Joon on tulemine
joon on minemine
joon on määratlemine
joon on üle- ja ümbertegemine
joon on joonistamise algus.
Mõiste
Joonistamine on jälje jätmine pinnale
Joonistada saab mitut moodi: sõrmega võib joonistada määrdunud autole, pulgaga liivale ja
lumele, pliiatsiga paberile. Mil iganes on paber ja pliiats saadaval, hakkavad lapsed
joonistama.
Joonistamist saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Üheks võimaluseks on luua lõplik
viimistletud joonistus. Teiseks saab joonistamist kasutada selleks, et kunstitöid kavandada ja
visandada. Joonistamist saab siis näiteks kasutada skulptuuri planeerides või trükkimiseks
kavandeid mõeldes.
Joonistades võiksid lapsed vedada horisontaalseid, vertikaalseid kui ka diagonaalseid jooni.
Jooned võivad olla lainelised, jämedad, siksakilised, katkendlikud. Joontest omakorda tekivad
kujundid ning neid omavahel kombineerides saab põnevaid mustreid ning graafilisi pilte.
Joonistusi värvides tuleks pöörata tähelepanu erinevate pindade katmisele erinevate joonte või
mustritega. Viltpliiatsid sobivad selleks eriti hästi.
Joonistusvahendid
Joonistusvahenditest on lastele sobivamad rasvakriidid, õlipastellid, värvi- ja viltpliiatsid.
Kindlasti võiks pakkuda joonistamisvahendina ka sütt, sangviini, tolmupastelle, kriite, tinti,
pastapliiatsit. Paberit valides võiks jälgida selle paksust ja pehmust.
Pliiatsid, tindi-ja viltpliiatsid
Värvipliiatsid, kriidid
Söepliiatsid, tušš jm.
Pastellid
Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest ja
mineraalsetest täiteainetest.
Harjutused värvipliiatsitega joonistamisel
Värviüleminekud – üks toon sulatatakse teise sisse. Kihiti katmine – üks värv värvitakse üle
teisega. Sulaefekt – alumine pind värvitakse üle heleda värviga ja kaetakse see üle sama värvi
pisut heledama tooniga. Põhivärvide segunemine – põhivärvid segatakse omavahel. Poleeritud
pind – paber kaetakse valge pliiatsiga. Värvide sulatamine – värvitud pinna ülevärvimine.
Akvarellitehnikad
“Kuiv kuival”- kuiva pliiatsiga joonistada kuivale paberile ning hiljem töödelda joonistust
märja pintsliga.
“Kuiv märjal”- märjale paberile joonistada kuiva pliiatsiga. Tulemuseks on intensiivsed
toonid ja kergelt sulanduvad jooned.
“Märg kuival”- värvi võib võtta märja pintsligaka otse pliiatsilt ja kanda see siis otse kuivale
või märjale paberile. NB! Akvarellpliiatsit ei tohi kasta otseselt vette, sest see kahjustab
pliiatsi puitosa.
Kriidid
Enamik kriite on kaetud ümbrispaberiga, mis kriidi kulumisel eemaldatakse.
Pliiatskriidid
Murduvad kiiresti, välditakse liiga tugevat vajutamist kriidile. Hoitakse käes nagu pliiatsit.
Vajadusel teritatakse noaga. Kriidid jaotatakse omaduste järgi 4 rühma: kuivpastellid, õli-,
rasva- ja vahakriidid.
Rasvakriidid
Rasvakriitidega saab joonistada erineva jämedusega jooni.
Pliiatsrasvakriidid ja metalsed rasvakriidid.
Harjutused rasvakriitidega
Erinevad toonid – vajutatakse erineva tugevusega.
Värvide segamine – kihid värvitakse üksteise peale (õlipastelli efekt).
Frotaaž ehk faktuuride väljahõõrumine – kriidi küljega hõõrutakse paberit faktuuriga pinnal.
Vesivärvi efekti – värvitud pinna üleniisutamine märja pintsliga.
Pastelsed üleminekud – teise värvi kasutamisel alustatakse värvimist eelmise värvi katmisega.
Metalsed toonid – tulevad esile rohkem tumedamal alusel.
Tindi- ja viltpliiatsid
Need on vildist või nailoni otsaga pliiatsid.
Viltpliiatsid on ümara või kalligraafia ehk ilukirja jaoks lõigatud otsaga.
Tint kuivab kiiresti, seega pannakse peale kasutamist kork kohe peale.
Enamik viltpliiatseid on vees lahustuvad.
Erinevad markerid: veekindlad, kuldsed, hõbedased jne.
