Lasteaia õppekava uut tööversiooni palus Mailis Reps isiklikult
“Autor : Anna Teele Orav, Eesti Päevaleht”
- septembril ilmus ministeeriumi kodulehele lasteaia riikliku õppekava tööversioon, kuid see polnud 19. juunil üle antud dokument.
Ministeeriumi palvel õppekava uuendanud töörühma juht Kristina Mägi oli jahmunud. Selgus, et lasteaia õppekava oli uuendanud kaks töörühma. Algul üks, siis teine. Esimene, alushariduse ekspertidest koosnev töörühm ei olnud teisest rühmast teadlik hetkeni, mil nad avastasid nende töö tulemuse ministeeriumi kodulehelt. Kohila Sipsiku lasteaia direktori Kristina Mäe sõnul ei ole nad siiani saanud ametlikku tagasisidet, miks nende tööd eirati ja miks kutsuti kokku hoopis teistsugune töörühm. „Oleme kõike meediast kuulnud,” ütles ta. „Alguses arvasime, et ministeeriumi lehel ongi meie versioon üleval, sest me ei teadnud, et koos on käinud ka teine töörühm.” Alles pärast teise tööversiooni ilmumist kuulsid nad asekantsleri selgitusi.
Ministeeriumi lehel avaldatud õppekava polnud koostanud alushariduse, vaid hoopis „sisueksperdid”.
Ministeeriumi lehel avaldatud õppekava polnud koostanud alushariduse, vaid hoopis „sisueksperdid”, nagu ütles ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts Vikerraadios. Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes oli teise töörühma kokku kutsunud, ütles, et alushariduse õppekavas on tarvilik nii alushariduse ekspertide kui ka ainevaldkondade sisuekspertide sisend. Sisuekspertide – nende hulgas näiteks muusika-, kunstide ja matemaatikaasjatundjad – avalikuks saanud versioon tekitas alushariduse ekspertides hulga pahameelt, kuna meenutas oma stiililt ja ettekirjutustelt nõukogude aega, hoolimata sellest, et dokumendi sissejuhatuses seisab: kehtiv õppekava vajab nüüdisajastamist. MTÜ Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus nõudis ministeeriumilt selgitust tööversiooni koostamise protsessi kohta, muret väljendasid eralasteaedade liit, Tartu linna lasteaedade õppealajuhatajate aineühendus ning ka Eestlaste Kesknõukogu Kanadas.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et lasteaia õppekava kõnealune tööversioon pole „ministri tasandile” veel jõudnud ja tema pole õppekava tööversiooni sekkunud. Õppekava töörühma juhi, ametlikult pensionile jäänud haridusteadlase Urve Läänemetsa sõnul oli aga just Reps see, kes palus tal koostada õppekava uus versioon.
Õppekava töörühma juhi, ametlikult pensionile jäänud haridusteadlase Urve Läänemetsa sõnul oli aga just Reps see, kes palus tal koostada õppekava uus versioon.
- aastal pedagoogika doktorikraadi omandanud Läänemets töötab Mailis Repsi nõunikuna käsunduslepinguga alates ministri ametisse asumisest. Ta on olnud Repsi nõunik ka täiskohaga, aastatel 2002–2004 ja 2005–2007.
Läänemetsa sõnul tegi Reps talle ülesandeks õppekava sisu konkreetsemalt määratleda, kuna praegu kehtiv koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava jätab õpetajatele küllalt vabad käed. Pealegi tuli õppekava täiendada ka tehnikaajastuga kohanemise õpetustega, teisisõnu nüüdisajastada.
Ministeeriumi pressinõuniku Liisa Tageli sõnul tähendab väide, et õppekava teema polnud ministri tasandile jõudnud, eelkõige seda, et minister ei olnud end teise töörühma koostatud õppekava tööversiooniga veel kurssi viinud. Tagel lisas, et loomulikult kutsuti teine töörühm kokku ministri teadmisel ning Läänemets on ministri ametisse asumisest alates olnud tööl käsunduslepinguga ja nõustanud eelkõige ministrit. „Kuna Läänemets on suurte kogemustega õppekavaspetsialist, tehti talle ka ettepanek koostada alushariduse õppekava töörühm,” ütles Tagel.
