Oleme jõudnud Lasteaia kolmanda numbrini. On hea meel tõdeda, et lugejaid on juba üle 1400, palju on ka neid, kes korduvalt lehekülge külastavad. Külastades Pedagoogika arhiivmuuseumi ja vesteldes teadur Mare Tormiga, sain teada, et ajakiri Lasteaed ilmus esmakordselt 1930. aastal, kokku ilmus kuni 1932. aastani 8 numbrit. 1930.aasta ajakirjas kirjutasid endisaegsed lasteaednikud oma rõõmudest ja muredest, ka uutest suundadest koolieelses kasvatuses.
Ülle Tõnumaa
Toimetaja veerg Lasteaed Nr. 9/2007
Avame seekord kaks uut rubriiki – “Vahetame mõtteid” ja “Lasteaiast kooli”. Rubriigis “Vahetame mõtteid” saab iga lasteaiaõpetaja rääkida oma töökogemustest, mõtetest, mis murelikuks teevad ja ka rõõmudest seoses lasteaiatööga ja lastest üldse. Kuna meil on sõltumatu ajakiri, on oodatud kõik arvamused. Kui te ei soovi oma nime avaldada, võime seda muuta, et artiklist probleeme ei tekiks.
Rubriigis “Lasteaiast kooli” ootame teie mõtteid seoses laste koolisaatmisega, erivajadusega lastest, kes kooli lähevad, ootame psühholoogide, lapsevanemate ja ka algklassiõpetajate mõtteid. Samuti teie mälestusi esimesse klassi astumisest või oma esimesest õpetajast.
Rahvalaulud ja liisusalmid muukeelse sõimelapse kohanemise abilised
Töötan Lasnamäe lasteaias ja tean, et järjest rohkem muukeelseid lapsevanemaid paneb oma lapsi eestikeelsetesse lasteaedadesse, et laps juba maast-madalast õpiks selgeks riigikeele. Selge on, et sellisel lapsel on adaptatsiooniperioodil koormus kahekordne ning lapse kohanemisaeg seetõttu pikem.
Muinasjutunädal Vändra lasteaias Rukkilill
Aprillikuus möödus 200 aastat maailma parima muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnist. Tema muinasjutud on jätkuvalt uute põlvkondade lemmikud. Lapsele on parim ikka üks vana hea muinasjutt, milles on rõõmu ja kurbust, julgust, vaprust ja reetmist, headust ning kurjust ja alati õnnelik lõpp.
Pärlipüüdja – lasteaia nalju
ÕPETAJA, BERIT JA NORA ARUTAVAD, KAS BERIT ON JUBA SUUR.ÕPETAJA SELETAB, ET KÄITUMISELT ON BERIT JUBA SUURE LAPSE MOODI.
NORA: ”JAH, AGA TEMA KEHA ON VÄIKE.”
KOLMEAASTANE RANDER ON HOMMIKUL PISUT NUTUNE JA ISTUB DIIVANIL. ÄKKI LÄBI NUTU: ”MINA RÄÄGIN EESTI KEELES.”
Tervist edendavad lasteaiad Eestis
1986.a. toimus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni I Rahvusvaheline Terviseedendu-
se konverents. Seal räägiti riikliku tervisepoliitika kujundamisest ja tervist soodustava elukeskkonna loomisest. Lähtuvalt sellest koostas ja kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus 2000.aaastal Laste-ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005, mille üks punkt oli: Tervist edendava kooli ja koolieelse lasteasutuse mudeli rakendamine. Selle programmi eestvedajaks sai praegune Tervise Arengu Instituudi laste tervise peaspetsialist Liana Varava.
Lasteaia valimine on tõsine samm – millest juhinduda?
1. Üldist lasteaia valimisel
Kui teie perre sünnib uus ilmakodanik, siis toob see endaga kaasa kindlasti ka rea asiseid ümberkorraldusi ja paraku muresidki. Tänapäeval ei jää naljalt üksi lapsevanem pisipere koolikka jõudmiseni päris koduseks. Enamik peresid ei saa või ei pea õigeks ka guvernandi pidamist.
Seega varem või hiljem seisate silmitsi küsimusega kuidas valida oma pisipoja või –tütre jaoks lasteasutus?
Lisatähelepanu vajav laps – kes ta on?
Uue põlvkonna lapsed – kuidas nendega toime tulla! Ei taha nad kodus ega lasteaias kuuletuda, raske on neil meiega ja meil nendega. Või on meil liiga vähe silmi, liiga vähe kõrvu ja südamekuulamist? Autoritaarsus neile ei mõju. Võib-olla oleks õigem küsida neilt “murelastelt”: mida me peaksime tegema, et mõlemad ellu jääksime?
Eesti Lasteaednike Liidu suvelaager Saaremaal
Eesti Lasteaednike Liidu 14. suvelaagri korraldajateks olid Tallinna lasteaednikud. Ühistes vestlusringides, mida juhtis lasteaednike liidu esinaine Silvija Mõttus, saadi teavet lasteaednike liidu tegemistest ja liidu uuendatud koduleheküljest. Proua Mõttus tutvustas Eesti, Läti ja Soome lasteaednike ühisprojekte. Õpetaja Ülle Tõnumaa teavitas kohalolijaid uuest lasteaiaõpetajate internetiajakirjast.
Viimsi Lasteaed Piilupesa töökogemus Reggio-pedagoogikat praktiseerides
REGGIO PEDAGOOGIKA ehk “LAPSE SADA KEELT” sünni-linnaks on Reggio Emilia linn Põhja-Itaalias. Lapse oma algatust ja loovust toetava pedagoogilise suuna loojaks on Loriz Malaguzzi, kes peale sõda koostöös ettevõtlike inimeste ja lastevanematega hakkas rajama lastele tegevust pakkuvaid ja arengut soosivaid maju, kus esmatähtsaks peeti kasvukeskkonda ja sinna kuuluvaid lihtsaid vahendeid.