Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Liigume rõõmuga!

Liikumisõpetajana olen töötanud Lasteaias MARI üle 10 aasta. Selle aja jooksul olen lapsi õpetades õppinud, et hea liikumisõpetaja teeb natuke rohkem, kui lihtsalt räägib lastele, mida neil tuleb teha. Olen püüdnud olla oma sportliku ja tervisliku eluhoiakuga eeskujuks, et motiveerida lapsi tegutsema, ise kaasa tegutsedes ja ette näidates. Püüan äratada huvi ja entusiasmi nii, et lastel on kergem sisse elada tegevusse ja omandada õpetatavat. Seega pean liikumistegevuses tähtsaks positiivsete liikumiskogemuste ja -harjumuste omandamist mänguliselt, ilma surveta. Tunnen rõõmu lapsi õpetades ja ise lastelt õppides. Väga südamelähedane on mulle õuesõpe ja loodusliikumine.
Lasteaias MARI on liikumistegevused kõigis kuues rühmas kaks korda nädalas: neist üks on aktiivne tegevus õues ja teine sportlik tegevus saalis ehk nagu lapsed armastavad öelda ,,trenn.“ Naljatavalt on lapsed andud mulle kui liikumisõpetajale ametinimetuseks ,,trennitädi.“ Igal rühmal on lisaks õue- ja saalitegevusele plaanipärane loodusliikumine. Liikumislusti jagub kõigile lastele. Lasteaia liikumistegevustes kasutan valdavalt Reggio Emilio pedagoogikat, mille vundamendiks on lapse loovus. Lapsed saavad ise oma õppimisprotsessi suunata, neil on võimalus liikuda läbi neile huvipakkuvate tegevuste ja mängude mitmekülgsete vahenditega. Mängulised tegevused annavad positiivse energia ja edasise tõuke lapse tervislikumale ja sportlikumale liikumisharjumuste kujunemisele. Positiivne õhkkond ja kaasahaarav tegevuste läbiviimine aitab lastel sundimatult liikuda, neile jääb võimalus koos õpetajaga leida üles just need tegevused, mis neile huvi pakuvad. Aktiivses liikumistegevuses on esikohal organismi karastamine ja tervise tugevdamine mitmekülgsete erinevate tegevuste kaudu. See omakorda tugevdab südame-veresoonkonda, arendab peamisi kehalisi võimeid, vastupidavust, jõudu, kiirust, painduvust, osavust, lihaste elastsust ja liigeste liikuvust ja edendab tahtelisi omadusi.
Väikelaste liikumistegevustes pean oluliseks erinevaid liikumist toetavaid tegevusi: loovliikumine, varbavõimlemine, loodusliikumine ja ujumine.

Kesksel kohal on liikumismäng, millel on kokkulepitud reeglid, erinevad põhiliikumised, harjutused, tegevuse algus ja lõpp. Laps saab tegevustes kasutada oma loovust ja fantaasiat, luua seoseid teiste õppevaldkondadega. Tavapäraselt olen ette planeerinud õpetliku liikumismängu alguse ja juhin protsessi, mille käigus koostöös lastega valmib just selline tore liikumismäng, mis lastele meeldib. Laste lemmikuks on kujunenud soojendusmäng ,,Pilditrenn,“ kus lapsed liiguvad saalis muusika saatel põrandale laotatud harjutuskaartide vahel, kasutades eelnevalt kokkulepitud liikumisviise. Muusika vaibudes leiab laps omale pildiga harjutuskaardi ja sooritab sellel olevat harjutust. Lastele meeldivad väga ka kullimängud, mis on laste endi poolt välja mõeldud. Näiteks ,,Kindakull kükiga,“ kus püüdjal on käes suured valged kindad, millega ta püüab teha pai eest ära jooksjale, kätte saades muutub viimane kükitavaks kujuks. Kujust mööda jooksev laps teeb kivikujule omakorda pai ja mäng jätkub.

Varbavõimlemine on abiks laste tallalihaste ja rühi tugevdamisel erinevate harjutuste toel. Funktsionaalselt täiuslik pöid on hea rühi aluseks, seda võib võrrelda kui maja vundamendiga, millele toetub keha kui mitmekorruseline maja.

