Lasteaednike Liidu suveseminar Räpinas

4-5.augustil 2020.a. toimus Põlvamaal Räpinas Lasteaednike Liidu 29-s suveseminar “Pihlakal ja sinulgi on juured“
Räpina lasteaia Vikerkaar külalislahked õpetajad korraldasid suurepärase majutuse, pakkusid väga erilisi koolitusi, ekskursioone ja unustamatuid elamusi. Seda kõike vaid kahe suvepäeva sees.

Koolituse eesmärk oli väärtustada kodupaika, rahvustraditsioone ja taaskasutust, et säiliks eesti rahva mälu.

4. augustil pärast majutust ja tervituskohvi liikusid lasteaednikud Räpina aiandusooli, kus aianduskoolisaalis toimus Eesti Lasteaednike liidu lipu heiskamine ja suveseminari avamine.
Eesti Lasteaednike Liidu hümni laulis Alfred Vürst.
Tervituskõnega esines Räpina LA õppejuht Jana Mets.
Sõna võttis Räpina vallavanem Enel Liin ja ELAL juhatuse esinaine Evelin Sarapuu.
Kuulasime vaimustatult Minna Emilie Vürsti imelisi laule.
Jana Mets rääkis päevakorrast ja õhtusest üritusest.

Jänesselja lasteaia director, Johannes Käisi Seltsi liige Aina Alunurm rääkis J.Käisi pedagoogikast võrreldes tänapäeva õppekavaga (kodulooline üldõpetus, tegevuste lõimimine, loodusarmastus)
Johannes Käis oli Võru Õpetajate Seminari direktor, kooliuuendaja, algõpetuse metoodika uuendaja ja algõpetuse käsiraamatute sarja „Uusi teid algõpetuses“ autor ja toimetaja.

Ta oli ka individuaalse tööviisi ja isetegeva meetodi looja, mille väljundiks on isiksuse arenemine.
Johannes Käis oli koduloolise üldõpetuse süsteemi väljaarendaja,
Töökooli,kui lapsepärase, elulähedase jahuvitava tegevuse mõtestaja.
Ta oli ka loodusteadlane, loodusõpetuse metoodika rajaja, propageeris kooliaedade kujundamist.
Johannes Käis oli ka aabitsate, õpikute, töö-ja vaatlusvihute autor.
Johannes käisi pedagoogika on väga sarnane Reggio Emilia pedagoogikaga,k una see on lapsest, tema huvidest lähtuv. Õptakse läbi uurimise ja avastamise. Õpetaja pole tegvuses ja õppeprotsessis peamine vaid laps, kes saab ise teguitseda ja õpetaja on toetav.

Johannes Käisi arvates on laps omaette „individuaalsus“ ja kasvatuse eesmärk on selle „mina“ kasvatamine täiuslikuks isiksusesks.
Lasteaia õppekava järgi on eesmärgiks lasteaia ja kodu koostöös lapse mitmekülgne ja järjepidev arendamine.
Samuti lapse inividuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine.
Johannes Käisi järgi on isetegevus juhitud lapse huvist ja tahtest.
Johannes käisi arvates on kasvatuse ja hariduse ülesandeks meie kultuuri väärtusi tulevatele põlvedele edasi anda.

Lasteaias õppekavas on eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine.
„Lapsepärasuse nõue tähendab seda, et õpetuse sisuks võivad olla ainult lapse huvideringikuuluvad asjad ja nähtused, mis talle ka arenemis-ja jõukohased. “
(Johannes Käis. Kooli-raamat, 1996, 2004)
Johannes Käisi arvates oli koolieelses eas oluline roll lapse mängul ja sedasama loeme ka lasteaia õppekavast.

Johannes Käis rõhutab üldõpetuse tähtsust, kus kõik tegevused on lõimitud, sama loeme ka lasteaia õppekavast.
Ta peab tähtsaks koolieelses eas õppemängu, kuna selle kaudu omandab ta oma esimesed teadmised. Õppemängus saab harjutada ka lugemist ja arvutamist.
Johannes käis peab tähtsaks töökooli, kus laps ise tegutseb, kogub oskusi ja elamusi. Samuti saab laps lasteaias suhtlemise, mängu ja harjutamise kaudu koguda teadmisi, oskusi, esmaseid tööharjumusi.
Johannes Käisi järgi töökooli laboratooriumis lapsed ise valmistavad katsete ja tööde jaoks vajalikke riistu puust, papist, traadist, klaastoukestest. Õpilase huvi ja iseseisvus on õppekorralduse keskuseseks.

Lasteaias saavad lapsed olla õppe-ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja, last suunatakse valikuid tegema ja tehtut analüüsima.
Johannnes Käisi järgi on eluläheduse nõue täidetud, kui õpetus hoiab sidet koduümbrusega ja koduga.
Lasteaias on sama- õppetegevus seotakse kodukoha looduse, inimeste, asutustega ja õptakse, viibides loomulikus keskkonnas.
Johannes Käisi pärand on ainulaadne, tema põhimõtted kattuvad lasteaia riikliku õppekavaga ja lapsest lähtuva kasvatusega.

