Õppemäng
Elavad siin Eestimaal poiss Kaarel ja tüdruk, kelle nimi on Mari. Nad on õde ja vend. Kaarel on vanem kui Mari, ta käib juba koolis, 1. klassis.
Kirjuta siia vanema lapse nimi?
……………………………………..
Nad elavad koos isa ja emaga Eestimaa pealinnas, Tallinnas, kus neid ümbritsevad suured ja kõrged majad. Kaarlil ja Maril on ka vanaema ja vanaisa, aga neid pole nad ammu näinud, sest vanaema ja vanaisa elavad kaugel Võrumaal.
Ükskord leidis ema postkastist kirja. Ta luges kirja isale ette, kus oli öeldud, et vanaisa on haigeks jäänud ja neil tuleb suveks maale vanaema aitama minna.Kolme päeva pärast pakkisid ema, isa ja lapsed oma asjad – ka arvutid ja mängukonsoolid kokku, ning sõit võis alata.
Pane numbrid õigesse järjekorda, millised käivad number kolme ees ja millised järgnevad kuni kümneni. …. …. 3 …. …. …. …. …. …. …..
Nad sõitsid läbi mitme linna.
Kirjuta siia 3 „V“ , 3 „T“ ja 3 „P“ tähega algavat Eesti linna nime.
…………………………………………………………………………………………………….
Vanaema-vanaisa maja asus päris metsa ääres. Elumaja kõrval oli suur aed, kus kasvas palju erinevaid puu- ja juurvilju – kartuleid, porgandeid, kurke, tomateid, õunu, ploome, kirsse, pirne jne. Mis on juurvili? Mis on puuvili? Mis on köögivili?
Nimeta juurvilju mida tead , kirjuta siia………………………
Nimeta ja joonista puuvilju, mida tead.
Nimeta marju, mis kasvavad põõsa küljes.
Aia kõrval asus laut, kus elasid erinevad koduloomad.
Milliseid koduloomi sa tead?
Järgmisel päeval läksid Kaarel ja Mari lauta loomi uudistama.Seal elasid lehmad, vasikad, lambad, sead ja kuked-kanad, tibud ja isegi üks suur pull.
Mille poolest on lehm, kana, lammas kasulikud?
Vanaema majast natuke maad eemal oli üks teine maja ja seal elas tüdruk, kelle nimi on Marta. Kaarel ja Mari said Martaga varsti sõpradeks.
Ükskord tegi Marta ettepaneku metsa minna. Kaarel ja Mari kartsid alguses natuke, sest need suured puud tekitasid veidi kõhedust ja hirmu. Aga varsti olid nad siiski nõus metsa minema. „Vaata, see on kask“ ütles Marta, kui nad olid metsa jõudnud. „Kust sa seda tead?“ küsis Jüri. „Vaata, tal on valge tüve peal mustad triibud“ vastas Marta. „See puu on vaher, see puu on toomingas. Toomingas lõhnab kevadel õitsemise ajal väga magusasti. See on pihlakas, sügisel valmivad tal punased marjakobarad.See on sarapuu, tema küljes valmivad sügisel pähklid, mis on lemmikuteks ka oravatele. Need on lehtpuud. See puu on kuusk ja see seal kaugemal on mänd. Need on okaspuud. Okaspuude kohta öeldakse ka igihaljad puud, see tähendab, et need puud on rohelised aastaringi.
Mille poolest erinevad okas- ja lehtpuud?
Joonista siia üks okaspuu ja üks lehtpuu.
„Oih, keegi piilus seal puude tagant“ lausus korraga Mari vaikse häälega. „See on jänes“ ütles Marta. Teda pole vaja karta. „Vanaemal puuris on samasugused, ainult kodujäneseid nimetatakse küülikuteks.“Jänestel on talvel valge, ja suvel pruun kasukas. See on nende kaitsevärv, see tähendab, et neid on raske looduses märgata.“ ütles Marta. ’’Kui hästi tasakesi kõndida, siis võib veel mõnda metslooma kohata.“
Nimeta ja joonista neid loomi, kes elavad nii kodus ja metsas.
Lapsed sammusid natuke maad edasi, kui Marta leidis väikeste madalate põõsaste küljest sinised marjad. „Mis marjad need on ja kas neid süüa ka võib?“ küsis Mari Marta käest. „Ja, muidugi võib“ vastas Marta ja muigas natuke. Kaarel ja Mari hakkasid marju sööma. Korraga hüüdis Mari Kaarlile ehmunult: „Kuule, sul on hambad sinised“ Kaarel kohkus, aga hakkas siis südamest naerma ja ütles Marile, et ka tema hambad on sinised. Selle peale lausus Marta, et need on mustikad ja, et nad teevadki hambad siniseks, aga sellest pole midagi. Hambad võib kodus puhtaks pesta.
Miks peab hambaid pesema?
Mitu korda pesed sina päeva jooksul hambaid?
„Vaadake, siin on veel metsmarju. Need siin on metsmaasikad, koduaias kasvavad aedmaasikad. Need marjad siin põõsaste küljes on metsvaarikad, kodus kasvavad aedvaarikad.“
Värvi metsas kasvavad marjad ühte värvi ja koduaias kasvavadmarjad teist värvi.
Praegu on suvi, aga kui sügis kätte jõuab, siis saavad küpseks ka jõhvikad, pohlad ja seened.“
Kirjuta numbriga mitu aastaaega meil on?
Meil on …………… aastaaega.
Nimeta söögiseeni ja joonista siia kaks seent.
Nimeta mittesöödavaid seeni, joonista siia mittesöödav seen.
„Vaata, keegi on siit mööda kõndinud, kellegi jalajäljed on siin liiva sees maas“ lausus Jüri. “ Need on rebase jäljed. Ja vaata siin tamme all on metssiga tuhnimas käinud. Metssea lemmiksöögiks on tammetõrud“ lausus Marta.
Tõmba suuremale jalajäljele ring ümber?
Korraga ütles Mari, et ta on juba üsna väsinud ja nüüd võiks koju minna. Sellega olid Kaarel ja Marta nõus, sest õues hakkas juba hämarduma. Lepiti kokku, et mõni teine päev tullakse veel metsa, sest metsas jäi palju asju veel avastamata. Õhtul kodus vanaema valmistatud pannkooke süües, leidsid Kaarel ja Mari, et mets on ikka väga vahva koht ja sinna lähevad nad kindlasti veel tagasi.
Päevad möödusid kiiresti, varsti jõudis sügis kätte.
Kirjuta siia numbriga mitmes aastaaeg on sügis…………
Kirjuta siia numbritega mitu aastaaega meil on?…………
Pane aastaajad õigesse järjekorda? Talv, kevad, sügis, suvi
Ema ja isa puhkus sai aga varsti läbi ja lapsed pidid linna tagasi minema, sest kooliaeg lähenes.
Kirjuta siia mis kuus algab kool?
——————————————–
Kõige parem uudis oli aga see, et vanaisa sai terveks. Ühel õhtul enne magamaminekut ütles Kaarel Marile:“Kas sa tead, et me pole selle aja jooksul, mis me vanaema juures oleme olnud, kordagi oma arvutit välja võtnud. Meil on siin nii huvitav olnud. Tead me tuleme siia talvel jõulude ajal tagasi. Siis kui lumi ka maha sajab.“
Mari oli selle otsusega nõus.
Koostanud: Tartu Maarjamõisa Lasteaia vanemõpetaja Epp Mäe.