Autor: lastekirjanik Tiina Kilkson
Kas olete kunagi mõelnud, et tahaksite kirjutada raamatut väikestele Eesti lastele? Minul oli selline unistus juba 2005. aastal ja sellest ajast olen kirjutanud 8 raamatut. Väga hea on kui igal kirjanikult on isikupärane stiil. See on suur pluss. Minul on isikupäraseks stiiliks see, et kõik sõnad minu raamatutes algavad K, P, T, R, S ja nüüd ka L tähega. Iga raamat keskendub ühele kindlale tähele.
Oluline oleks mõelda ka oma sihtgrupile, et kellele sa kirjutad ja vastavalt sellele tuleb keerukusaste sõnavaras valida. Mina teen oma raamatuid just väikelastele, kes veel koolis ei käi. Lisaväärtuseks on see, et minu raamatuid saab kasutada logopeetilises töös ja sellekohase soovituse on andnud minu kõige uuemas raamatus logopeed Riin Naestema, kes metoodiliselt õpetab lapsevanematele ja õpetajatele, kuidas kasutada raamatut „Lapsed laululaagris“ metoodiliselt õigesti. Raamatus „Lapsed laululaagris“ algavad kõik sõnad L tähega.
Kui idee ja sihtrühm on paigas, siis järgmine samm on hakata arvutisse trükkima käsikirja ja ilma õigekirja vigadeta. Lihtsam viis on saata mailiga käsikiri kirjastusse, kuid mina valisin viimase raamatu puhul raskema viisi ja valisin teadlikult trükikoja. Kirjastus ütleb ise, mida ja millal ta teeb ja maksab honorari. Trükikojas saab olla tellija ja ise öelda, millist toodet täpselt soovid. Kasum müügilt võib olla suurem kui kirjastusest saadav honorar, kuid kui raamatud ei lähe müügiks, siis võib miinusesse jääda. Kui sponsorit ei ole, siis tuleb trükikojas oma rahadega toimetada.
Kõige esmalt tuleb valida trükikoda, kes kõige paremini vastab sinu ootustele. Tuleb mõelda, et mitu raamatut tellid, tähtaeg, kas pehme köide või kõvad kaaned, kas tarne kuulub hinna sisse, tükihind, raamatu suurus, paber tuleb valida ja ma valisin neljavärvitrüki. Ma ei teadnud tellides, et piltide sisse skaneerimine on veel eraldi hind ja unustasin tellida ka triipkoodi, ilma milleta ei võta suured raamatuketid raamatuid müüki. Raamatuketist alles küsiti minult, et kas triipkood ikka on raamatutel. Aga ei olnud ja siis küsisin trükikojast järgi, et mida nüüd annab teha ja lahenduseks pakuti trükikoja poolt, et teha kleebis. Kleebise pean muidugi ise raamatutel taha kaanele kleepima.
Lisatöö. Triipkoodi saab teha Rahvusraamatukogus, kui on lugejapilet ja isegi id kaarti ei ole vaja, et triipkoodi tellida. Triipkoodi tellimiseks tuleb ankeet täita arvutis ja tunniga tuleb tööpäeval link ja siis saab edasi tellida raamatule triipkoodi. Triipkoodi tegemine on tasuta. Minu jaoks oli raamatu tegemise juures kõige raskem just triipkoodi tegemine, sest ma ei olnud varem sellega kokku puutunud ja varasemalt oli kirjastus kõik minu eest teinud.
Kirjastusse saatsin varasemalt mailiga raamatu käsikirja ja kirjastus küsis, et millist kunstnikku ma soovin oma raamatule. Nüüd otsisin ise kunstniku, kelleks osutus 11. klassi Pärnu koolitüdruk, kellele ei olnud minu raamatu illustreerimine mitte esimene töö. Ta on paljude võistluste võitja ja tema kunstringiõpetaja soovitas teda mulle. Õnnelik juhus. Ma ütlesin noorele kunstikule tähtaja ja piltide hulga ja palusin mailile saata valminuid töid ja küsisin, kuidas tal läheb piltide tegemisega. Tahtsin just jõuludeks raamatu valmis saada, sest jõulud on parim müügiaeg.
