Mai lasteaia kõige pisemad lapsed mängisid uute sõpradega kogu õppeaasta, kevadisel kohtumisel rõõmustasid nii lelud, kui lapsed taasnägemise üle!
Alles see oli, kui septembrikuus astusid Pärnu Lasteaed Mai Liivatera rühma uksest sisse maja kõige pisemad inimesed. Stardipositsioon 1,4-1,7 aastat.Õppeaasta möödus nagu üks põnev ja aktiivne reis.
Juba teisel kuul hakkas kujunema hommikuringi moodi tegevusi, esimesed kriipsud jõudsid paberile, piilusime natukene ka plastiliini poole. Kuid mis peamine, me olime võitnud laste ja vanemate usalduse ning alguse saigi meie ühine rada, mida mööda kuus aastat kõndida.
Õppeaasta jooksul saatis lapsi palju erinevaid mängulisi tegelasi. Mõned tegelased külastasid lapsi lühiajaliselt, teised jäid külla nädalateks. Lapsed on olnud siiralt rõõmsad kõigi mänguliste tegelastega kohtudes. Kõige sagedasemad külalised olid kass, koer, karu, Sipsik, nukud Anu ja Mirjam.
Maikuu viimastel nädalatel külastasid lapsi juba sõbraks saanud mängukaaslased. Õpetajate rõõm oli suur, et külas käinud tegelaste ja loomade nimed olid lastele meelde jäänud.
Esimesel päeval üllatas lapsi oma kohaloluga Karu. Lapsed kuulasid ja vaatasid etendust suure huviga ning elasid kaasa, kuidas Karu talveunest ärkas. Karu tõstis suurt kära, kui tema pehmest lumest tekk oli kadunud. Päike äratas Karu-Oti üles ja ütles, et kevad on kätte jõudnud ning oma pehmet lumetekki näeb ta taas talvel. Talv läks koos lume ja jääga ning kevad tuli päikseliste ja soojemate ilmadega. Näitemäng oli üles ehitatud Uno Leiese luuletusele „Karu ärkab talveunest“.
Teisel päeval külastas lapsi nende suur sõber Sipsik. Lapsed kallistasid sõpra ja kirjeldasid õpetaja abiga tema välimust. Niimoodi tuletasime meelde triipude värvused, voolisime ka plastiliinist vahvad sinised ja valged triibud. Iga laps ikka isemoodi ja järjest vähem kõrvalise abiga.
Kolmandal päeval oli järg jõudnud Koerani, kes jutustas neile muistendi „Kuidas koer lambaga kohtus“ (Raud, A.; Kotli, A. 2010) ainel loo. Antud loo leiab „Pärnumaa pärimusi“ kogumikust. Lammas oli Koerale võlgu ja lubas vastutasuks oma villa pügada, millest Koera peremees endale uue kuue sai. Koerakese juhendamisel orienteerusid lapsed oma kehal ja nimetasid õpetaja abiga erinevaid kehaosasid varvastest pealaeni.
Koer Auh-auh kutsus lapsi laua äärde õlipastellidega joonistama.
Pliiatsihoid on kaheaastase lapse jaoks veel raske ülesanne ja seetõttu on joonistusvahendi hoid meil tihti ka eesmärgiks võetud. Joonistamise ja kleepetöö järel sündisid vahvad koerakesed.
Neljandal päeval lasid lapsed end üllatada Anul ja Mirjamil. Need toredad nukud tulid meie rühma koos Sipsikuga juba talvehakul. Nukud teadsid kõikide laste nimesid ning tervitasid Liivatera rühma mudilasi. Seeläbi oli eesmärgiks kinnistada kaaslaste nimed.
Anul ja Mirjamil oli kaasas värvikirev vikerkaar. Laste abiga sai nimetatud kõik vikerkaare värvused ja värviliste puidust klotside abil moodustasid lapsed vikerkaare. Ja oh üllatust, vikerkaares on täpselt nii mitu värvi nagu meil oli väikseid Liivaterasid kohal tol päeval- seitse. Ka käelises tegevuses kinnistati värvusi ning ühistööna valmis rühma koridori kaunistav värvirohke vikerkaar. Tol päeval kuulasid lapsed unejutuks „Nähka looduslood“ raamatust juttu „Nähka ja vikerkaar“. Nähka lugusid kasutame edaspidigi erinevates teemakäsitlustes.
Viiendal päeval, kui õpetaja oli sirmi keset tuba asetanud, lõid lapsed ettevalmistustel kaasa ja tõid üksteist abistades sirmi ette ka toolid. Lapsed juba teadsid kuidas lavastusmängu ajal tähelepanelikult kuulata ja tegevust jälgida. Viimasel korral etenduste seerias tuli lapsi üllatama Kiisupoeg Miisu. Väiksed Liivaterad jäid vaatama näitemängu, mis rääkis Kassipoja piimaotsingust. Kassike kohtas oma teel Karu-Otti, kes pakkus talle mett. Ta kohtas Jänest, kes pakkus talle porgandit ja Koera, kes lahkesti oleks jaganud oma konti. Lõpuks leidis Kassipoeg oma emme üles, kes talle lohutuseks sooja piima pakkus. Mängulise tegevuse kaudu tuletasime meelde, kes on meie armsad pereliikmed.
Lapsed armastavad ka samasisulist raamatut kuulata ja pilte vaadata „Kiisuke piima otsimas“.
Me oleme nii õnnelikud, et meie tutikad kasvandikud on silmnähtavalt suure arenguhüppe teinud selle ühe aastaga.
Ja kõike seda läbi mängu, läbi korduvate tegevuste ja igapäevaste rutiinsete toimetuste.
Suured tänud meie kasvandike vanematele, et nad oma kalleima vara meile usaldasid!
Pärnu Lasteaed Mai
Õpetaja Kaidi Truus
Õpetaja Heike Peterson
Õpetaja abi Anu Virak
