Karude kihluspidu
Kaunil kevadisel kihluspäeval kiirustasid kõik kuhugi. Karupere koduloomad kappasid kodutalu kaasikus kippadi-koppadi. Kiisud kräunusid kurnäu-kurnäu, kukk kires kikerikii-kikerikii, kanad kaagutasid kaak-kaak, kalkunid kudrutasid kluu-kluu.
Kitsekesed kappasid karjamaal kellukesed kaelas kõlisemas. Kõvera kepiga karjus Kriimsilm karjatas kitsekesi.
KÕRVALTALUS
Kaheksased kaksikud, karupoisid Kalle, Kusti käisid kuuestel karukestel Katil, Kadril kosjas. Karupojad kinkisid Katile kullast kaelakee, Kadrile kinkisid kullast käeketi koos kinkepakendis kõrvarõngastega. Karupered kõnelesid kihluspeost.
Kihluspäeval kandsid karupoisid kätel Kadri, Kati kirikusse. Küünlavalgel, kaunis, kõrges keskaegses kirikus kihlutigi. Kimalased, kutsumata külalisedki kiirustasid ka kihluspeole.
Kavalerid kandsid kirikus kikilipsusid, kummardasid kirikuõpetajale, kandsid kelmikalt kaabutki. Kati, Kadri kandsid kihlumisel kauneid kollaseid kleite, kuldseid kõrgete kontstega kingi, käes kaunilt kujundatud kannikeste, karikakarde kimbud. Karuperekonnad käitusid kenasti kümne käsu kohaselt. Kirikuõpetaja kiitis karukesi.
Karuperekonnad käisid kihluspeol Kiltsi kindluses. Külaliste kostitamiseks keedeti kartuleid, kaalikaid, kõrvitsaid, ka kilu.
Karumammad küpsetasid kihluspeoks koheva, kreemja, krõbeda, kõrgeks kerkinud, kihilise karamellikoogi.
Kutsutud külalised kugistasid kiluvõileibu, keedetud kartuleid kukeseenesoustiga, krevette, kartuslisalatit, kõrvitsasalatit, kurgisalatit. Karsked külalised kulistasid korralikult kodukalja.
Külalised karjusid: ”Kibe!, kibe”. Karuperekonnad kallistasid kõvasti kihlujaid.
Kõik külalised käitusid kihluspeol kelmikalt, kes keksis, kes keerlesid kambas, kes klimberdas klaverit. Kergejalgsed kihluspeole kutsutud külalised kargasid kaerajaani.
“ Kuss! Krutskitega kolmikud!” Karupapa kamandas kolmikud kenasti kuulsat klaveripala kuulama. Korrale kutsutud kolmikud kuulasid korralikult kehvasti kuuldavat klaveripala kikkis kõrvadega.
Kolmikud küsisid karumammalt kuhjaga kamalutäie krõbisevat karamelli kommi.
Koduteel, koduses kõrges kuusikus kukkus kägu kõvahäälselt kümme korda. Kolmekuused kolmikud karupojad kartsid kohutavalt käo kukkumist.
Kuratki käis kihluspidu kaemas. Kiikus katkise kiikhobusega, krahmas kihluspeol kahe kaega kõike koju kaasavõtmiseks.
Kurikuulsas külakõrtsis käis kähmlus. Küll kõrtsis karjuti, kisati, kamandati, kakeldi.
Kõrtsmik kõlistas klaase kokku, kui kutsus kõrtsilisi korrale.
Kõrtsmikust kutsu kriimustas kaklejaid korrale kutsudes käelaba. Kõrtsmikust kolmeaastane koer karjus külalistele: “Käituge kohe, kõrtsis korralikult!”
Koduteel Karupere kolmikud käitusid ka kuidagi kehvasti. Küll kukerpallitasid, küll kiikusid kõrgele, kukkusid kiigeplatsil, kriimustasid käsivart, kisasid, karjusid.
Kolmikud karupojad keksutasid kummikeksu. Karupojad käitusid korraks kenasti, kuni kogukaim kolmikust kukkus kummuli. Karupoeg karjus kõvasti. Karupoja käpp kipitas kaua kukkumisest.
KODUS
Keegi kolistas keldris, kus kastide kaupa kõiksugu koli. Klaastaara kott käis kummuli. Klaasnõud kohe kõik katki, klaasikilde kõikjal küllaga.
Karumamma kuulis klaasiklirinat kööki, käskis koheselt kolmikutel kolikambrist kaduda, kööki kiirustada. Karupojad karumammale: ”Kolikambris kummitab!”
Karumamma käskis kolmikutel klaasikillud kenasti kokku korjata. Kolikambris kummitas, kui kolmikud käisid kolikambris klaasikilde kiiruga kokku korjamas. Keegi krabistas kuuldavalt. Karumammagi käis kolikambris kummitust kaemas.
Kastivirnal kükitas kährikkoer, kes klähvis kõvasti. Karumamma kallistas kolmikuid. Karumamma käskis kährikkoeral koheselt, kiiresti kolikambrist kaduda.
Konnad krooksusid krooks-krooks kuni kuukiir kööki kumas. Kell kaksteist kuulutas karupapa karuperele kodurahu. Kõik kobisid kohe kuulekalt koikudele.
Lastekirjanik Tiina Kilkson