Elame ja töötameTallinnas, Nõmmel. Meie lasteaia nimigi on seotud Nõmmega -Nõmmekannike. Meil on lähedal Pääsküla raba ja Harku mets, kus me lastega tihti käime. Ühisüritusi plaanides arvasime, et peaks leidma midagi, mis inimesi kodudest välja tooks.
Miks matk
Mulle meeldib ütlemine: “TERVE RAHVAS- TERVE RIIK”. Ja kes veel teavad, kui mitte meie, kui tähtis see on. See on ainult mõtlemise, mugavus, kui kodust välja ei tulda ja kaasa ei lööda.. Seda enam, et üritus on täiesti tasuta ja väga hästi organiseeritud. (vt. infolehte)
Reede õhtul sain teada, et väikese kollektiivi väikene osa otsustas siiski tulla ja selle aasta võib-olla viimast talvepäeva nautida.
Eelugu
Olen ise mitmest matkast osa võtnud ja mitu aastat teisi kaasa kutsunud , kuid alles tänavu hakkas asi liikuma.
Kuna meie perel on Jänedal suvekodu, siis sai see meie lõppeesmärgiks. Olin kokkuleppinud naabri-Endliga, kes on kohalik ja tegeleb puukujude nikerdamisega, et külastame ka tema taluõue.
Üllatuseks olin plaaninud saunamõnude maitsmise.
Kõik algas aga sellega, et kolmapäeval Jänedale jõudes avastasin, et majapidamises pole elektrit.
Lõpuks saime ühe faasi majja ja järgmisel päeval tulid remondimehed ja tegid õnneks kõik korda.
Ilm
Ilmateade ei valetanud. Lubati sula ja sula tuli. Matkapäeval oli õues paks udu, mis keskpäevaks hõrenes. Õnneks ei olnud väga vesine. Jalad said veidi märjaks, kuid see tuju ei rikkunud.
Matk
Meie seltskond sai kokku Nelijärvel ja selt me alustasime. Rada ei olnud raske, see kulges maantee kõrval ja ainult väikesed kõrvalpõiked tehti metsa.
Rahvast oli igasugust: oldi perekonniti, sõpruskonniti, suur seltskond soome vanemaid kodanikke, sõdureid. Üllatas, kui palju oli suusatajaid.
Enamus inimesi oli lähiümbrusest pärit ja kohale toodud oma bussidega.
Matka lõpp
Meid võtsid vastu naised rahvariietes, kõva muusika ja Allan Hook. Kõht oli parajalt tühi ja läksime Musta Täku Talli.
Toitlustamine oli hästi ladus. Supp oli maitsev, võis valida leiva ja kukli vahel; tee ja kohvi vahel.
Äkki tekkis elevus, saabumas oli ekspresident A. Rüütel. Jäi ainult imestada tema head sportliku vormi.
Poliitilisi vaidlusi me kuulama ei jäänud, sest meid ootas veel 1 km pikkune matk Tammeraja tallu. See otsustus matka kõige raskemaks osaks!
Lõppsõna asemel
Merle, veidi väsinult : “Uskumatu, et ma tulin. ”
Reet: “Järgmisel aastal panen suusad alla. ”
Irene täis indu: “Kas suvel jalgratastega ka tulla saab?”
Monika: “Tore. Tõesti kättevõttmise asi. ”
Anneli: “Kahju, et nii vähe rahvast tuli. Järgmisel aastal. . . . . ??????”
Kõige rohkem rõõmustas minu koer. Korraga nii palju patsutajaid ja sügajaid. Õue peale jäi matkajate tehtud suur lumememm, mis järgmisel päeval vihma käes kahjuks kokku vajus.
Loodan, kes kohale tulid ei kahetse.
Anneli Kase
Lasreaed Nõmmekannike õpetaja