Vanuselised oskused
2-aastane
Laps tõmbab erineva suunaga jooni ja kritseldab. Kaheaastasele piisab esialgu ühest-kahest
värvipliiatsit. Algul võib pliiats olla kas sinine, roheline või punane. Kui joon ei ole küllalt
nähtav, vajutab laps liiga tugevalt joonistusvahendile. Kaheaastane ei suuda kinni pidada
nõudest joonistada üksnes lubatud kohale.
3-aastane
Laps kritseldab hoogsalt, vahetades eri värvi pliiatseid ja kriite ning tõmmates tööle aina uusi
jooni. Kolmeaastane hakkab tõmbama kaarjaid jooni ja joonistama ümarvormi. Laps harjutab
joonistamise ajal tööd kinni hoidma. Kolmeaastane annab meelsasti kritseldustele nimetusi,
räägib meelsasti, mida oma töös kujutab ning soovib tööd teha emale, isale jne.
4-aastane
Laps joonistab ümarvorme ning tõmbab sellest erineva suuna ja pikkusega jooni. Mõni laps
suudab tõmmata kindla suunaga jooni (lillele varre, õhupallile nööri). Neljanda eluaasta lõpu
poole ühendab laps joonistustes lihtsaid kujundeid. Oluline on anda piisavalt võimalusi
kritseldada, mitte suunata lapsi midagi konkreetset väljendama.
5-aastane
Laps hakkab joonistustes ühendama nii kandilisi kui ka ümaraid kujundeid. Ta lisab
joonistustele enda jaoks olulisi või ka oma oskustest lähtuvalt esemele ja nähtustele
iseloomulikke detaile. Tähtsat osa hakkab kujundama töö sisu, kujutamise teistele arusaadav
vorm pole oluline. Laps hakkab joonistama tegevust, kujutades selles eas tegelasi enamasti
paigalseisvana või püüdes näidata liikumist elementaarsel moel.
6-aastane
Laps joonistab tuttavaid esemeid ümbruskonnast ning loob pilte fantaasia järgi. Teda võib
ergutada joonistama plaane, erinevaid masinaid, kuhu lisada detaile ja täpsemalt välja
joonistada osade kuju. Enamasti soovib laps panna paberile kogu oma mõtte. Nii et tööd selles
eas on juba mitmekesised ja sisukad. Teemakeskselt võib luua võimalusi joonistada natuuri
järgi, et anda edasi eseme vormi ning olendite ja nähtuste iseloomulikke tunnuseid.
7-aastane
Laps jätkab süžeepiltide loomist. Lapsed kujutavad loomi ja inimesi liikumises, muutes
enamasti jäsemete asendit. Nad võivad üksteisele liikumisi, keha ning käte ja jalgade asendit
ette näidata. Töödes saavad lapsed tegevuse, tegelaste ja nähtuste iseloomulikke omadusi esile
tuues teha joonistusvahenditega heledamaid ja tumedamaid, erineva laiusega jooni ning täppe,
harjutada tööd sõrmega, värvida kriitide, pastellidega kihiti jne.
MAALIMINE
Mõiste
Maalida tähendab värvidega pilti luua, mistõttu see on veidi keerulisem tegevus kui
joonistamine. Nimelt tuleb lapsel teha üks liigutus rohkem ehk kui laps joonistades kasutab
reeglina vaid pliiatsit ja paberit, siis maalides tuleb paberile ja pintslile lisaks veel värv.
Vahendid
Alustuseks võiks värvidega lihtsalt tutvust teha, näiteks lasta sõrmega värvi võtta ja seejärel
paberile jälgi jätta. Sõrmega võib proovida paberile täppe teha või ka kogu käega paberi pinda
katta.
Selleks sobivad väga hästi nii guašš- kui ka näpuvärvid. Guaššvärvidega võiks alustada ka
maalimist. Nii nagu joonistamise puhul, tuleb ka maalimiseks kasutada suurt paberit ja
võimalikult suurt pintslit. Päris pisikesed lapsed võivad maalida ka maalripintslitega. Need on
lühemad ja jämedama varrega, millest lapsel on kergem kinni hoida. Laia ja suure pintsliga ei
saa küll kasutada topsivärve, vaid värv tuleks valada pudelist värvialusele, millelt laps saab
ise pintsliga värvi võtta.
Guaššvärvid on kattevärvid, s.t eelnevalt maalitud kuivanud pinda saab uuesti katta. Seda
võimalust tasub proovida näiteks hiljem väikseid detaile maalides. Guaššvärve on ka hästi hea
omavahel segada segamisalusel.
