Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Kuidas päkapikk oma nime sai- T.Eha

 

See lugu juhtus väga väga ammu, ajal kui keegi ei teadnud veel midagi päkapikkudest.
Sellel ajal olid igas majas oma majavaimud, kes kaitsesid inimesi ja loomi õnnetuste, haiguste ning igat sorti halbade
asjade eest.
Kuid kord juhtus ikkagi nii, et, ühes majas kus oli väga
väikene majavaimuke, läks maja põlema ja põles täitsa
ära.
Inimestel tuli maja maha jätta ja uus elukoht otsida.
Samuti jäi ka ilma koduta, meie väikene majavaimuke.
Väga kurb kui kellegil ei ole kodu. Mis nüüd edasi teha ja
kuhu minna mõtles majavaimuke?
Ta lihtsalt kõndis, kõndis ja kõndis kuni jõudis äkki metsa.
Seal nägi ta hiiglasuurt tammepuud, mis oli küll vist mitusada aastat vana, sest see oli väga väga jämeda tüvega ja juba pooleldi kuivama hakanud.
Väikene mehike läks suure uudishimuga puud vaadeldes ümber selle, kui äkki märkas üsna juurte lähedal väikest ust.

Lähen siit uksest sisse ja palun pererahvalt luba mul siia
jääda ja kui veab siis hakata nende majavaimuks või hoopis puuvaimuks.
Nii mõttles väikene mehike ja muutus veidi rõõmsamaks .
Julgust kogudes, koputas ta uksele kuid keegi ei vastanud.
Ootas natuke ja koputas uuesti, kuid ikka ei kostunu puu
sisemusest mingeid liikumise märke.
Siis otsustas mehike ukselinki vajutada ja oh imet, uks
läks lahti. Vaimuke nägi pisikest puhast toakest kus oli väike voodi, laud, tool ja veel mõned asjad.
Toanurgas oli veel üks uks, vaimuke läks vaatama mis selle uksetaga küll olla võiks? Sealt leidis ta sahvri mille riiulid olid küllaga toitu täis.
Jään siia ootama, äkki tuleb peremees tagasi – siis palun luba jääda. Aga ta oli nii väsinud, et nii kui ta voodile pikali heitis, nii ka magama jäi.
Vaimuke ärkas sellest, et tal oli väga väga külm.

Kuid ühtegi hingelist peale tema majas ikkagi ei olnud. Siis otsustas vaimuke , et jääb ise puumaija elama .
( Tal ei olnud nii kui nii kuhugi rohkem minna) kuid miks ikkagi nii külm on- küsis ta endalt?
Ukse avanud, nägi vaimuke et kõik kohad olid täis valget, kohevat lund.
Riidekirstust leidis ta punase tuttimütsi, kuue ja püksid mis sobisid talle imehästi.
Punasesse riietunud, läks ta majast välja , et metsas veidi ringi kõndida ja ümbrust uurida. Äkki kuulis ta sammude müdinat ja kuljuste kõlinat.
See oli jõuluvana, kes oli teel laste juurde, sest oli ju käes jõuluõhtu. Jõuluvana märkas juba eemalt lumel punast mehikest. Ta peatas oma saani ja hüüdis üllatunult: “Oi päkapikk” nii sai meie majavaimuke endale uue nime ja see meeldis talle väga.
Jõuluvana küsis kas päkapikk tahaks koos temaga laste juurde minna, kingitusi jagama?
Muidugi oli päkapikk suure rõõmuga nõus, sest tall ei olnud ühtegi sõpra ja lapsed meeldisid talle väga.

Ja veel meeldis meie majavaimukesele üle kõige head teha ja kõiki aidata.
Nii istuski meie päkapikk jõuluvana kõrvale ja sõit laste juurde võis alata.
Kõik oli väga tore ja väike päkapikk uinus õhtul väsinuna kuid väga väga õnnelikuna.
Sellest ajast peale elab meie väike majavaim kes kannab nüüd uhkelt nime päkapikk- jõuluvana juures.
Kevadel ja suvel on ta tihti metsas oma puumajas aga kui saabub sügis kolib ta jälle jõuluvana juurde ja esimese lumega hakkab käima laste akendetaga piilumas, kes on hea ja tubli laps ning räägib sellest ka jõuluvanale.

Taimi Eha, Jõhvi Lasteaiad Pillerkaare maja õpetaja

Leave a Comment

2 + 9 =
Please leave these two fields as-is: