ja kohanimed ning tegelastenimed.
Ma usun, et maailmas on palju kergemaid ameteid, kui selleks on lastekirjaniku amet, sest ühe raamatu tegemiseks läheb umbes kuus kuud. Selge on see, et see töö ei ole kella kaheksast viieni, kuid pidevalt on mõte ikka oma raamatu tegemise juures ja kui juhtub kusagil mõni teemakohane sõna meelde tulema, siis proovin selle sõna ikka kohe ülesse kirjutada, et seda sõna mitte ära unustada ja selleks on mul alati paber ja pliiats kaasas või ka mobiil uuemal ajal, et märkmeid teha.
Ma arvan, et lastekirjanikuks sobivad eelkõige need kirjanikud, kes armastavad lapsi ja on lastepärased ning kes oskavad lihtsalt ja põnevalt kirjutada elulistel teemadel ning kes naudivad kirjutamise protsessi.
Lasteraamatu kirjutamine ei ole ainult käsikirja arvutisse toksimine, vaid ka kunstnikuga koostöö ja kirjastusega läbirääkimine ning koostöö küljendajaga ja keeletoimetaja annab viimase lihvi käsikirjale, enne kui raamat trükikotta läheb. Alles siis, kui kõik on oma panuse andnud raamatu tegemisse ja trükikoda raamatu ära trükib, saab raamatu poodi müüki viia ja siis saab korraldada raamatule presentatsiooni, et uut raamatut inimetele tutvustada. Tänapäeval on raamatupoodides tuhandeid raamatuid ja algajal kirjanikul on oma teosega raske poelettidel silmatorgata.
Ma arvan, et peale 7 raamatu ilmumist on mul juba oma lugejaskond välja kujunenud, kes juba ootavad minu uusi ja põnevaid väikelasteraamatuid. Minu raamatud on tavaliselt 20 – 24 lehekülje pikkused ja üleni värviliste piltidega ning rõõmsate kaasakiskuvate ning lugemishuvi tekitavate illustratsioonidega. Lasteraamatus on pildil sama suur tähtsus kui tekstil, sest kui laps ei oska veel lugeda, siis vaatab ta iseseisvalt esmalt raamatus olevaid pilte ja alles mõne kuu pärast, kui õpib lugema, hakkab laps ka tekstist iseseisvalt huvituma.
Kuigi kõik minu raamatud on “ühetähejutud”, on need aastate jooksul pisut erineva välimusega. See on mul tahtlikult sedasi tehtud, et väikestel lugejatel oleks põnevam ja oleks avastamisrõõmu, kui minu uus raamat kätte võtta. Esimesel raamatul olid näiteks raamatu lisaks raamatus olnud tegelaste kujutised, keda sai mõnusalt ajaviiteks ja ka harival eesmärgil, numbritega ühendada ühe pideva joonega. Numbrite õiges järjekorras ühendades tuli raamatu tegelane numbrite vahelt peidust välja.
Teisel raamatul oli raamatulisaks näiteks tekstiga seotud lastepäraseid tegevusi, et lapsed saaksid üksi või osad harjutused ka koos vanemate ja õpetajatega, läbi teha ja läbi tegevuste meelde tuletda loetud raamatut.
Praeguses L raamatus, mis loodevalt hiljemalt jõuludeks poelettidele jõuab, olen palunud tegevlogopeedil kirjutada kaks lehekülge teooriat, et kuidas meie L raamatut oleks kõige efektiivsem kasutada, et lapsed saaksid L hääliku õigesti selgeks.
Praegu juba mõtlem M tähega algavat raamatut.Mõtteid on. Kaheksa lehekülge on M tähega algavaid sõnu ja lauseid ka juba arvutisse trükitud. Praeguseks tööks on kindel temaatika paika panna, mille ümber tegevus hakkab käima ja valida tegelastele lõbusad, lastepärased nimed, mis jääksid hästi meelde ja oleksid kaasaegsed ning eesti keelsed.
Praegusel ajal pannakse lastelgi väga sageli raskesti hääldatavaid ja keerulisi võõrapäraseid nimesid, mis ei jää võõrastele inimestele kergesti meelde ja mida on väikestel lastel endil ja ka lastega kokku puutuvatel inimestel raske hääldada ja kirjutada. Mina olen kõikidele raamatutegelastele pannud ilusad, lihtsad, eestipärased nimed, mis jäävad hästi meelde ja mida on kerge lugeda. Laused olen teinud oma raamatus pigem lühemad lihtlaused, kui pikad liitlaused, sest lihtlauseid on kergem lugeda ja lithlauset lugedes jääb raamatu tekst lapsele paremini meelde ning raamat on kokkuvõttes sedasi lastesõbralikum.
Ma olen oma raamatute puhul pidanud tähtsaks, et raamatud näeksid trükikojast tulles ilusad välja. Pean oluliseks, et raamatud oleksid trükitud kvaliteetsele paberile ja, et joonistused oleksid rõõmsates värvilistes toonides. Raamatu välimus on lugejale väga oluline ja värvilised pildid meelitavad raamatu juurde ka neid lapsi, kes ei ole väga suured raamatu sõbrad seni olnud.
Ootan põnevusega oma 8.raamatu ilmumist ja loodan, et ka 9., kus kõik sõnad algavad M tähega, näeb hiljemalt 2018. aastal ilmavalgust. Iga raamatu ilmumine on minu jaoks väga eriline ja meeldejääv sündmus ja trükisooje raamatuid kingin oma lähedastele ja koostööpartneritele ning armastatud inimestele, kellest ma väga lugu pean ning kellele soovin oma raamatut esitleda.
Logopeedilt küsisin ükskord, et millised tähed on eesti lastel kõige problemaatilisemad ja ta vastas, et kõige raskemalt tulevad lastel eesti keele õppimisel L, K, R ja S ning nendest “rasketest” tähtedest ongi mul tegemisel olev L raamat viimane, mis annab minu poolse panuse Eesti laste haridusse.
Ma olen alati arvanud, et eesti keele on väga rikas ja ilus keel, sest ma ei tea mitte ühtegi teist keelt maailmas, milles oleks võimalik kirjutada “ühetähejuttusid”. Paljudes keeltes on eessõnad, mis ei lase all – literatsiooni kasutada. Kui osata eesti keelt hästi, siis alles ilmneb, kui ilus ja haruldane on meie armas eesti keel ja kui palju erinevaid sõnu on meie keeles ja kui palju on erinevaid ja põnevaid kirjutamise stiile mida saab kasutada. Ma armastan väga oma “ühetähejuttude” kirjutamist ning sõnade lausetesse põimimist ja kaante vahele panemist, et neid kirjaridu tulevastele põlvkondadele talletada.
All-literatsiooni raamatut tehes kasutan palju:
sünonüüme
liitsõnu
käändeid
pöördeid
kirjavahemärke
tegelastenimesid
kohanimesid
ja väikelastele kirjutades lihtlauseid.