Saal on kujundatud toaks ja õueks. Dekoreerimisel kasutada meie vanavanemate käsitööd ja teisi esemeid.Vaja läheb linaseemneid, seakondist vurri, lastele rahvariideid või linasest riidest tüdrukute kleite ja poistele pükse ja pluusisid, pastlaid, labakindaid, salle, liumäge. Loe edasi »
Vastlapäeval võeti kelgud ja lasti võidu mäest alla. Liulaskjad aga ise laulsid:
Linad liulaskijalle,
takud tagant tõukajalle,
tutred tuasistujalle! Loe edasi »
Tegelased:
Väikesed neegrilapsed
Päkapikk Päka-õpetaja
Neegrimamma-õpetaja
Lapsed ja õpetaja on kostümeeritud. Loe edasi »
![DSC07489 [1280x768]](http://www.lasteaed.net/uploads/DSC07489-1280x768.JPG "DSC07489 [1280x768]")
Nalja ja naeru ei saa kunagi liiga palju.
Klounid on lapsi alati lõbustanud ja naerutanud. Tsirkus on üks
meelelahutus, kus esinevad klounid kõrval akrobaadid, žonglöörijad ja
mustkunstnikud. Lapsi on see alati väga huvitanud. Kogu Piilupesa lasteaia
pere hakkas valmistuma klounide paraadiks. Lapsed olid õhevil ja põnevil,
valmistuti kaua ja põhjalikult: õpiti erinevaid trikke rõngastega,
pallidega žonglöörimist, klouni viperusi ja nalju. Oodati põnevusega
paraadi päeva. Loe edasi »
Tegelased: Jänes, karu, rebane, orav, kirjatuvi, öökull, kits, põder, jõuluvana, nukud, raamat „Ennemuistsed jutud“, pall, suusad, auto
Kõik tegelased:
Metsa süles tuul ei tuiska,
lumehelbeid vaikselt alla puistab. Loe edasi »
Kooliaasta alguses ilmus Newbery medali laureaadi Louis Sachari sulest uus raamat ”Pahupidikool kukub kokku“, mille kaante vahel jätkuvad juba tuttavate Pahupidikooli laste lõbusad veidrad tegemised.
Kohtusime Metsatööstuse Liidu inimeste Silja Markeni, Erik Konze ja Tõnu Tammariga aasta tagasi, 2006. a. juunis. Nad tahtsid teada, kas lasteaiad oleksid huvitatud suurest puzzlest, mis kujutab Eestimaa kaarti. Olin nende pakkumisest vaimustatud. Muidugi on see lastele põnev ja arendav – panna puzzlet kokku ja õppida samal ajal tundma Eesti kaarti. Koolieelikutele ei tohiks see raskusi valmistada. Kui puzzle on värviline ja kaardile on märgitud linnad ja maakonnad, jäävad need kiiresti meelde.
Tallinna lasteaed Sinilill on vene õppekeelega munitsipaallasteaed, kus tegutseb ka üks keelekümblusrühm. Eesti keele õpetajad on läbinud Keelekümbluskeskuses koolituse. Lasteaias tähistatakse eesti rahvakalendri tähtpäevi – lasteaias jooksevad kadrid, jõuluõhtul tuuakse õled tuppa, mängitakse vanu mänge, lauldakse, tantsitakse, maitstakse verivorsti. Vastlapäeval lastakse liugu Rocca al Mares või käiakse külas Metsanurme talus.
Loe edasi »
Lääne-Virumaal toimuvad juba aastast 1997 alushariduskonverentsid. Need on traditsiooniliselt seotud emakeelepäevaga.
Emakeelepäeva hakati tähistama 1996. a. Kristjan – Jaak Petersoni sünnipäeval. Meinhard Laksi eestvedamisel kuulutas Riigikogu 14. märtsil 1999. aastal emakeelepäeva tähtpäevaks.
Kes on Meinhard Laks?
Rakvere Pansioni ” Kuldne Sügis” eakas elanik Meinhard Laks, kauaaegne Sonda kooli keeleõpetaja, algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks. Meinhard Laksilt on ilmunud luulekogud “Ootaja väraval”, “Kimp koduküla lihtsaid lilli”,haikudekogu “Aastaringid”. Meinhard Laks on olnud ka innukas Uljaste koduloo uurija. Tema loodud on Uljaste küla lipp, vapp ning eksliibris, samuti Uljaste küla laul.
Eelmise aasta lõpus kutsus Lääne – Virumaa Keskraamatukogu kõiki maakonna koole ja lasteaedu üles muinasjututegelasi ja nende kodusid meisterdama.
Otsus osaleda sündis hetkega. Kuna sügisest saati elutsevad meie rühma seinal lillede keskel muumid, siis ei tulnud neid, kes oma maja vajavad kaugelt otsida.
Materjali leidsime kaltsukotist, ka vanemad toetasid igati. Otsiti kodust sobivaid kangaid, oldi mõttejõuga abiks. See oli igati meeldiv koostöö.
Loe edasi »
19. – 23. märtsini viis Eesti ÜRO Assotsiatsioon neljas Eesti linnas läbi integratsiooniprojekti “Mänguhommikud”.
Projekt toimus tänavu juba kolmandat korda. Seekord olid kaasatud Tartu Lasteaed Päkapikk, Jõhvi Lasteaed Kalevipoeg, Pärnu Liblika tänava lasteaed ning Haapsalu lasteaiad Tareke ja Vikerkaar. Projekt oli suunatud lasteaia viimase vanuserühma lastele.
Projekti täiskestvus koos ettevalmistuse ja aruandlusega oli planeeritud ajavahemikku 1. veebruarist 1.juunini 2007.
29. märtsil k. a. toimus TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis (EPAM) teeneka pedagoogi Eva Lootsari 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestuspäev, mille korraldas EPAMi teadur Mare Torm.
Üritusest võtsid osa nii Eva Lootsari poeg Mart Lootsar kui ka tütar Tiiu Palm, tütrepoeg Martin Palm jt. lähisugulased. Kohal oli ka E. Lootsari õpilasi, kes lõpetasid Tallinna Eelkoolikasvatuse Kooli 1952. aasta kevadel ning mitmeid endisi kolleege Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi (VÕT) päevilt ja lasteaedadest.
Lehola Keskkonnahariduskeskuse loomise mõte tekkis Hollandi – Eesti keskkonnaharidusprojekti “Aiatuulik” jooksul. Projekti raames vahetasid Tallinna lasteaedade ja Hollandi koolide õpetajad kolme aasta jooksul omavahel kogemusi.
Keskkonnahariduskeskuse loomise vajalikkust kinnitas ka lasteaedades korraldatud keskkonnaalaste vahendite inventuuri tulemus – oli märgata õppevahendite vähesust. Näiteid edukalt toimivatest keskkonnahariduskeskusest võib leida Hollandist.
Eesti Südameliit sai 10-aastaseks. Juubeliaastal toimus Rahvusraamatukogus Soome Instituudi ja Eesti Südameliidu korraldatud seminar “Liikumisrõõm”.
Soome Instituudi direktor Jaana Vasama ütles oma sissejuhatavas sõnavõtus: “Selleks, et laps mäest laskumisest rõõmu tunneks, peab ta mitu korda üles ronima.” Iga laps peaks liikumisest rõõmu tundma, ükskõik, kas ta on ülekaaluline või sale, liikumistund ei tohiks kunagi lapsele vastik olla. Pole vaja end teistega võrrelda, vaid tunda rõõmu liikumisest.
Kõige tähtsam on argiliikumine. Kahjuks viiakse lapsed tihti autodega spordisaali ette, ka vanemad sõidavad trenni autoga. Liikumine võib olla suur nauding või piin.Nii soome kui eesti lapsed peavad saama tunda liikumisrõõmu.
Meeta Terri sünnist möödus 30. novembril 2006 sada aastat. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktori kt. magister Mare Torm korraldas suurepärase näituse Meeta Terri elutööst.
