Meile tuli kiri emalt, kelle laps oli lasteaias emaga ühes rühmas. Tüdruk oli 5-aastane ja kindlasti pisut ära hellitatud, kuna emal oli raske temaga koos olles tööd teha. Tüdruk jonnis, segas, oli isemeelne, teise rühma ka ei tahtnud minna. Kui ema lapse vägisi teise rühma pani, jooksis tüdruk nuttes mitu korda päevas ema juurde. Ema viis tüdruku tagasi, laps oli hüsteerikas, lausa rippus ema küljes.
Lahendusi otsides
Lahendusi otsides
Ka tugev on vahel nõrk
Elus tuleb ette olukordi, kus igaüks vajab abi. Ka tugev inimene tunneb end aeg-ajalt jõuetuna. Vahel veel hädad ja õnnetused kuhjuvad – kaevupump läheb katki, tüli mehega, probleemid töö juures, lemmikloom tuleb koju kolme jalaga, ja sa pead kõigega üksi toime tulema. Haige loom kaenlas, rongile, siis loomakliinikusse, kus selgub, et midagi pole teha, loomaga hüvasti jätmine, kastiga koju toomine, maha matmine. Ja see tühjus ja valu hinges.
Lapsed tulevad kodust
Käesolevat lugu ajendas kirjutama Jüri Vene artikkel Hariduse edendamisest Õpetajate Lehes 22.04.2005. “Lisaks lapsevanematele võiks olla suurem ka lasteaednike roll, sest viimasel ajal tuleb esimestesse klassidesse üha enam lapsi, kes üksteist rusikate ja jalgadega peksavad, ise sealjuures kõrvulukustavalt karjudes,” kirjutab autor. Jääb mulje, et lasteaednikud ei tegele selle probleemiga piisavalt.