Lapsepõlv on lapsele kui muinasjutumaa, mis on fantaasiarikas: tulvil avastusi, uurimispõnevust ja katsetamisrõõmu. Nõnda päevast päeva ja raugematu huviga. Nii on see ajast aega olnud. Oli mul ja oli teil lapsena ning on tänastel ja ka homsetel lastel.
On teil meeles lapsepõlvest, kuidas mängisite lapsepõlves õues õdede, vendadega või sõpradega „Kodu“ ja „Külas“? Seda hommikust õhtuni, katkestades mängu vaid lõunasöögiks. Juhtus, et mängisite peremängu „Kodu“ laua all ja mitu päeva järjest? Õhtul panite lasteaias mängukaru magama, kibeledes hommikul lasteaeda tagasi, et valmistada mängukarule ja „isale“ hommikusöök? On tuttav mälestus?Kui „jah“, siis te teate, mis mängurõõmudest ma siin kirjutan. Kui „ei“, siis annan teile veel ühe võimaluse, kuidas teha laste elu põnevamaks.
Mäng – see on kogemuste peegeldamine, mille laps saab eelkõige peres, vaadates ja jälgides täiskasvanute toimetusi (isa, ema,vennad, õed, vanavanemad), matkides neid hilisemas elus poes, apteegis, bussipeatuses, bussis jne. Eelkõige aga seda, mida „suured päriselus” üksteisele ütlevad, kuidas lahendavad arusaamatusi. Neid kogemusi on vaja iseenda täiskasvanuks olemises, et eluga n-ö hakkama saada. On ju vanasõnagi: „Mida õpid noores eas, seisab elu aeg sul peas“. Laps tahab olla „täiskasvanu” nüüd ja kohe, toimetades vanemate kombel: valmistada toitu, katta lauda, pühkida tolmu, koristada tuba, parandada ja pesta autot, teha sporti, lugeda raamatut jne.
Meie rühmas on mitmed erinevad mängu keskused. On kodukeskus ja väike puidust majake, kus on nukumööbel ja nukud. Rühmas on korvid loovmängu vahendite (näiteks, arsti mängu vahendid, juuksuri mängu vahendid jne) ja väikeste mänguasjadega, mida lapsed kasutavad oma mängudes, sealjuures ka rollimängus. Mõnel päeval teen „Mina ja keskkond“ valdkonnas loovmänge lõimitud tegevusena. Näiteks: mängu „Ehitus“ või „Juuksur“. Umbes üks kord kahe-kolme kuu jooksul võtan lastega ette Suure mängude päeva.
SUUR MÄNGUDE PÄEV – see on mitmekülgne kollektiivne mäng, kus ühes peres „ema“ töötab õpetajana koolis, „isa“ – bussijuhina. Hommikuti viivad nad „lapsed“ lasteaeda; naastes töölt , lähevad poodi, ilusalongi või kohvikusse. Koju jõudes, valmistavad õhtusöögi.
Käesoleval päeval (hommikuti, enne õueminekut) on lasteaia rühmas mitu mängu üheaegselt: „Kodumäng“, „Maksimarket“ (pilt 1), „Haigla “ (pilt 2), „Pank “,„Kohvik “, „Juuksur“. Iga mängu juures on ka sõnasilt.
Algul oli mäng „Perekond“. Meie „linnakeses“ (rühmas) elasid mitmed „perekonnad “, kes viisid „ lapsi “ lasteaeda ja tõid lasteaiast, jalutades nukuvankriga (pilt 9).
Kui tekkis „ Maksimarket “, ostsid meie „pered “ vajaliku toidu sealt.
Kuid ka „isadel“ oli vaja kuskil töötada – nii tekkisid mängud: „Ehitus“, „Bussis“, „Autotöökoda“(pilt 3)ja „Koolimäng“(olen uhke selle üle, kui keegi rühma poistest valib endale tulevikus kooliõpetja elukutse). Hiljem lisandusid „Raamatukogu“ , „Teater“ ja „ Ateljee“.
Edaspidi laiendasin erinevaid laste mängude võimalusi veelgi: nüüd on mänguks mitte ainult „Juuksur“ vaid ka „Ilusalong“, kus töötab maniküürija ning meikija. „Haiglale“(pilt 4) lisaks on ka „Apteek“, kust saab osta ravimeid ja vitamiine.