Tema pedagoogika aitab meil hoida rahvuskultuuri, loodust, õpetada lapsi ise tegutsema, uurima, avastama.
Aina Alunurm andis suurepärase ülevaate Johannes Käisi elust ja tegevusest. On lootust, et Johannes Käisi ideid hakatakse järjest rohkem nii koolis kui lasteaias rakendama.

Peale lõunat külastasime ka Räpina Aianduskooli, kus nägime väga erilisi taimi, maitsekalt kujundatud taimekooslust ja imelisi õitsevaid lilli.
Käisime Sillanpää lossi pargis e. Räpina Aianduskooli pargis, Park asub Võhandu jõe ja Räpina paisjärve vahelisel poolsaarel. Pargis on üle neljasaja taimeliigi. Pargis elutseb kaheksa nahkhiireliiki.

Vikerkaare lasteaia õpetajad viisid meid ka Mooste mõisa.
Nägime kaunilt renoveeritud mõisa kõrvalhooneid, väravaid, müüri, kellatorni ja mõisa viinavabrikut.
Küastasime Mooste Linakoda ja Villakoda.

Loomemajas saime valida keraamika või klaasi töötoa vahel. Lisaks oli veel salvrätitehnika kasutamine liillepoti dekoreerimiseks.

Kell 19.00 oli pidulik õhtusöök koos programmiga Mooste Folgikojas ja ka kontsert.

Henri Aruküla mängis saksofonill imelisi lugusid ja Nedsaja küla band pani rahva kaasa elama ja tantsima.
Ülevas meeleolus sõideti tagasi Räpinasse.

5.augustil pärast hommikusööki toimus Räpina aianduskoolis koosolek ja suvepäevade pidulik lõpetamine.
Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille andis ülevaate liidu tegemistest ja majandusaastast,
Seejärel tänati Liili Pillet pikaaajalise ja eduka töö eest Lasteaednike Liidu juhtimisel ja Lasteaednike Liidu uue esinaisena jätkab tööd Evelin Sarapuu.

Lasteaednike Liidu rahvale oli külla kutsutud esinema näitleja Andres Dvinjaninov.
Andres Dvinjaninovi loengu teemaks oli „Minu edukas häälekas esinemine“ ehk

“Esinemise viiskümmend varjundit.” Saime teada, milline on edukas esinemine ja mida sellest õppida, kui on vaja rahva ees kõnet pidada.

Tema põhimõtteks on, et iga uus tööpäev annab võimaluse edukaks esinemiseks.
Lasteaednikel tuleb tihti pidudel, koosolekutel sõna võtta ja kõigile pole see kerge- tulla rahva ette ja oma mõtteid avaldada.

Andres Dvinjaninov rääkis esinemiskartuse põhjustest ja ka sellest, kuidas võiks õnnestuda edukalt esineda.
Kõige tähtsam mõte oli- leia endale töö, mis sulle meeldib ja sa ei pea päevagi elus tööl käima.
Õnn on see, kui tahad hommikul minna tööle ja sul on töö, mis sulle meeldib.
Siis pole vist ka esinemishirmu ega suhtlemisprobleeme.
Esinemine on edukas, kui inimene suudab jääda iseendaks, kui tal on õige „lavaline enesetunne“, kui teda ei sega hirmud ja uskumused.
Takistuseks ja segavaks faktoriks võib olla:
kell ei helisenud, taksot ei saanud, mälupulk ei ühildu, tehnika veab alt, soeng jäi tegmata, tekst jäi maha, ettekanne pole piisavalt hästi ette valmistatud.

Kardetakse, et teised on targemad, nooremad, ilusamad või et naerdakse välja.
Segavad ka hirmud ja uskumused.
Iga kord, kui pean esinema, hakkan kogelema või punastama, kurk kuivab, põlv väriseb jne.
Meenuvad ebaõnnestunud esinemised lasteaias või koolis.
Teadvustades ja kaardistades oma hirme, saame neist vabaneda.
Peame end häälestama, valmistuma esinemiseks, keskenduma, jääma iseendaks.
Iga uus paev annab uue võimaluse

Pärast Andres Dvijaninovi meeleolukat esinemist järgnes kohvipaus ja seejärel sõideti bussidega Värska sadamasse.

Ees ootas laevasõit Lämmijärvel, mis oli unustamatu elamus:
päikeseline paev, sillerdav vesi, kaunis Eestimaa loodus ümberringi.
Tihedast programmist ja emotsioonidest laetuna jäi aega ka sõpradega muljeid vahetada, rääkida oma tööst ja jagada uusi ideid.
Olid imelised suvepäevad.

 

Ülle Tõnumaa

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

5 + 14 =
Please leave these two fields as-is: