Vahva rongi vagunid saab lihtsa konksuga üksteise külge haakida. Kui see tehtud, võib lustlik reis alata. Teel kohtad kindlasti palju toredaid loomi ja leiad endale häid sõpru. Reisijad satuvad raamatukestes täiesti erinevatesse looduspaikadesse ning see teeb sõidu eriti vahvaks.
Ka tugev on vahel nõrk
Elus tuleb ette olukordi, kus igaüks vajab abi. Ka tugev inimene tunneb end aeg-ajalt jõuetuna. Vahel veel hädad ja õnnetused kuhjuvad – kaevupump läheb katki, tüli mehega, probleemid töö juures, lemmikloom tuleb koju kolme jalaga, ja sa pead kõigega üksi toime tulema. Haige loom kaenlas, rongile, siis loomakliinikusse, kus selgub, et midagi pole teha, loomaga hüvasti jätmine, kastiga koju toomine, maha matmine. Ja see tühjus ja valu hinges.
Ka tugev on vahel nõrk
Elus tuleb ette olukordi, kus igaüks vajab abi. Ka tugev inimene tunneb end aeg-ajalt jõuetuna. Vahel veel hädad ja õnnetused kuhjuvad – kaevupump läheb katki, tüli mehega, probleemid töö juures, lemmikloom tuleb koju kolme jalaga, ja sa pead kõigega üksi toime tulema. Haige loom kaenlas, rongile, siis loomakliinikusse, kus selgub, et midagi pole teha, loomaga hüvasti jätmine, kastiga koju toomine, maha matmine. Ja see tühjus ja valu hinges.
Minu kogemused lasteaeda töölevõtmisel
Kui minu vanem poeg oli nelja ja poole aastane ja noorem sõimeealine, läksin end kasvatajaks tööle pakkuma kodukandi lasteaeda. Juhataja oli töölevõtmisel kaunis karm. Tema tingimuseks oli avaldusele märkida, et lahkun töölt koos lastega.
Olin noor ja rumal, olelusvõitluses nõrguke.Tuli uus kasvataja, kes sai poolteist kohta, mina jäin poole kohaga. Otsustasin koju jääda. Mõtlesin juba minna kodu lähedale vene lasteaeda tööle, kuigi minu vene keel oli sama nõrguke kui ma ise.
Töölevõtmisest. Sõna saab lasteaia juhataja
Tallinna Komeedi Lasteaia juhataja Helin Värtina: Olen lasteaia juhataja ametis kolmandat aastat. Eelnevad aastad olen olnud lasteaiaõpetaja.
Seetõttu on mul õpetajaks olemise kogemust üsna palju, juhataja amet on aga suhteliselt uus ja kogemusi vaid paari aasta jagu. Siiski olen korraldanud juba kaks konkurssi lasteaiaõpetaja ametikohale. See on üsna raske ja õiget otsustamist nõudev ülesanne. On vägagi oluline, kellega seda ühist teerada käia. Ainult hea meeskond suudab kujundada lasteaiale meeldiva ja eripärase näo.
Õpime mängides IV. Loo meile tingimused, õpetaja, siis uurime, avastame ja – areneme!
Koolieelses eas on kõik lapse tegevused mängulise iseloomuga. Laps tegutseb tegevuse enda pärast, tulemus teda veel ei huvita – just nii, nagu see toimub mängu puhul. Mängu võib igal hetkel lõpetada ja alustada uut: mängin, kuni on huvitav, kui enam pole, alustan teist mängu või tegevust, mis tundub sel momendil huvitavam olevat. Selle suhtumise kannab laps üle tegevuse teistelegi liikidele – õppimisele ja tööle.
Lasteaiaõpetaja roll tänases päevas
Aastal 2006 ei ole lasteaiaõpetaja enam keskharidusega tore hoidjatädi, kelle ülesandeks on hommikul lapsed vastu võtta ja õhtul taas lapsevanemale toimetada. Jälgides aeg-ajalt Perekooli foorumit www.perekool.ee või ajakirjanduses esitatavaid seisukohti, on selgelt täheldatav, et just selline on suurema osa lapsevanemate arusaam — kahjuks. Tuleb kurbusega tõdeda, et ei olda kursis ei kvalifikatsiooninõuete ega ka töö tegeliku sisuga. Ometi võiks olla lapsevanematel vähemalt elementaarteadmised mõlemast valdkonnast.
Loovusharjutusi
1.MIDA TEEKSID, KUI JÕEHOBU KOPUTAB SU UKSE TAGA JA PALUB ÕMMELDA OMA JAKILE TASKU?
2.KUI SA OLEKSID PEEGLIVALMISTAJA, MILLIST PEEGLIT ENDALE SOOVIKSID? MIDA TAHAKSID SEALT NÄHA?
Nähtamatu laps
Tove Jansson on kirjutanud loo nähtamatust lapsest. Kuna last ei märgatud, muutus ta nähtamatuks.
See lugu on Markist. Mark käib lasteaias. Vanemad käivad tööl. Laps justkui oleks olemas ja justkui ei oleks ka. Ta on laps, keda ei panda tähele, keda ei märgata, kellel nagu polekski tundeid. Aga on ju! Ja valutav hing sunnib end märgatavaks tegema teiste kiusamise näol. Märka mind! Mul on valus!
165 aastat lasteaia arengut Eestis
1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas. Eesti Ajaloomuuseumi arhivaar Sirje Annist nimetab seda esimeseks lasteaiaks Tallinnas. Seni teadaolevail andmeil võib seda pidada vanimaks eralasteaiaks Eestis.
25. novembril 2005 toimus Tallinna Ülikoolis konverents “165 aastat lasteaia arengut Eestis”. Nimetatud rahvusvaheline konverents keskendus esmakordselt koolieelse kasvatuse ajaloole – nii mineviku kui oleviku vaagimisele meil ja naabermaades. Paljude ettekannete seas oli kõige põhjalikum Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (EPAM) teaduri Mare Tormi samateemaline avaettekanne.