Panin varakult trükikojas ka trükiaja kinni. Müümine tuleb ajastada ja tuleb mõelda ka turunduse peale. Ma kirjutasin Facebookis pidevalt, kuidas mul raamatu tegemine läheb ja kaugel on raamatu valmimine ja kui raamat sai valmis, siis tegin raamatust ka pildi. Reklaam on alati parem koos pildiga. Eriala koduleheküljele tellisin soodsalt reklaami, sest olin varasemalt selle portaaliga koostööd teinud. Jõululaatadele broneerisin kohad ja maksin osalustasud ja ma tegin laatadele broneeringu juba siis, kui ma veel ei teadnud täpset kuupäeva, millal trükikojast minu uus raamat ilmub.
Kirjastusest ostsin välja enda varasemad raamatud, et oleks suurem raamatute valik ja müümine võiski alata!
Raamatukettidega võtsin ka ühendust ja pakkusin oma uut raamatut. Kuna mul on juba 8. raamat ja ma olen väga originaalne oma raamatute stiili poolest, mis paistab kohe silma ja jääb hästi meelde, siis ostujuhid olid meeldivalt üllatunud, kui kuulsid minu uuest raamatust ja õpetasid mulle maili teel, kuidas raamatupidamisdokumente raamatute kohta täita.
Nõmme piirkonda, kus ise elan, viisin raamatud käsitsi poodi müüki ja raamatupoodi võeti raamatud relisatsiooni korras ja see tähendab, et raha saan siis raamatute eest, kui need on maha müüdud. Raamatupoele esitasin arve.
Tegin ka oma tuttavatele raamatu presentatsiooni ja pakkusin torti ja kuna minu nimi on Tiina, siis igale uue raamatu ostjale kingin Tiina kommi, mida „Kalev“ toodab. Kasutan reklaamis ära Tiina kommi, et ennast meelde tuletada. Visiitkaardid tellisin ka, et kui keegi soovib mind presentatsioonile kutsuda lasteaeda või kooli ja tegin ilusa värvilise foto visiitkaardile, et paremini meelde jääda. Paljudel inimestel on nägemismälu. Ma olen paljudes lasteaedades ja loodes käinud esinemas ja lastega mängimas oma raamatute ainetel. Hea on oma lugejaskonda tundma õppida ja kohe otse küsida sihtrühma käest, et mis raamatus meeldib ja mis mitte.
Ma tean, et väikestele lastele meeldivad rõõmsad lastepärased illustratsioonid. Lastele on meeldinud minuga koos raamatuid lugeda ja mängida ning joonistada. Kui eelmistes raamatus „Karupojad kevadet kaemas“ kägu kukkus kakskümmend korda näiteks, siis me teeme lastega ka lasteaias, et kukume kakskümmend korda ja sõrmedel loeme kordi, mitu korda on kägu mängult teinud kuku-kuku. Lastele meeldib raamatut kuulates vahepeal ringi joosta ja tegutseda.
Ma armastan lapsi ja mulle meeldib oma raamatute presentatsioone teha ja näha säravaid silmi ja ma naudin seda aega, kui saan anda oma panuse Eesti laste arengusse. Vikipeedias on mul ka oma kirjaniku lehekülg tehtud ja seal on kirjas kogu minu varasem looming ja lühidalt ka minu elulugu. Kirjanikunimi on minu kodanikunimi ühtlasi. Soovisin teadlikult omale nime teha sünninimega.
Olen naiselik ja selline emalik tüüp, et lastele meeldib minu juttu kuulata raamatute kohta ja lastele tekitan sellise hea koduse tunde.
Tore on teha tööd mida armastan ja hea on ka see, et raamatud jäävad alles paljudeks aastateks ning ka lapsed ja lapselapsed saavad neid lugeda. Maalin ennast Eesti kirjandusse. Minu raamatud on kingitus Eesti 100. sünnipäevaks ja viimasel raamatul on taga kaanel ka minu rahvariietes foto, mis sümboliseerib seda, et olen uhke eesti keele üle ja Eesti kultuuri üle. Eesti keel on maailmas väga haruldane ja ilus keel ja eesti keel on väga rikas keel, sest võimaldab kirjutada raamatuid, kus kõik sõnad algavad ühe kindla tähega. Tuleb vaid osata kasutada ilusat eesti keelt.