Mängu käigus kasutan ma sellist võtet nagu rolli vahetus õpetaja märguande peale ( käteplaks või juhendamine häälega). Olen kasutanud ka ajalist mängu aega. Näiteks, ühes mängukeskuses 20 min, siis annan märku keskuste vahetamiseks. Lapsed vahetavad rollid: see, kes oli müüja apteegis, saab nüüd olla panga töötaja, arst saab olla juuksur. Mõnikord (see on parim hinnang minu tööle) vahetavad lapsed rollid omavahel iseseisvalt, õpetaja sekkumata. See on järjepideva töö protsessi tulemus, mis on kestnud päevast päeva.
Tihti loovad lapsed ise mängu keskkonna – ehitavad oma mängupaiga käepärastest vahenditest (toolid, suured mänguklotsid, diivanid, padjad jt).
Lastele meeldib ümberriietumine rollimänguks, seetõttu õmblesin neile kitlid, põlled. Tegin kolm väikest nn „diivanipatja “ vanadest diivani poroloonpatjadest (taaskasutus), millest lapsed saavad omaalgatuslikult teha päris diivani, haigla voodi või kasutada „Teatri“ mängu sirmiks jne. Voodipesu komplektid nukkudele aitasid õmmelda lapsevanemad. Kui planeerime rühma kulusid, ostame mängutarvikud õppekulu rahadest.
Laste soovil jätan mängukeskused järgmise päevani: tulles lasteaeda, on neil võimalik koheselt mängu jätkata või liituda teiste laste alustatud mänguga. Mängu jätkamise ootus on kutsuvalt ahvatlev, samas julgustavalt mõjuv ebakindlatele ja uuetele või aravõitu lastele.
Kuna meil on sobitusrühm, siis eriti oluline on see, et läbi mängu toimub suhtlemine, keele areng, sõnavara omandamine ja täiendamine. Tuleb ette neidki lapsi, kes osutuvad teiste laste poolt tõrjutuiks – neid ei taheta mängu võtta.Rollimängude ajal toimub nende esmane sotsiaalne kohanemine: piisab mängus olemisest ja kasvõi omaette tegutsemisest. Kui palju te teate meesterahvaid, kes on jutukad ja seltsivad pereinimesed? Hoopis vastupidi. Meie rühmas on poiss, kes lasteaeda tulles alguses istus kodukeskuses, vaatas raamatut, matkis „lehte lugevat isa“. Laps oli rollis. Olgugi, et vaikides (tingituna elust enesest tulenevatest mitmesugustest põhjustest ehk julguse puudusest), oli ta siiski mängus. Mõne aja pärast kutsus „ema“ (tüdruk, kes mängis kodukeskuses) „pereisa“ söögilauda. Nad „einestasid“ koos, olid mänguhoos. Poiss, kellel on raskusi kõnega, ei tundnud mängust eemalejäetuna. Ta kuulis ja kuulas, mida „ema“ ütleb, kuidas teised lapsed üksteisega räägivad ja peagi suutis ise end väljendada sõnaliselt ka oma sõna sekka. Kaasava hariduse põhimõte toimib.
Läbi loovmängude tutvuvad lapsed erinevate elukutsetega: arst, meditsiiniõde, apteeker, müüja, kassiir, panga töötaja, bussijuht, õpetaja jne. Toetamaks loovmänge, kasutan ka didaktilisi mänge: „Ehitame nukule maja“, „Kaunistame nukukleidi“, lisaks mängud – üldmõisted: „Elukutsed“, „Arstitarbed“, „Tööristad“, „Mööbel“, „Riided“, „Puuviljad“, „Juurviljad“, „Piimatooted“, „Kooliasjad“.
Me mängime lastega õues igal aastaajal (pildid 5,6,7). Õues on kaks porikööki, kus on laste kasutuses päris toidunõud.
Poriköögid meisterdasid meile lapsevanemad – värvisid ja sisustasid (kraanikausid, potid-pannid, kausid, teekannud jne).
Ka õpetajad olid abiks. Meie lapsevanemad osalevad meeleldi lasteaia tegemistes, on vaid vaja abi paluda ja selgitusega nende poole pöörduda. Igas kodus leidub midagi, mis lasteaias leiab taaskasutust.
