Õuesõpe kui aktiivõppe üks vorme on omaks võetud kõikides lasteaedades. Juba teine õppeaasta on eriolukorra tõttu pannud kõigi lasteaiaõpetajate mõtted tööle igal võimalusel õues õppimisele.
Õppeaasta kokkuvõtet tehes märkasin kui palju põnevat on Pärnu Lasteaed Mai Tuuleiili rühma 4-5a laste õueaastasse mahtunud. Soovin seda teiega jagada.
Peamine eesmärk õue minnes on enamasti see, et laps oskaks käituda looduses, kasutaks erinevaid meeli looduse tundmaõppimisel, rakendaks oma loovust ja tunneks rõõmu aktiivsest liikumisest looduses. Lapsed õpivad märkama looduse poolt pakutavat erinevatel tasanditel ja leiavad seoseid aastaaegade vaheldumisega.
Lasteaia laste õppimine toimub enamasti lõimitud tegevuste kaudu läbi mängu ja igapäevategevuste. Meie lasteaial on õnn omada toredat meelte aeda, tunnetusrada ja mitut vahvat matkarada: õuealal, mere ääres ja metsatukas.
Õuealal on veel liiklusrada oma reeglitega ja kunstmuruga jalgpalliplats. Kõik need paigad on võimaldanud, lisaks oma rühmaplatsile, muuta õuetegevused mitmekesiseks ja huvitavaks.
Õuesõppe seos muusikaga ja loodushäältega, looduslike vahendite kasutamisega helide tekitamisel on jõukohane igale vanuserühmale. Selline tegevus on emotsionaalne, teadmisi andev, loov ja lõbus. Meie tegevused:
• Helide tekitamine okstega (kiire- aeglane, vali-vaikne)
• Võrdluseks helid jäätüki ja oksaga, kivi ja käbiga jms
• Puukoore kõlapill
• Loodusest korjatud muusikavahendid (lehed, kivid, tõrud jms)
• Ansamblimuusika (käbipillid, kivipillid, oksapillid)
• Matkal „Otsi Otti!“ kulusid enda kuuldavaks tegemisel teadmised looduspillidest kenasti ära.
Lisaks looduslikele helidele kuuluvad õuesõppe juurde erinevad laulud ja laulumängud, rütmi järgi liikumised.
• Lustakas sabatants ei jäta ühtki last külmaks
• Populaarsed on ringmängud erinevatel teemadel
• Tore on ühiselt tantsida või laulda tuttavat laulu lumest, loomadest, puudest, lilledest
Meisterdamine kogutud looduslikust materjalist on samuti ammendamatu. Sügisel lehed, kastanid ja tammetõrud, käbid, pihlamarjad, puukoor. Talvel lumi ja jää. Kevadel rohelised lehed, lilleõied, merekarbid, kivid, oksad jms
Palju võimalusi on kunstitööde tegemiseks igal aastaajal kasutades rohtu, lund, lehti, liiva, mulda, pori, lilli.
Meie õuekunsti kuulub:
• Joonistamine söega
• Lehtedest siili “pesa” meisterdamine
• Lumepallide, lumememme jms tegemine
• Vee/jää kangide värvimine- 112 moodustamine
• Kastaniloomade meisterdamine
• 
Lumelabidatega lumele kõnniradade rajamine
• Looduslikust materjalist pildi kujundamine
• Kivilepatriinud (maalimine)
• Taimedega joonistamine
Matemaatika ülesanded õues:
• Rea moodustamine kindla tunnuse alusel
• Prügi sorteerimine 3 erinevasse hulka
• kureparve (kolmnurk), hanerea moodustamine
• Lehepere koostamine (suuruse järgi)
• Paaride moodustamine (erinevad variandid)
• Katse – kumb veereb paremini? (ring, kera)
• Erinevate asjade loendamine
• Eseme leidmine suunavate käskluste järgi (otse, vasakule jne)
Meelte harjutused:
• seenenäitus Loodusmaja õuealal
• paiga- ja rändlindude vaatlus, häälitsuste kuulamine
• kompimisülesanded (märg-kuiv, puhas-määrdunud, kuju, arva ära! jms)
• väikesed kodulinnud- ja loomad (kanad, küülikud) Loodusmajas
• õ/k meelte aeda – milliseid värve märkan ja lõhnu tunnen (sügisel, kevadel)
• liikumine tunnetusrajal, erinevate liikumisviiside jäljendamine
• seebimullide tegemine
• männi ja kuuse võrdlemine välimuse järgi ja leidmine LA õuealalt
• sügise-, talve- ja kevade ilmastiku vaatlus
• lumehelveste püüdmine käele ja vaatlus luubiga
• toas valmistatud rasvapallide riputamine õuealale
• tuule, päikese, vihma, pakase tunnetamine
• mida tunnen, kuulen, näen sügisel, talvel, kevadel õues?
• kasepuu ja koore vaatlus, kompimine ja mahla joomine kevadel
• prügi koristamine õuealalt
• luupidega putukate, vihmausside ja tigude uurimine õuealal
• jalutuskäigul mere äärde konnade häälitsuste kuulamine
Dramatiseeringud ja peod õues:
• Dramatiseeringu “Head aega!” proovid ja sügispidu novembris
• Jõuluõhtu õues
• Tantsupäev
Liikumistegevused:
• Sügismatk, sportlikud mängud ja piknik metsarajal
• Sügisene spordipäev (viske-, hüppamise-, jooksu-, kepphobusepäev)
• Vastlapäev õuealal (erinevad võistlusalad)
• Orienteerumismäng
• Teatejooksud eri moel ja eri vahenditega
• Liikumismängud
• Jüripäevamatk ja piknik rannaniidul
• Ohumärkide valmistamine kolmest esemest õuealal (oksad, käbid, kivid)
• Keksuhüppamine erinevatel keksudel
• Täpsusvisked ämbritesse, rõngasse, korvirõngasse jms
• Kevadine spordipäev (Redelijooks, tõkkejooks, ristkeks/keks, liivakotivise, osavusteatejooks, paigalt kaugushüpe, kombineeritud jooks
Õuesõpe arendab lapsi sotsiaalselt, sest annab võimaluse teha omavahelist koostööd. Õpikeskkond õues pakub küllaldaselt võimalusi uurimiseks ja kogemiseks ning aktiviseerib lapsi ise läbi tegevuste õigete järeldusteni jõudmisele, loovale probleemi lahendusele. Õuesõpe õpetab lapsi mõtisklema ja arutlema. Lapsed õpivad analüüsima ja leidma seoseid nähtuste vahel.
Õues õppida on võrratu!
Pärnu Lasteaed Mai õpetaja
Margarita Kask