Tallalihaste nõrkus võib tekitada lampjalgsust ja muutusi lapse rühis. Läbi võimlemise on võimalik ennetada lampjalgsuse teket ning suunata tähelepanu sirgele rühile. Varbavõimlemist saab mänguliste võtetega siduda erinevate valdkondade ja nädalateemadega.

Samaaegselt on toetatud nii mõtlemine kui keskendusvõime, sest harjutuste sooritamise ajal tuleb mõelda kaasa, mida varbad teevad, kuidas neid liigutada.
Laste lemmik varbamäng on ,,Kass ja hiirekesed,“ kus lapsed istuvad toolidel (ringis, rivis, vabas asetuses), jalad täistallaga maas, selg sirge, saateks õpetaja jutuke: „Ülemisel korrusel elavad hiirekesed (sõrmed liiguvad vastu põlvi), alumisel korrusel elavad hiirekesed (varbad liiguvad põrandal). Nii nad lõbusalt seal mängivad (lapsed liigutavad sõrmi ja varbaid koos). Järsku tuleb kass ja hiirekesed lähevad urgu“(lapsed panevad ühe jala varbad teise jala tallavõlvi alla peitu, sõrmed rusikasse).Varbamängus ,,Sokikraana“ tõstavad lapsed varvastega sokke. ,,Soki triikimise“ mängus on sokid lapse ees põrandal, laps püüab varvastega sokid sirgeks siluda ja seejärel asetada sokid varvastega tõstes üksteise peale.

Loodusliikumine võimaldab läbi viia mitmekesiseid põnevaid lõimitud tegevusi, katseid, vaatlusi, matku, jalgrattapäevi. Laps saab võimaluse avastada looduse seaduspärasusi ja kogeda keskkonnasõbralikku eluviisi. Põhiliikumisteks on maastiku- ja- orienteerumismängud, matkad, rännakud kodukoha parkidesse ja jõe äärde. Käime looduses igal aastaajal, pole halba ilma kui on ilmastikule vastavad riided. Vaatleme looduse muutumist, avastame ja uurime loomade jälgi. Lapsed märkavad ümbritsevat, oskavad suunamisel esitada küsimusi märgatu kohta, arutlevad vabalt nähtu ja kuuldu üle. Tähelepanekud märgime vabas vormis matkapäevikusse. Matkade pikkused varieeruvad vastavalt vanusele. Pikim matk on olnud kopramatk. Käisime lastega vaatamas jõe ääres koprajälgi, kopra langetatud puid ja pesa. Põnev on olnud talvine mudamatk Kuningamäele, kus trotsides pori ronisime mäenõlvale.

Ujumise algkursusel osalevad 6-7 aastased koolieelikud. Lasteaia ujumistegevuse eesmärgiks on veega kohanemine, veekartuse ületamine kasutades mitmesuguseid liikumisviise ja põnevaid mänge. Vees olemine teeb lapse keha tugevamaks ning aitab kaitsta külmetushaiguste eest. Vees liikumine ja hingamine tugevdab südant ja kopse, see on hea nii seljale, luudele kui ka liigestele. Paraneb lapse vastupidavus, laps ei väsi nii kiiresti, samal ajal maandab see ka stressi ja rahustab lapsi. Ujumiskursuse lõpuks liiguvad enamus lapsi vabalt vees. Meie käime ujumas Palamusel Nukitsamehe lasteaias, sest seal on ujumiseks suurepärased tingimused. Ujulas on kasutusel põhjasügavuse reguleerimise süsteem. Sügavust saab turvaliselt muuta 25 sentimeetrist 155 sentimeetrini. Peale ujumist on lastel võimalus end mõnusalt soojendada saunas ja pesta. Lapsed saavad päris iseseisvalt end pesta ja riietuda ning pakkida kõik ujumise asjad kotti. Lisaks ujumisoskusele areneb lastel oskus iseenda eest hoolitseda.

Liikumistegevuses on tähtis positiivsete liikumiskogemuste ja harjumuste omandamine mänguliselt, so ilma surveta.

Toredateks liikumist toetavateks tegevusteks on traditsioonilised ülelasteaialised spordipäevad, maastikumängud ja ühisüritused koos lastevanematega.
Rõõm on lapsi õpetada ja ise lastelt õppida.

Põltsamaa valla Lasteaia MARI liikumisõpetaja Merle Laanemäe

Leave a Comment

10 + 2 =
Please leave these two fields as-is: