Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada

  1. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.

EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente.EHLi juhatuse esimees ReemoVoltri tõdes, et kuna HTMipoolt antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.

Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu 57 SE  sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.

Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsiooni juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.

Tõdeti, et täna on suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis õpetajate järelkasvu puudumine. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, struktuurselt ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.

Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus

Eesti Matemaatika Selts

Eesti Keemiaõpetajate Liit

Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing

Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond

Eesti Geograafiaõpetajate Ühing

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts

Eesti Klassiõpetajate Liit

Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts

Eesti Soome Keele Õpetajate Selts

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit

Eesti Muusikaõpetajate Liit

Kunstihariduse Ühing

Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts

Eesti Lasteaednike Liit

Eesti Käsitööõpetajate Selts “Aita”

Eesti Loodusainete Õpetajate Liit

Eesti Alushariduse Ühendus

Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit

 

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

12 + 8 =
Please leave these two fields as-is: