Päiksekiired ilma avastamas

Pärnu Lasteaed Mai Päiksekiire rühma koolieelikud on jälle avastusretkel. Suunatud uurimusliku õppeprogrammi käigus läbivad nad 19 õppetegevust. Lapsed on septembri kuust saadik uurinud ilma elemente.

Väikesed teadlased katsetasid kõikide meeltega ilma uurimist ning said teada, et maitsmismeelega ilma uurida ei saa. Nad mõistsid, et jääpurikate limpsimine ja lume söömine ei ole ilmatargale kohane tegevus. Selgeks on saanud mõned pilvede liigid. Lapsed said teada, et udu on tegelikult kihtpilv. Samuti uurisime tuule tugevust kõikide meelte ja tuulelipu abil.

Päeval, mil lapsed ujuvad ning õue ei saa, vaatlevad lapsed silmade abil aknast okste liikumist, et määrata tuule tugevust. Termomeetri tundmaõppimisega tegelesime mitu nädalat järjest, eks ta olegi natukene keerulisem kui tuulevaatlus. Mõõtsime termomeetriga toa-, õue- ja veetemperatuuri, loendasime kokku kümneid nii all kui ülalpool nulli.

Pärnu Lasteaed Mai on väga aktiivne avastusõppe teemade rakendaja ning jagame oma rõõmu kõigi lasteaednikega, kes on huvitatud uurimuslikust õppest ja selle rakendamisest oma töös. Mardipäeva hommikul (10.11.20) jõudiski kätte „Avasta ilm” 13. õppetegevus „Sademete hulga mõõtmine”, kuhu oli kutsutud Pärnu linna lasteaia pedagoogid avatud tegevusest osa saama.

Mardisant (õpetaja Heike Peterson) tuleb laste juurde ja küsib VEPA (käitumisoskuste mängu metoodika, VEelgi PAremaks) pulkade abil lastele mardipäeva kommete ja eelnevalt õpitu kohata küsimusi. Nt miks laulus mardisandi sõrmed külmetavad jne. Lapsed olid eelnevalt õppetegevuste käigus vaadelnud kolme ilmaelementi: pilvisust, tuult ja temperatuuri. Avatud tegevuses keskenduvad lapsed ühele sademete vormile, milleks on vihm. See on väike edasiarendus programmis. Lapsed peavad välja mõtlema, kuidas vedelikku mõõta. Väikesed avastajad olid väga loovad, pakkusid välja, et vihmaveelombid võiks topsidesse tühjaks kühveldada. Seepeale küsis õpetaja Kaidi Truus, kuidas lapsed saavad teada, kui palju vett on topsis. Laste poolt pakuti erinevaid vastuseid, arutelu käigus selgus, et topsil peaks peal olema numbrid. Üks asi viis teiseni ning jõudsime ühise kokkuleppeni, et lapsed panevad oma topsidele mõõduriba.

Läbi nimemängu leidsid lapsed endale paarilise, tõid kokkulepitud vahendid ning kaaslast aidates valmisid mõõdutopsid. Järgmine eksperiment vajas kolme gruppi, need moodustati kaptenite abiga. Suurema katse läbiviibimise juures suunab vajadusel lapsi üks täiskasvanu, seega ühe grupi liikmeks sai õpetaja abi Anu Virak. Iga grupp pani oma nimelise topsi ühte kasti. Imiteerides vihmasadu hakkasid lapsed väikestest kastekannudest vett topsidesse valama. Laste aktiivset tegevust saatis Milvi panga luuletus „Sadu laulab”.Lapsed said suure üllatuse osaliseks, kastekannudes olid põhivärvides veed, iga grupi topsid täitusid erineva seguvärviga (lilla, roheline, oranž). Lapsed lähevad vedelikuga täidetud topsidega oma kohale ning alustavad andmelehtede täitmist.
Ülesandega valmis saanud lapsed kogunevad külaliste juurde ning vastavad nende küsimustele. Nad rääkisid, kuidas nad erinevate meeltega igapäevaselt ilma uurivad.
Kui kõik lapsed on oma ülesandega valmis saanud, siis täidavad lapsed ühistabeli ning kirjutavad oma nime lahtrisse, kui mitu ühikut tema topsis seguvett oli. Lapsed vaatlevad ja võrdlevad andmeid, analüüsivad, kui paljudel oli vähe, palju või keskmine kogus vett.

Pärnu Lasteaed Mai õpetajad Kaidi Truus ja Heike Peterson

Rubriigid: Õppevara. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 + 10 =
Please leave these two fields as-is: