Kaua oodatud õppereis Luitemaa looduskaitse alale sai lõpuks teoks. Pärnu Päikesejänku lasteaia kolm rühma, vanuses 5-7 ootasid seda pikisilmi, sest Ilmataadi vigurite tõttu tuli sõitu mitu korda edasi lükata.
Lapsed olid juba aegsasti kodust kaasa võetud piknikukottidega õues bussiootel. Laste näod särasid rõõmust. Lõpuks ometi!
Buss vuras Rannametsa poole mööda suurt maanteed. Lapsed vaatasid aknast välja ja arutasid omavahel, mida keegi näeb: värvikirevat loodust, erinevaid liiklusvahendeid, lahkuvat linnuparve,põllusiile, Lottemaad ja isegi Lottet… .
Sihtpunktis võtsid meid vastu MTÜ Aasavili koolitajad Triinu ja Nele.Lapsed jagati kahte gruppi. Alustuseks mängiti õppemäng, kus igaüks sai nimetada erinevaid Eesti looduses esinevaid loomi, taimi ja putukaid ning öelda tutvustuseks oma nime.
Liikusime gruppides mööda metsarada. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud programmi „Põnev putukate maailm“ läbiviijatele kasutasime erinevaid meeli: kuulamine, nägemine, kompimine, haistmine, maitsmine. Tajusime ja märkasime ümbritsevat meie ümber: maha langenud puud,mis olid putukatele hotelliks ja lindudele restoraniks, meretuulest viltu kaldunud 150. aastane mänd, söödavad ja mittesöödavad seened/marjad,sambla ja sambliku erinevus ja põnevad varjundid jm. Saime mekkida Islandi Käokõrva, mis maitses laste arvates nagu toores seen. Maitseelamust leevendas teadmine, et see aitab köha vastu ning on abimeheks haiguste eemalhoidmiseks. Saime teada, et vanasti närisid lapsed nätsu asemel kuusevaiku. Kuulati huviga meenutusi sõjaajast, mil toimus Rannametsa kandis hävitav pommitamine. Möödunut meenutab suur ja sügav pommiauk.Uudiseks oli, et kunagi ennemuistsel ajal, oli luidete asemel merepõhi. Lapsed imestasid, kuidas siis vanasti sügaval merepõhjas kõndida sai!? Koos tuletasime tõe: algul oli meri, siis tekkisid luited ning liivasele pinnale kasvas mets, mis on koduks paljudele asukatele ja varasalveks inimestele.
Metsarajal avastasime suure loomauru, mis väidetavalt kuulus rebasele või mägrale. Üllatav oli, et jänes poegib oma pojad metsa alla rohu sisse hästi peidetud lohku ning käib neid seal ainult imetamas. Kes võis arvata, et kõrvahark on eriti hooliv! Ta jälgib, et poegadel oleksid kõhud täis ja keegi neile liiga ei teeks. Seevastu jätab lepatriinu oma järeltulijad hoolitsuseta. Mõtlema pani koolitaja tähelepanek sageli pikali löödud mittesöödavatest seentest. Need võivad olla erinevatele putukatele koduks. Kes siis teiste kodusid jalaga lööb?!
Putukate paljususe tõttu hakkavad kunagi teadlaseed putukatest leiutama erinevaid söödavaid toiduaineid. Lapsed pakkusid välja,et putukatest võiks valmistada pulgakommi ja pannkoogijahu. Sellest jahust küpsetaksid nad vanavanemateks saades oma lastelastele hommikuks pannkooke.
Metsarada läbitud, koguneti piknikuplatsile, kus ootas üllatus. Ülesandeks oli ära tunda erinevate metsloomade kasukad. Seda, et endast midagi piknikuplatsile maha ei jäeta, teavad Päikesejänkud eelnevatest kogemustest.
Lõpetasime kokkuvõtva tagasisideringiga, kus arutati ja vesteldi, mida nähti ja kuuldi matkarajal ning mida uut õpiti. Tänasime ka Ilmataati, et ta meid hoidis ja hellitas.
Piret Kell, Merike Künnapas, Aila Peetrisoo
