Vahendid: kaardid erinevate värvustega.

Eesmärgid lihtsamast keerulisemani:

-         laps õpib leidma samasugust värvust;

-         laps õpib sarnaseid värvusi üksteise kõrvale asetama;

-         laps õpib värvusi nimetuse järgi ära tundma;

-         laps õpib nimetama värvusi. Loe edasi »

Loo autor Anne Rekkaro,

liikumise seadnud Anu Meresmaa ja Maiu Albo,

kostüümid valitud koostöös lastevanematega.

Osalised: Metsaema, Kunglike, seitse gruppi lapsi koos õpetajatega.

Tegevuskoht –  mänguväljaku muruplats. Loe edasi »

Tegelased:

Jutustaja

Vanaema

Ema

Talulapsed

Jõuluinglid

Päkapikud ja nende ema Loe edasi »

Kuna jõulud on peagi käes,  siis on tore lastega mängida erinevaid jõuluteemalisi mänge.

Mängu eesmärgid:

• Lapsed tunnevad erinevat jõulusümboolikat
• Lapsed arendavad mälu ja tähelepanu
• Lapsed oskavad meelde jätta pildi asukohta ja leiavad pildile paarilise
• Lapsed oskavad mängida kaaslastega ja järgida mängureegleid, oodata oma järjekorda Loe edasi »

Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära.

Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu

otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Loe edasi »

Õpetajale

PURAVIKUL PRUUNID PÕSED

PRUUNID PÕSED  AH-AH-HAA,

NAERAB MIKK JA NAERAB MALLE

NAERAB KAASA KAIE KA. Loe edasi »

Emme, täna tahan Sulle

kaissu pugeda.

Raamatut siis võiksid mulle

ette lugeda. Loe edasi »

LAISK LUMI

Vaikne lumi lagendikul

mõnusasti laiutab.

Tundub nagu maja taga

hange vahel haigutab. Loe edasi »

Kätte on jõudnud suur kaubanduspüha – Jõulud. Just nii ütles täna issi,  kui jõulukuusega koju tuli. Ta oli päris pahura olemisega, talle ei meeldi  rahvarohked kohad ja sagimine. Inimesed olevat kui hulluks läinud. Käivad kauplustes pea laiali otsas ( muide seda ma ka veel ei tea, kuidas see pea laiali otsas olemine välja näeb).

Ma  ei saa ka  aru,  miks nad seal sagivad? Nemad ju pole Jõuluvanad. Miks nad siis nii palju asju ostavad ja seda ostmist veel  kiruvad, et kõik nii  kallis ja ei tea mida osta? Loe edasi »

Tulp

 
Miski pistab mullast välja pea,
Päiksepaiste tundub talle hea,
Selle soojus kollaseks ta teeb,
Õige peagi avanebki see.

Tema südamik on tumepruun,
keskel tolmukate ring on suur,
varre otsas õisik nagu kulp, Loe edasi »

Etendus 21. Pildis, nukkude ja inimestega, ilma vaheajata.

TEGELASED:

 POSTILJON
VANAEMA
PUNAMÜTSIKE
1.PÕRSAS NIFF – NIFF
2.PÕRSAS NAFF – NAFF
3. PÕRSAS NUFF – NUFF Loe edasi »

Avatseremoonia 9.45
Riigid on tähestikulises järjekorras rivistatud.
Kõlab flöödiviis.
Alkmene: „Mina olen kuninganna Alkmene. Te viibite minevikus 2785 aastat tagasi. Te ei asu praegu Eestis Viimsi poolsaarel, vaid Kreekas Peloponnose poolsaarel asuvas pühapaigas nimega Olümpia. Kummardage lihtinimesed, sealt tuleb jumalanna Hera!“ Loe edasi »

                           
Mängida! Mängida! Mängida! See on tõeliselt haarav vaatepilt, kui suure innukusega üks kahe-kolmeaastane laps oma mängimislusti rahuldab. Ta on nagu väike mesilane, kes väsimatult ühe mängu juurest teise juurde lendab ja sellest enda jaoks vajamineva talletab. Kõike läheb tarvis! Midagi saab kuhugi sisse panna, midagi jälle kuskilt välja võtta, alla panna, peale tõsta, patsutada, pigistada, kummutada, maitsta, nuusutada, kolistada…Variante on tohutult! Loe edasi »

6.a. Johanna luuletus

Kingin sõbrapäevaks lilli,
panen juurde rohelist tilli. Loe edasi »

6.a. Eveliina luuletus

Nägin imelikku und,
 kus maailmas pole lund. Loe edasi »

Autor: Ingrid Aru

Tegelased:

Peeter
Ema
Koer Tommi
Loomaarst

Vahendid: pargitaust koos prügiga ( vorstikile ja kommipaber) ja Peetri kodu taust. Loe edasi »

VIHMASADU ME ÕUELE TULI,
KAASAS VIHMALE OMANE SULIN JA VULIN. Loe edasi »

Ma elan suures linnas

ja siin on palju maju.

Maal värske õhk, mets, heinamaa ja sinna

tahaks minna jalutama paljajalu. Loe edasi »

KISSU JA NETI

MEIE POLE PAHANDUST TEINUD
PEIDUS VÕIME OLLA VEELGI
TULE AGA TUPPA JA VAATA
KINGAD VÕID NÜÜD PRÜGIKASTI SAATA

MIS NAD SIIS OLID SEAL NÄHTAVAL
PAELAD KELMIKAD PIKAD
JUST NAGU JUUKSED PLIKAL Loe edasi »

ME VÄIKSED POKUD OLEME
JA POSKA ELU ELAME
KOOS TANTSIME JA LAULAME
LÕUNAL VEIDI PUHKAME
SA SEDA MEELES PEA
ON LASTEAIA ELU HEA Loe edasi »

Magan ma

ja näen -

tulekahju äkki käes.

Leekides mu tuba,

tuli kardinates juba.

Igal pool on suits ja ving,

magades mul kinni hing. Loe edasi »

Emadel on silmad kuklas,

kõike näevad päevad läbi.

Veidi lõikasin vaid tukka,

nüüd pean sellest tundma häbi.

Ema naeris minu üle,

hellitas mind, kandis süles.

Nägi, kui sõin moosi sahvris,

kuigi vennas pidas vahti. Loe edasi »

Metsas putukakoolis käis palju lapsi-lepatriinulapsi, mesilaselapsi, kärbselapsi, kimalaselapsi, liblikalapsi, rohutirtsulapsi, lehetäilapsi ja palju teisi putukalapsi. Lehetäilapsed lepatriinulastega läbi ei saanud, kuna lepatriinud ju söövad lehetäisid, kuid koolis valvas õpetaja, et keegi üksteisele  liiga ei teeks. Loe edasi »

Suri-muri, kila-kola-insener,

haiged on teil süda, kopsud, maks ja neer,

laiskus on teil kontides, ei pese te

oma abikaasa selga vannivees.

Abikaasa on teil kena nõiamoor, Loe edasi »

Pääsuke teeb savist pesa,

lõoke hüüab koduks kesa.

Elupaik on korstna peal,

kurepere elab seal. Loe edasi »

A -on katus maja peal,
E- ga kammida saad pead, Loe edasi »

Eesti keele kaunis kõla

kostab laia ilma otsa. Loe edasi »

Minu keha on liiga väike,

ema kleidid on liiga suured. Loe edasi »