Ka akvarell- ehk vesivärvidega maalimist tasub proovida. Kuid kuna vesivärvid on kuivvärvid
ja nendega maalides tuleb kasutada ohtrasti vett, on lapsel neid veel ühe astme võrra
keerulisem käsitseda – pintsli vette kastmine tähendab üht lisaliigutust. Vesivärvidega
maalimiseks on vaja spetsiaalset paksemat ja krobelist paberit ning pehmete karvadega
pintsleid.
Maalides võiksid lapsed värve segada, kanda värvi maalipinnale ning väljendada ennast
vabalt. Alusmaal tuleks teha suure pintsliga, väiksema pintsliga saab lisada detaile – jooni ja
punkte.
Vanuselised oskused
2-aastane
Laps kasutab esmalt korraga 1-2 värvi. Eelistades sinist ja/või kollast tooni, et värv paberil
poleks lapse jaoks liiga intensiivne. Maalimise asemel võib esialgu kasutada sõrmi, tehes
niiviisi triipe ja täppe ning luues spontaanseid kujundeid. Pintsli asemel saavad väikesed
lapsed värvida pesukäsna, papiriba, kortsutatud paberiga jne, tekitades nii erinevaid pindu.
3-aastane
Laps kasutab värve emotsionaalselt. Talle on jõukohane väiksema piiratud pinna katmine (lill,
müts, tibu jne). Laps teeb pintsli jm vahendiga täppe ja triipe ning trükib sõrme, käe ja
templiga jäljendeid.
4-aastane
Laps maalib enamasti spontaanselt. Ta loputab pintslit, kui talle seda meelde tuletada.
Õpetajaga teeb koos pintslivajutusi pintsli külgedega. Akvarell- ehk vesivärvidega värvimise
puhul peaks õpetaja selles vanuses laste värvi vesilahuse valmis segama. Töö vesivärvidega
aitab tundma õppida värvide olemust- üksteise sisse sulades tekivad uued toonid ning
huvitavad kujundid
5-aastane
Laps maalib guaššvärvidega soovitud suurusega pinna ning soovi korral kasutab töös
esemetele ja nähtustele iseloomulikke värvusi. Pintslit kasutab 5- aastane meeldetuletuse
korral erinevalt: tõmbab peenemaid ja jämedamaid horisontaaljooni. Teeb esemete
kaunistamiseks pintslivajutusi ning suuremale kujundile detaile (suu, silmad jne).
6-aastane
Laps hakkab katsetama värvide segamist. Ta võib maalida tööle tausta, valides selleks sobiva
tooni tööst või oma soovist lähtuvalt. Meeleolult ja värvilt taustaks sobivaid töid võib leida
akvarellitööde hulgast, tööde seast, kus on värvidega väljendatud tundeid, emotsioone,
aastaaegu või katsetatud põnevaid eritehnikaid.
7-aastane
Laps oskab iseseisvalt segada tööks vajalikud värvid. Ta oskab kujutada inimesi neile omaste
tunnuste järgi ning suudab värve helestada ja tumestada. Nii võib selle vanuses lastele rääkida
näoosade kujutamisest, nende värvidest jne. Mitut eri suurusega pintslit kasutades kaunistab
laps soovitud esemeid, toob esile esemele või nähtustele iseloomulikku ning kujutab oma
fantaasiad.
Kasutatud allikad
MÕISTE ALLIKAD
Vahter, E. (2005). Laps ja lasteaed. Kunstikasvatus lasteaias. Tartu, AS Atlex.
VAHENDITE ALLIKAD
Oll, T. (2009). Valdkond “Kunst”, Tallinn.
Vaas, I. (2008). Joonistamine ja maalimine eelkoolieas. TÜ Haridusteaduskond õpetajate
täienduskoolitustalitus.
Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
METOODIKA ALLIKAD
Kivistik, S. (1982). Pintslitrükk. Valgus
Kivistik, S. (1981). Tilgatrükk. Valgus.
Leppoja, L. (2001). Hakkame joonistama: joonistamise ja maalimise eritehnikad väikelastele.
Tallinn: Ilo.
Linke, U. (1998). Joonistamine – nägemise kool. Avita.
Raunam, O. (1961). Joonistamise ja maalimise õpik. Tallinn.
Vahter, E. (2001). Kinnipüütud lehesadu: kunstiõpetuse vihik. Tallinn: Avita.
Epp Mäe ja Merle Münti
Tartu Maarjamõisa Lasteaia vanemõpetajad