Mina olen kolme lapse ema ja lasteaiaõpetaja. Vanemad lapsed (Kristi 17-a, Kristen 13-a) on juba ammu lasteaia lõpetanud, nüüd sügisest tuleb hakata pere pesamunal Carmenil (2-aastane) lasteaiaga harjuma.
Olles lasteaiaõpetaja, tean, et lasteaednikud teevad kõik, et lastel oleks lasteaias hea olla, kuid emana jääb ikkagi süda kripeldama.
Ülle Tõnumaa
Kogemustest koolikatsetel
Kuna olen just värskelt tegelenud oma lapsele sobiva kooli otsimisega, siis räägikski oma kogemustest, katsetest, nende läbimisest (või mitte läbimisest) ning kuidas seda endale ja lapsele võimalikult meeldivaks teha.
Kooli valimisel taandub minus tagasihoidlikkus ning soov on saada laps talle kõige sobivamasse kooli (toonitan siinkohal, et just SOBIVASSE). Koolidest on koostatud pingeread – mõned on aastaid tulemuste poolest eesotsas ja teised tagapool. Need pingeread räägivad üksjagu kooli tasemest ning kooli valikul arvestasin loomulikult sellega.
Algul olin veendunud, et me piirdume vaid ühe kooli katsetega.
Aga ei läinud meie katsed nii hästi. Jäime varusse.
Lapse enesehinnangu hoidmine
Tahan jagada kogemusi, kuidas suhelda lastega nii, et nad oleks julged ja oskaksid abi küsida.
Kuna sügisel 2005 sain rühma 21 kooliminevat last, tekkis algul väike hirm, kas saan hakkama. Nimelt töötasin üksi koos õpetaja abiga.
Esimesel päeval tutvustasin lastele meie rühma reegleid. Püüdsin lastele pakkuda erinevaid uudseid tegevusi (hommikuring, lugemiskeskus koos oma padjaga, lauamängukeskus, ehituskeskus, nukutuba ja liivakast). Sisustasin hubaselt (vaibad, isetehtud lilled nukunurga laual, aken kardinatega). Seadsin endale kindla eesmärgi, mida soovin kevadel oma lastes näha.
Toimetaja veerg Lasteaed Nr. 5/2006
Lapsed on kooli saadetud. Kuidagi kurvaks teeb meele, et jälle on armsaks saanud lapsed läinud. Ega neid kinni hoida saagi. Lasteaiaõpetajad peavad jääma lasteaeda, nemad ei saa kooli kaasa minna. Tulevad uued lapsed, väikesed seenenööbid. Ja kõik algab uuesti. Mida siis vahepeal teha?
Aiatuuliku toimetised Kivila Lasteaeias
Tallinna Kivila Lasteaias vedasid Aiatuuliku toimetisi õpetaja Riina Aruksaar, Tiivi Marken, Katrin Laurand ja Ruth Siilak.
Praeguse põlvkonna side loodusega on habras. Parandada ja seda tugevamaks muuta saab iga inimene ise ja siin on suureks abiks Hollandi – Eesti Keskkonnaharidusprojekt “Aiatuulik”. Lisaks loodusega tutvumisele on andnud see projekt võimaluse tegeleda ka keskkonnateemade käsitlemisega. See arendab nii laste kui ka õpetajate silmaringi, võimaldab muuta ümbritsevat keskkonda paremaks ja annab palju võimalusi meeskonnatööks nii lasteaia siseselt kui ka lasteaedade vahel.
Lugu Anuga
Meile tuli kiri emalt, kelle laps oli lasteaias emaga ühes rühmas. Tüdruk oli 5-aastane ja kindlasti pisut ära hellitatud, kuna emal oli raske temaga koos olles tööd teha. Tüdruk jonnis, segas, oli isemeelne, teise rühma ka ei tahtnud minna. Kui ema lapse vägisi teise rühma pani, jooksis tüdruk nuttes mitu korda päevas ema juurde. Ema viis tüdruku tagasi, laps oli hüsteerikas, lausa rippus ema küljes.
Aleksei Turovskiga loomaaias
Ervin Laanvee looduskoolituse raames oli ka päev loomaias Aleksei Turovskiga ja kohtumine Mati Kaaluga. Päev varem oli Ervin Laanvee oma koolitusel õpetanud, kuidas lihtsate, emotsionaalsete korduste ja rütmiharjutustega lastele kuldnokka tutvustada ja samal moel õpetada ka vanasõnu, mõistatusi, luuletusi.
Aleksei Turovski alustas samuti vestlust linnulaulust, kuna kuldnokad püüdsid kogu hingest pilvist päeva helgemaks muuta. Samal ajal, kui rahvas kogunes, suutis Aleksei Turovski anda arvukalt põhjalikke vastuseid lindude, eriti kuldnoka ja musträsta laulu kohta.
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal: “Kui oleksin lasteaia juhataja…”
“Kui oleksin lasteaia juhataja, näitaksin lastele kõike seda, mis jääb väljaspoole lasteaia hoovi ja aeda. Et hakata seda mõistma ja et see iseenesest selge oleks, peab hakkama võrdlema endaga, mille poolest on inimene loomadest või taimedest erinev. Tuleb õppida lahtiste silmadega. Inimene on looduse osa. Loodust võib ajutiselt ka tuppa tuua. Ei ole midagi keerulist vaja, võtta klaaspurki loodust või panna väikesesse akvaariumisse, et jälgida looduse vigureid pikemalt. Võib jälgida konna arengut. Kraavist või tiigist võib tuua konnakudu, koos sellega on ka toiduvarud kaasas.
Erivajadusega laps
Milline ta on, see erivajadusega laps? Kas tal on mõnest haigusest või sünnikahjustusest tingitud liikumispuue, või on tema kõne nii segane, et sellest on teistel raske aru saada, või ei jää talle meelde lihtsamadki mõisted ümbritsevast? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.
Kevadised meisterdamised koos vanematega
Lihavõttenädalal oli meie lasteaias vilgas askeldamine. Vanemad, kes lastele järele tulid, said neljapäeva pärastlõunal meistedada koos lastega pudelikorkidele jäneseid, punuda kasevitstest korve ja teha palju muud huvitavat.