Ekspertide tööversiooni eirati
Mullu detsembris pani ministeerium kokku töörühma, et nüüdisajastada olemasolevat koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, mis on muutumatuna kasutusel olnud viimased kümme aastat. Töörühma juhiks valiti Kohila Sipsiku lasteaia direktor Kristina Mägi, kes kutsus kokku üle paarikümne asjatundja, seal hulgas hariduseksperdid lasteaedadest, erialaliitudest ja ülikoolidest. Õppekava täiendamisega tehti tööd neli kuud, eelnõu ühes seletuskirjaga kirjutasid kokku õppekava konsultant Kristina Mägi ja ministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson. 19. juunil esitas Peterson koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muutmise eelnõu ja seletuskirja ministeeriumi kantslerile Mart Laidmetsale. Petersoni sõnul ei tekkinud töökorralduses ega eelnõu ettevalmistuses eriarvamusi ega pingeid, kuid sellegipoolest kutsus kantsler Mart Laidmets esialgse töörühma teadmata kokku hoopis teistsuguse töörühma, mida hakkas juhtima ministri nõunik Urve Läänemets.
Kristina Mäe sõnul oli praegu kehtivat õppekava tarvis uuendada, sest tehnikaajastu tõttu on kümne aasta jooksul palju muutunud. Enne nende töörühma moodustamist analüüsis ministeerium lasteaia ja põhikooli õppekava sidusust, mille tulemusi võtsid nad oma muudatusettepanekutes ka arvesse. Mäe sõnul on see kõik lasteaia õppekava uues tööversioonis tähelepanuta jäänud.
„On palju neid, kes ütlevad: milleks mulle laulupidu.”
Teise töörühma kokku kutsunud kantsleri Mart Laidmetsa sõnul esitasid alushariduse eksperdid sedavõrd palju ettepanekuid, et teisel töörühmal oli mõistlik koostada täiesti uus terviktekst. „Nende esitatud ettepanekutest polnud aru saada, mis on suurem pilt, mis selle tagajärjel lasteaias ja ühiskonnas laiemalt muutuks,” ütles Laidmets. „Nad ei esitanud õppekava versiooni, vaid ainult parandusettepanekute loetelu.” Ta tunnistas, et ministeeriumi töökorralduses oli ka palju haldussuutmatust, sest töötajad vahetusid ning valdkonna eest vastutav asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts asus tööle alles juulis. „Natuke kehvasti kukkus välja, et sel ajal polnud vastutavat asekantslerit, aga ma usun, et tema juhtimisel jõuame hea tulemuseni,” ütles Laidmets. „Pean endale tuhka pähe raputama, midagi pole teha, et ümberkorralduste käigus jäid mõned asjad tähelepanuta.”
Kõlbelist kasvatust kodunt ei saa
Palju pahameelt on tekitanud uue tööversiooni sõnastus, näiteks koht, mis väidab, et „mida rangemad on mängu reeglid, seda põnevam ja huvitavam on mäng”. Töörühma juhi Urve Läänemetsa sõnul ei saa seda kontekstiväliselt vaadata, sest lause käis sõnamängude kohta. „Keerulisemad reeglid teevad ju sõnamängud põnevamaks,” ütles ta. Tööversioonile heideti ette ka täiskasvanust lähtuvat õpikäsitlust, mille peale ütles Läänemets, et dokument kui selline ongi suunatud täiskasvanule, mitte lapsele. Ette on heidetud ka kõlbelisele ja rahvuslikule kasvatusele rõhumist. Läänemetsa sõnul on rahvusliku identiteedi arendamine oluline osa lasteaia õppekavast. „Et laps tõuseks hümniga püsti, tunneks meloodia ära, oskaks kaasa laulda ehk teisisõnu identiteedikasvatus,” ütles ta. Kuid kas seda kodust ei saa? „Kodust ta enam ei tule,” sõnas Läänemets. „Näeme ka ühistranspordis, et viisakas käitumine on haruldane, peame hakkama kasvatusega tõsisemalt tegelema.”
Küsimusi on tekitanud tööversioonis ka koht, mille järgi kuue-seistmeaastane laps peab „mälestama rahvuslikke kangelasi pidustustega”. Läänemetsa sõnul ei ole tegelikult juttu vaid mälestamisest, vaid laiemast kultuuripildist. „On palju neid, kes ütlevad: milleks mulle laulupidu. Raske öelda, kas meil on piisavalt inimesi, et meie kultuuri säilitada, kes veel tahavad kaerajaani tantsida,” väljendas Läänemets muret.
„Laps pole veel lasteaias võimeline kõige üle ise otsustama, ta lihtsalt ei oska seda veel teha.”
Dokumendis seisab ka, et kakskeelsed perekonnad on lapse kõne arengu poolest ülemaailmne probleem. Läänemets tõdes, et see sõnastus kukkus kehvasti välja ja probleem ei ole perekondades, vaid selles, kuidas kakskeelseid lapsi õpetada. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas väitis avalikus pöördumises ministeeriumi poole, et väide kakskeelsuse kõne arengu takistamisest ei vasta tõele, sest just lapseeas omandatakse keeli kõige efektiivsemalt. Seda on tõestanud ka teadusuuringud.
Õppekava versiooni on eksperdid kritiseerinud ka seetõttu, et see dikteerib õppe sisu, mis on varem jäänud lasteaedade otsustada. Läänemets vastas, et kui õppe sisu ei ole, siis kuidas saab näha õppe tulemusi. „Laps pole veel lasteaias võimeline kõige üle ise otsustama, ta lihtsalt ei oska seda veel teha,” ütles ta.
Läänemets lisas, et temalt on palju uuritud, kas ta täidab selle õppekavaga EKRE tellimust. „Kui esimest korda seda küsiti, siis ehmatasin ikka ära küll,” tunnistas ta. „Ma pole kunagi olnud üheski parteis ega pea seda vajalikuks, kaerajaani tundmine on vajalik ka ilma EKRE ja mis tahes parteita.”
Erialaühendused koonduvad
Eelmisel teisipäeval kogunesid mõlema töörühma esindajad ning üle 30 lasteaedadega seotud ühenduse Tallinna Ülikooli ümarlauale, kus oli kohal ka ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Esialgse tööversiooni koostaja Kristina Mäe sõnul tõi iga ühendus esile uue dokumendiga seotud mured. „Üldine arvamus oli, et sellega ei saa kuidagi leppida ja tuleb võtta uus suund, mistõttu ühendused koonduvad ja teevad ühispöördumise, et minna edasi esialgse versiooniga,” vahendas Mägi.
TAGASISIDET OODATAKSE 18. NOVEMBRINI
Ministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on eesmärk leida kahe tööversiooni ühisosa ja sellega edasi liikuda. Eri osaliste tagasisidet oodatakse 18. novembrini. Mõlema töörühma liikmete esindajatest moodustatakse eksperdikomisjon, kuhu palutakse veel ülikoolide esindajaid ja teisi asjatundjaid. „Nimetatud eksperdikogu saab ülesande kahe töörühma töötulemuste põhjal ehitada üles ja kirjutada läbi õppekava uus versioon. Kahe töörühma töötulemustes on juba praegu üksjagu sisendit, mis ei pea tingimata sisalduma õppekavas, kuid võib leida koha õppekava juurde loodavates õpetajaraamatutes. Selle kohta tehakse kokkulepped loodavas eksperdikomisjonis, kus on esindatud mõlema töörühma liikmed.”
Laidmets lisas, et optimistliku ajakava kohaselt võidakse uue seaduseelnõu koostamiseni jõuda suvel. „Täpsema ajakava loodame paika saada detsembris ning järgmisel poolaastal algab tõsisem töö uue eelnõu koostamiseks.”