4.–5. detsembril toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu?“.
Viiendat korda toimuva keeleseminari eesmärk oli tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Seekordse seminari keskmes olid eesti keel ja värvid/värvused, tutvustati värvide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris.
Seminari esimesel päeval kuulati akadeemilisi ettekandeid värvinimedest eesti ja teistes soome-ugri keeltes. Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop tegi avaettekandega teemasse sissejuhatuse ja vastas üldistele küsimustele, miks ja kuidas keeleteadlased värve uurivad ning andis ülevaate erinevatest uurimisviisidest ja teooriatest, peatudes ka eesti keele põhivärvinimedel. Luunja Keskkooli õpetaja Agne Solba kirjeldas mõned aastad tagasi kooliõpilaste seas korraldatud uurimust, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas õpilased tunnevad põhivärve, kuidas tuletatakse uusi toone ja kui erinev võib olla inimeste värvitaju. Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Vilja Oja ettekande oli tähelepanu suunatud värvisõnade loomele ja tähendusele, esineja tutvustas eesti värvinimetuste süsteemi, mis põhineb 20. sajandi jooksul kõneldud eesti kirjakeele ja murrete sõnavara analüüsil ja mis sisaldab kokku üle 1400 eri värvinimetuse (sh 350 erinevat punase nimetust, 252 erinevat halli värvi nimetust jne). Väga emotsionaalse ja praktilist laadi ettekande pidas Tallinna Tähekese lasteaia eesti keele õpetaja Lea Maiberg, kes kirjeldas oma kogemusi vene lasteaia 4-5-aastaste laste eesti keele õpetajana. Esineja näitas, kuidas tutvustada ja õpetada keelt värvide kaudu, sealjuures tegeletakse iga värviga süstemaatiliselt kaks-kolm nädalat.
Esimese koolituspäeva pärastlõunal toimus Teaduskeskuses Ahhaa töötuba „Värviline maailm“, milles värskendati anatoomilisi teadmisi selle kohta, kuidas toimub värvide nägemine ja mida selleks tarvis on. Osalejad said praktiliste ülesannete abil testida oma värvide eristamise oskust ning vaadata, millisena paistab maailm läbi värviliste prillide. Päeva lõpetas värviteemale kohaselt Vanemuise teatri etendus „Punamütsike“, mida mängiti Teatri Kodus.
Teise päeva ettekanded olid pühendatud meid ümbritseva värvimaailma sõnastamisele rahvaluules ja pärimustekstide keeles. Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent Tiiu Jaago kõneles värvinimetustest eesti regilaulukeeles, näidates, kuidas värvimotiividega võivad olla seotud laulumotiivid kui terviklikud kujutluspildid. Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid vaatles oma ettekandes värvide ja mõistatuste suhteid ning tõi esile värvinimetuste rohkuse kõige vanemas mõistatuste kihis ehk nn klassikalistes mõistatustes. Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant ja muinasjutuprojekti assistent Kärri Toomeos-Orglaan pidas põneva ettekande värvidest muinasjuttudes. Eesti Rahva Muuseumi giid-metoodik Virve Tuubel näitas muuseumi võimalusi värviteema käsitlemisel ja esitles eriprogrammi „Kirju-mirju värvimaailm“, mille abil tutvustatakse värve eesti rahvakultuuris ja värvisõnu eesti keeles.
Koolitusseminari kava, lisamaterjalide ja ettekannete esitlusfailidega on võimalik tutvuda kodulehel http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/index2.html. Seminari korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirjandusmuuseum ja Emakeele Selts. Seminar sai teoks tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Emakeele Seltsi toetusele.
Teave varasemate koolituste kohta on leitav kodulehelt http://www.folklore.ee/kp/lp/
Lõpetuseks võib öelda, et koolitusseminaride korraldamisest on saanud hea traditsioon ja aasta pärast võib Tartus oodata järjekorras juba kuuenda lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminari toimumist.
Piret Voolaid
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur