Haapsalu lasteaed Tareke Rebaste rühma (6-7a) lapsed osalesid septembrikuus Läänemaa seiklusorienteerumisel. Kahe kaardi 13 orienteerumispunkti läbiti nelja õppekäigu jooksul, lühim korraga läbitud distants oli 2,6km, pikim 4,31km. Kokku koguti kamba peale pea veerandtuhat kilomeetrit (241,91km).
Läänemaa seiklusorienteerumine ei ole küll otseselt suunatud lastele, sestap olid mõned küsimused laste jaoks veidi keerulised, kuid kuna selle laiem eesmärk on siiski tunda rõõmu vabas õhus liikumisest ning liikumise abil tutvustada ja meenutada elanikele tema kodukoha väärtusi, siis sobis see meie jaoks väga hästi kodulinna tundmaõppimiseks. Täiendavalt võtsime aga igale orienteerumispäevale ka lisaeesmärgid.
Juba eelmisel õppeaastal õppekäikudel käies märkasid lapsed maas vedelemas palju prügi, seega sündis otsus igale õppekäigule võtta kaasa prügikott ja kummikindad, et aidata omalt poolt kaasa kodulinna puhtana hoidmisel. Prügi märkamisel olid lapsed väga terased ja tihti tekkis isegi kahtlus kas jõuame samaks päevaks planeeritud punktid läbida. Et aga orienteerumise lõpp-kuupäev lähenes suurel kiirusel, siis oli siht silme ees ja prügi sai korjatud ning kõik punktid said ka läbi käidud.
Kokku korjasime igal õppekäigul kotitäie prügi. Lapsed nentisid korduvalt, et maas vedeleb liiga palju prügi ja ei jõudnud ära imestada kuidas suured inimesed prügi maha viskavad. Kõige suuremaks prügiallikaks osutusid paraku suitsukonid. See oli aga omakorda heaks võimaluseks rääkida lastega projektist „Meri algab siit”.
Samuti oli läbivaks eesmärgiks turvaliselt liikluses liiklemist õppimida. Septembrikuu liiklusteemaks olid ülekäigurajad. Rääkisime sellest milline liiklusmärk tähistab ülekäigurada, kuidas ohutult ülekäiguradasid ületada, millised ohud võivad ka seal olla jms. Kõige esimesele õppekäigule võtsime kaasa parajalt pika nöörijupi ja tegime sellesse sõlme iga kord kui oma retkel sebra abil teed ületasime. Pärast lasteaeda tagasi jõudes lugesime sõlmed kokku ja pidime tõdema, et ülekäiguradasid oli täitsa mitu – seitse tükki. Samuti tuletasime meelde kujundeid ja leidsime, et liiklusmärkidest leiab neid õige palju.
Oma teise õppekäigu sidusime aga lasteaia orienteerumismänguga. Käisime nelja suurema rühmaga esmalt lossipargis oma iga-aastast orienteerumismängu mängimas, mis sel aastal kandis nime „Sügise maitsed” ja lõppes sealsamas värskelt pressitud õunamahla joomisega. On ju ikkagi Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta. Seejärel võtsime aga ette oma orienteerumiskaardi ja tagasi lasteaeda läksime juba pikema ringiga, et ka kaardi pealt mõned punktid kinni püüda.
Kolmas õppekäik langes kokku Teadlaste ÖÖ Festivali ühe vahva töötoaga innovatsioonikeskuses INNOKAS. Et see keskus asub meist päris kaugel, siis ühe suuna sõitsime bussiga. Läksime lasteaiast kõige kaugemasse punkti ja hakkasime siis sealt tagasi jalutama. Vahepeal käisime Innokas sõidukeid ja masinaid leiutamas. Kui pärast lasteaias arutasime, mis sellel õppekäigul kõige enam meeldis, siis legodest masinate leiutamisega samaväärsele aukohale tuli bussisõit. Lapsed sõidavad bussiga väga vähe, seega oli see elamus omaette. Ja samas jällegi andis võimaluse rääkida sellest kuidas ühistranspordiga liigelda.
Viimase õppekäigu tegime samal päeval kui kukkus seiklusorienteerumise lõppkuupäev. See marsruut sai ka kõige pikem, pea neli ja pool kilomeetrit. Vaatasime üle, kus asuvad muusikakool, staadion ja uhiuus, alles kolmandat päeva töötav Haapsalu põhikool – kõik tulevasele koolilapsele vajalikud paigad. Ja lõpetasime oma orienteerumise Haapsalu raudteejaamas, kus perroonil istudes sai rongi joonistada ning puu- ja juurvilju näksida.
Lapsed olid väga vaprad ja kordagi ei kostunud lauseid nagu „Ma rohkem ei jaksa!” või „Millal me juba tagasi lasteaeda jõuame?”. Vastupidi, väga oodatakse juba järgmisi õppekäike. Ja mis saaks olla veel parem õppimismeetod kui kodulinna läbi käies ise avastades ja kogedes kõiki neid võimalusi, mida see keskkond pakub.
Rebaste rühma õpetaja,
Jane Möll