12.07.1878.oli sünnipäev PEETER PÕLLUL (12.07.1878-01.09.1930). Eesti hariduse teenäitaja Peeter Põld sündis Jõhvi vallas Puru koolijuhataja Peeter ja Juliane Põllu perre. Narva Gümnaasiumi lõpetamise järel asus ta õppima teoloogiat Tartu Ülikooli. Üliõpilasaastad (1898-1906) mõjutasid suuresti Põllu isiksuslikku arengut. Ta oli aktiivne Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (esimees 1902-1903), kus tähtsustati eriti eesti keelt. EÜSi vilistlaste (J. Tõnisson, V. Reiman, O. Kallas jt.) mõjul kujunes Põllust aate- ja riigimees, kes oli Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja ja põhikirja koostajaid; seltsiliikumise edendajaid; ligi 30 aastat seotud ajakirjandusega. Põld oli Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) ja Tütarlaste Keskkooli üks asutajaid (1906). Kool sai teerajajaks eesti rahvuslikule pedagoogikale ja seltsi teistele emakeelsetele koolidele.
Õppereisil Saksamaale ja Šveitsi (1908) tutvus Põld kasvatusasutuste ja kooliuuenduslike ideedega. Suurt mõju avaldas talle saksa filosoof, kasvatusteadlane ja pedagoog Fr. W. Foerster. Põllust sai ENKSi Tütarlaste Keskkooli usuõpetuse õpetaja, hiljem kooli direktor (1909-1918). Peeter Põld abiellus 1908. aastal algkooliõpetaja Helmi Einbergiga, kes oli omandanud Soomes võimlemisõpetaja kutse. Abikaasa töötas samas koolis võimlemis- ja algkooliõpetajana ja neid sidus karskusaade.
Aastal 1917 ilmus Põllu toimetamisel esimene pedagoogikaajakiri “Kasvatus ja Haridus”; Põllu ja ENKSi algatusel toimusid esimesed rahvahariduse kongressid; mais loodud Eesti Õpetajate Liit valis Põllu esimeheks. Juulis valiti Põld Maavalitsuse haridusosakonna juhatajaks, kes koostas Eestimaa Koolivalitsuse Ajutise Korralduse, millest sai Eesti haridussüsteemi alusdokument.
Põld oli Eesti esimene haridusminister (24.02.-27.11.1918). Tartu Ülikooli sakslastelt ülevõtmisega 1918. aasta 1. detsembril määrati Põld ülikooli kuraatoriks (sh rektori ülesannetes kuni 1920), kes oli Vabariigi Valitsuse esindaja ülikooli juures. Tema ülesandeks oli tsaariaegse ülikooli asemele luua Eesti rahvusülikool. Põllu juhtimisel töötati välja TÜ seadus. Põld oli TÜ prorektor (1925-1927), kuid enim panustas ta pedagoogika ja kasvatusteaduste arengusse. Ta oli esimene pedagoogikaprofessor (1920-1930); Didaktilis-Metoodilise Seminari juhataja (1922-1930), kes pälvis TÜ audoktori dr. phil. Honoris causa kraadi. 1921-1930 juhtis Põld Tartu linnavolikogu tööd.
Peeter Põld oli Asutava Kogu ja Riigikogu I, III ja IV koosseisu liige. Põld töötas kõigis ameteis pühendunult eesti riigi ja rahva teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimast – usulistest väärtustest.
Peeter Põld on maetud Tartu Pauluse kalmistule.
Mare Torm, haridusloolane