Tänapäeval on väga tähtis, et tootel oleks kõrge kvaliteet. Oluline, et kõik koostööpartneid peaksid tähtaegadest kinni ja tähtis on, et meeskond oleks usaldusväärne. Maksud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametisse.
Sellisel juhul, kui mõni koostööpartner on alaealine, peab olema lapsevanema või hooldaja kirjalik nõusoleks, et alaealine võib töötada.
Kui kusagil üritusel käin, siis võtan ikka mõned raamatud kaasa, et neid reklaamida ja müüa. Näiteks loovusfoorumil palusin korraldajatelt ühte minutit, et oma raamatut reklaamida.
Eestis on raamatute tiraazid väga väikesed ja mina tegin näiteks oma uusi raamatuid 200 tükki. Lihtsam on juurde tellida, kui vaja, kui, et jätta kappi seisma, kui ei osteta ära.
Raamatul on väga oluline pealkirja panek, sest see meelitab ostma ja jääb kohe silma. Mul on raamatu pealkiri alati kõige viimane töö ja pealkiri ei tohiks olla kunagi pikem kui 25 tähemärki ja peaks võtma tabavalt kokku raamatu teema.
Paljusid huvitab kindlasti, et palju raamatu tegemine maksab. Toon enda näite. Kunstnikule maksin 10 eurot pildi eest ja ta joonistas 20 pilti. Logopeed kirjutas 2 lehekülge metoodikat ja selle eest maksin talle 100 eurot. Trükkimine maksis 765 eurot. Riigimaksud ka veel lisaks ja sain 200 raamatut trükitud. Nagu näete omale tööraha ma ei arvanudki. Samuti puudub reklaamieelarve. Raamatu tegemine on kallis lõbu ja alati on risk, et raamat ei müü. Mul on 11 aastaga omad kliendid juba välja kujunenud, kes ostavad kõiki minu raamatuid ja ootavad pikkisilmi uute teoste valmimist.
Olen teinud mõõmisel sellist trikki, et 2 raamatu ostja saab kaks raamatut 1 euro odavamalt ja inimestele see meeldib ja meelitab mitut raamatut ostma.
Majanduslikult ei ole raamatute tegemine Eestis üldse kasulik, kasu on autoril pigem mitte materiaalne ja selleks on hingerahu ja uhkusetunne ning silmadesära.
Üks toredamaid asju on muidugi müümine ja klientidega vahetu suhtlemine. Paljud kiidavad ja soovivad edu ning pangas tuleb avada arve, kui seda veel ei ole, sest ostujuhid tahavad müüdud raamatute eest tasuda pangaarvele.
Kõigi koostööpartneritega tuleb sülmida taasesitamist võimaldavas vormis kirjalikult lepingud, et hilisemaid vaidlusi ei tekiks.
Väga tore tunne on oma teostesse autogramme anda ja ma kirjutan sinna tavaliselt lapse nime, et laps, kes raamatu saab, tunneks, et raamat on just talle pühendatud. Alati kirjutan ka autogrammi andmise kuupäeva.
Kui raamatu käsikiri kirjastusele õnnestub müüa, siis tavaliselt ostab kirjastus õigused 5 aastaks ja siis ei tohi ise sama raamatut välja anda selle aja jooksul.
Trükikoda võtab endale umbes 5 sundeksemplaari ja viisaks on kõigile koostööpartneritele ka raamatud kinkida, kui on raamatu tegemine.
Minu raamatud on 20-24 lehekülje paksused ja selle tegemine läheb mul keskmiselt 6 kuud.
Alati kui kusagil tuttavaid näen või ennast tutvustan, räägin entusiastlikult oma raamatutest, sest olen ise oma teostele parim reklaam.
Kui kellelgi tekkis huvi ka ise raamatuid hakata tegema, siis on mul selle üle väga hea meel, et olen saanud kedagi inspireerida.