Juubeliüritusest võttis osa ka palju Meeta Terri õpilasi. Mare Torm nägi palju vaeva, et üles leida ja kohale kutsuda võimalikult palju Meeta Terri õpilasi. Isegi Võrust tuli inimesi kohale. Ka minul oli au külalisena sellel üritusel viibida.
Loe edasi »
5. ja 6.jaanuaril toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses XII Haridusfoorum.
Seekordseks Haridusfoorumi teemaks oli “Õpetaja õppivas koolis ja ühiskonnas”.
Miks peaks see huvitama ajakirja “Lasteaed” lugejaid? Ikka sellepärast, et me kõik tahame teada, kes õpetab meie lapsi koolis nüüd ja edaspidi.
Esmalt esines Haapsalu Muusikakooli neidudekoor Canzone dirigent Urlika Graubergi juhatusel. Seejärel ütles avasõnad foorumi toimkonna eestvedaja Aivar Soe. Kokkutulnuid tervitas ka Lääne maavanem Sulev Vare.
Loe edasi »
( Antoine de Saint-Exupery)
1.detsembril toimus TLÜ õppehoone Tallinna saalis rahvusvaheline konverents, millega TLÜ avatud ülikooli täiendõppekeskus tähistas 30. ja andragoogika õppetool 20. sünnipäeva. Tähelepanu keskmes oli juhi ja õpetaja roll väärtuste loomisel, hoidmisel ja väärtussüsteemi kujundamisel. Konverentsi motoks oli “Kõige tähtsam on silmale nähtamatu”.(A.de Saint-Exupery)
Tervitussõnad haridus-ja teadusministeeriumi poolt lausus abiminister Erkki Piisang.
Loe edasi »
14. detsember ja aasta 2000 – Melliste lasteaia ruumides on palju elevust ja saginat: lendlevad ringi ärevad Lumehelbekesed, kusagil sebivad joosta pruunides pükstes Leivapätsid ja mummulisi seelikuid keerutavad laiali väikesed Õunakesed. Kohe-kohe on algamas jõuluetendus „Lumeeit”.
Tänavu jaanuaris täitus Eesti Lasteaednike Liidul (ELAL) organisatsiooni loomisest viisteist aastat.
Lasteaednike Liidu viieteistkümnenda sünnipäeva künnisel sai Silvija Mõttus (pildil), Lasteaednike Liidu esinaine, Vabariigi Presidendilt autasu teenete eest Eesti Vabariigi ees, valgetähe V klassi teenetemärgi. “See on tunnustus ka kogu organisatsioonile!” ütles Silvija Mõttus Lasteaednike Liidu liikmetele.
Lasteaednike Liit on kutseorganisatsioon, kuhu kuuluvad lasteaiaõpetajad eri paikadest üle terve Eestimaa, kes esindavad oma piirkonda ka liidu juhatuses.
Juhatus teeb tööd alusharidust puudutavate dokumentide ja projektidega. On tehtud ettepanekuid ja vahendatud infot Riigikogule, Haridus-ja teadusministeeriumile, Vabariigi Valitsusele, erinevatele foorumitele ja haridustoimkondadele, ka uue õppekava projektis on arvestatud Lasteaednike Liidu ettepanekutega.
Suur suvi on käes. Õnnelik lapsepõlv maal vanaema juures on täiuslik tänu vahetule kontaktile looduse ja loomadega. Väike põnn võib võlutult jälgida sipelgate askeldamist ning mesimummu õielt õiele lendamist. Kirju liblikas ja roostikus lendav kiil toovad esile küsimuste tulva.
Tänapäeva lastel, kes korterites elavad, pole tihti võimalik lemmiklooma pidada. Ja lapsel jääb kogemata midagi olulist. Kel endal kodus koer või kass, teavad, kui rikastav on näha väikest loomalast sirgumas ja pereliikmeks kujunemas. Väikesed käed kutsika siidist kasukat hellitamas, kiisupoeg ja inimesehakatis koos müramas – eks ole see südantsoojendav vaatepilt?