Tekib küsimus: mäng mänguks, aga kuidas on lõimitud omavahel õpivaldkonnad (keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, kunst, liikumine, muusika, eesti keel kui teine keel: rühmas on lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel) ja üldoskused (sotsiaalsed, enesekohased, mängu-, tunnetus- ja õpioskused)? Sageli lastega mängides, olen ka ise osaline nende „peres“ („tädi“, „õde“ ). Käin koos väikeste rollis osalejatega „kohvikus“ või poes, kus on vaja seista kassa järjekorras. Lapsed õpivad kannatlikust, üksteise suhtes heatahtlikust ja viisakaks olemist (eluks nii väga vajalikku kunsti) õpetaja eeskuju näol. Lapsed hoolivad üksteisest, austavad teise lapse soove. Kinnistub positiivne sotsiaalne käitumine laste omavahelises ja täiskasvanutega suhtlemises. Eeltööna olen lastele lahti selgitanud meie lasteaia väärtused : HOOLIVUS, AUSUS, AUSTUS , JULGUS läbi Sõber Karu koosoleku , mis on laste poolt nimetatud karukoosolekuks (osaleme „Kiusamisest vaba lasteaed“ projektis).
Meie rühmas on lapsed vanuses 2-7 aastat ja uskuge mind, pole vahet, mis vanuses on müüja: 3 aastane või 6 aastane. Kõik lapsed saavad oma rolliga suurepäraselt hakkama. Hea on näha, kuidas lapsed selgitavad üksteisele mängu olemust, sealjuures üksteist toetades/abistades. Õpetaja roll on vaid jälgida ja vajadusel abistavalt mängu suunata. Tarvidusel ise olla kliendi või patsiendi rollis.
Lastega tuleb mängu ajal võimalikult palju arutleda ja rääkida. Suhtlemine täiskasvanute ja üksteisega rikastab nende keelt ja väljendusoskust, laiendab sõnavara, treenib mälu, lisab julgust ja enesekindlust.
Rollimängud arendavad ka laste matemaatilisi oskusi: võrdlemine, arvutamine, loendamine, rühmitamine, mõõtmine, kaalumine. Näiteks, mängus „Ateljee“(pilt 8) – erinevad kangad: siid, sits, drapp, pits jne; värvid (valge, oranž,must, pruun, lilla jne), heledamad ja tumedamad toonid; mõõtmine abivahendiga: joonlaud, sentimeeterrihm (5 cm, 50 cm, 1m), kokkulepitud mõõtühik (nt pliiats); rahaühikud: euro, sent. Siis veel erineva laiusega paelad, erineva suurusega nööbid, käärid (valvsa abiõpetaja pilgu all). Eeltööna pakun lastele didaktilisi mänge „Riietame nukku“, „Värvime ja kaunistame nukukleidi “ (täpiline, ruuduline, lilleline; lisaks lipsud, paelad, pitsid, nööbid, pärlid, pandlad, trukid,suled).
Väikesed tähelepanekud ja soovitused:
– korrastage mänguasjad peale mängu koos lastega ja te veendute , kui rahulikult ning süsteemselt oskavad ning tahavad lapsed panna mänguasju tagasi oma kohale (riiul, karp, kast). Perena koos tegutsemine tekitab lapses usaldust ja arendab eluks vajalikku enesekindlust.
– juhtub, et laps tuleb õpetaja juurde ja kurdab, et tema sõber ei soovi täna temaga mängida. Siis mängin mina sõbra asemel (lootuses, et eeskuju innustab ja sütitab sõbragi meiega liituma) olgu rühmas, õues, hommikul või õhtul; vahet pole, kuna ja kus. Lastele meeldib, et täiskasvanu osaleb nende mängudes. See lisab enesekindlust, julgust, usaldust. Ennetava tegevusena saab õpetaja ka ära hoida tekkiva konflikti/probleemi.
– täiskasvanu võiks algatada rollimängu, olles ise osaline ja tekitades eeskujuga mänguhuvi.
Nagu näitab minu pikaajaline töökogemus, kodus lastega ei mängita. Tänapäeva lapsed ei oska või ei taha mängida. Neil puudub iseseisev mängulust. Isegi vennad ja õed ei oska/ei taha teineteisega rühmas mängida. Selle tõdemuse põhjuseid siinkohal arutlema – uurima ei hakka (ehk on see järgmise artikli teema), kuid juhin õpetajate tähelepanu sellele, et nad mängiksid sagedamini lastega lasteaias üheskoos, tahtes ja leides selleks aega nii rühmas kui õues, seejuures lastega „mängu“ kontaktis olles. On vaja toimetada selle nimel, et õhutada ja kaasata lapsi mängima rohkem rollimänge – vaat seda ma saan teha. TAHAN, LEIAN AJA JA TEGUTSEN, sest mäng on väikese inimese töö, sest mäng on väikese inimese elu.
Kallid õpetajad, meil on planeeritud juba SUUR MÄNGUDE PÄEV! Aga teil?
Taisia Mahnatš
Õnneseente rühma õpetaja
vanempedagoog
Tartu LA Naerumaa