Loe edasi »
1986.a. toimus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni I Rahvusvaheline Terviseedendu-
se konverents. Seal räägiti riikliku tervisepoliitika kujundamisest ja tervist soodustava elukeskkonna loomisest. Lähtuvalt sellest koostas ja kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus 2000.aaastal Laste-ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005, mille üks punkt oli: Tervist edendava kooli ja koolieelse lasteasutuse mudeli rakendamine. Selle programmi eestvedajaks sai praegune Tervise Arengu Instituudi laste tervise peaspetsialist Liana Varava.
Loe edasi »
REGGIO PEDAGOOGIKA ehk “LAPSE SADA KEELT” sünni-linnaks on Reggio Emilia linn Põhja-Itaalias. Lapse oma algatust ja loovust toetava pedagoogilise suuna loojaks on Loriz Malaguzzi, kes peale sõda koostöös ettevõtlike inimeste ja lastevanematega hakkas rajama lastele tegevust pakkuvaid ja arengut soosivaid maju, kus esmatähtsaks peeti kasvukeskkonda ja sinna kuuluvaid lihtsaid vahendeid.
Loe edasi »
Eesti Lasteaednike Liit alustas oma tegevust kutseliiduna 9.aprillil 1991.a.
Esmalt astusid liitu Lõuna-Eesti lasteaednikud, siit ka esialgne nimetus – Lõuna-Eesti Lasteaednike Liit. Moodustati liidu juhatus, iga maakond tegi oma algkogu ja juhatuse. Liidu liikmeid oli peaaegu 300, liikmemaks oli 1% palgast. Liitu kuulusid Tartu linna ja Tartu, Põlva, Võru, Jõgeva, Pärnu ning Valga maakonna lasteaednikud.
Loe edasi »
Õpetajate täiendkoolitusest TÜ Avatud Ülikooli Täiendõppekeskuses Valge ja Raadiku tänaval.
Õpetaja puudutab igavikku. Iial ei tea, kus tema mõju lõpeb. /J.Adams/.
Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus on vanim haridustöötajatele täiendkoolitust pakkuv keskus nii Tallinna Ülikoolis kui kogu Eestis. Oleme viimastel aastatel suutnud täiendkoolitusega siduda hulgaliselt koolieelsete lasteasutuste õpetajaid ning juhte – seetõttu võime julgelt väita, et pea iga kolmas Eesti õpetaja õpib ning koolitab ennast meil.
Loe edasi »
Lasteaiaõpetajate koolitusest Tallinna Pedagoogilises Seminaris
Peaaegu 2/3 Eestimaa 7000 lasteaiaõpetajast on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari, mille eelkäijaks oli 1935. aastal Eesti Naisliidu poolt asutatud Kodumajanduse Instituut. Nõukogude perioodil oli seminar tehnikumi staatuses ja tol ajal said lasteaedade kasvatajad keskerihariduse. 1995/96. õppeaastast alustas seminar lasteaiaõpetajate õpetamist kõrghariduse tasemel. Eelnevalt läbis õppekava haridusministeeriumi moodustatud komisjonis ekspertiisi ja tunnistati vastavaks diplomiõppe õppekavade tasemele. 2004. aasta aprillis toimus seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekava rahvusvaheline akrediteerimine ja Kõrghariduse Hindamise nõukogu otsusega sai õppekava täisakrediteeringu.
Loe edasi »
Kindlasti sellest, et teeme üht maailma vastutusrikkaimat tööd -õpetame ja kasvatame väikesi inimesi. Aafrika vanasõna ütleb: selleks, et kasvatada üles üks laps, on vaja tervet(kogu) küla. Meie töö on põnev, vaheldusrikas, teeme seda missioonitundega, samas aga oleme enamasti üksi oma kahtluste, kõhkluste ja küsimustega. Lasteaednikud küsivad endalt tihti: Kas ma teen õigesti? Mida oleks võimalik teha teisiti? Kuidas teeks seda minu kolleeg Märjamaal või Keilas?
© 2005-2005 Ajakiri Lasteaed - Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri. Kontakt Reklaam
ColdBlue v1.0 — A theme by WebRevolutionary
