6-11.juunini 2010 toimus Suurbritannias North Lincolnshires haridusjuhtide õppelähetus teemal:“ Creating Success in Early Years“. Koolitusest võtsid  osa Prantsusmaa ja Tsehhi haridusasutuste järelvalve töötajad, Saksamaa pedagoog ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige, 6 riigi haridusasutuste juhatajad, juhataja asetäitjad ( Kreeka, Itaalia, Rumeenia, Poola, Eesti, Türgi).

Viie päeva jooksul külastasime erinevaid Suurbritannia riiklike kui ka  erasektori koolieelseid lasteasutusi (lastekeskused, päevahoiud, lasteaiad, eelkoolid),  koole (algkoole, põhikoole), kunstikeskusi, koolituskeskusi. Vastuvõtt oli igal pool väga hästi organiseeritud ja inglaslikult punktuaalne. Loe edasi »

Maikuu kaheksandal päeval kutsus Sindi Lasteaed emad, vanaemad, tädid ja muidu head tuttavad
Sindi seltsimaja suurde saali vaatama emadepäeva etendust „Memme musi“.
Elar Kuusi raamatu „Memme musi“ oli seadnud toredaks lavastuseks muusikaõpetaja Helle Salumäe.
Metsas elas jänkuema (õp.Astrid Närep) koos poegade Esijänni (Fred Hussar), Teisijänni (Robin Semmel) ja Pisipõnniga (Toomas Krainev).
Kurjad Kaljukuru röövlid hunt (õp. Anne Tilk) ja rebane ( õp. Kairi Rinaldo) varastasid ära nende võlukapsapea.

Loe edasi »

Iga laps kes jalgrattaga sõidab, on jalgrattur. Et olla hea jalgrattur, peab tundma liiklusreegleid ja oskama ohutult sõita.
Pärnu Päikesejänku lasteaias on liikluskasvatus tähtsal kohal. Liikluse osa õppekavas on lahti kirjutatud vastavalt vanusele. Lapsed saavad liiklusalaseid teadmisi õppetegevustes, ühisüritustel, õpivad liiklema lasteaias, tänaval ja  õppekäikudel.

Loe edasi »

Lapsed ehitavad mänguklotsidest vankri. Üks laps pannakse vankri ette hobuseks, tal on ka hobuse peakate. Talumees istub vankri eesotsas, kaabu peas, ja hoiab hobust ohjadest. Teised lapsed istuvad talumehe taga ja mängivad juustu, leiba, võid, piima jt toiduaineid. Igal lapsel on toiduainele iseloomulik peakate. Loe edasi »

Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust.
Eesti naisuurimus-ja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 5-6 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Loe edasi »

Lasteaia lõpupidu on lähenemas…
15 tööaasta käigus on mul kogutud ilusaid hetki ja peokavasid.
Tahaksin teiega jagada armsamaid salme lootes, et saan kellegile kasulik olla.
Südamlikku ja naerusilmset koolisaatmist! Loe edasi »

Jarmo Kinos ja Maarika Pukk on kirjutanud huvitava raamatu „Lapsest lähtuv kasvatus”. See väärtustab lapsepõlve, räägib põhiväärtustest, iga lapse ainukordsusest, toonitab, et lasteaias on kõige tähtsam laps ning me peame seadma oma töö ja eesmärgid lapsest lähtuvalt.
Tundub siiski, et Eestis liigutakse vastupidises suunas. Loe edasi »

MI.  Ajakirja „Taluperenaine“ kaasanne „Laste maailm“ Nr.5  Mai 1934

Tegelased:  5 sõnaosavat poissi ja 5 tütarlast
Kevadneid
 I (Poisse ja tüdrukuid näib valdavat pidulik ärev ootus)
Esimene tütarlaps:
Kas sa kuuled, kas sa kuuled,  mida tõotavad tuuled? Loe edasi »

Armsad lasteaednikud!

Otsisin ja kirjutasin kokku oma rühma tarbeks emadepäevaga seotud luuleridu, et emadele kontsert teha. Siis arvasin, et võibolla saan kellegile veel kasulik olla. Kes laulu armastab, võib ära tunda ka laulusõnad. Autori kirjutan juurde. Niisiis…
Pidu emadele võiks alata selliste ridadega: Loe edasi »

Liisusalmide seast leidsin sobivaid tekste, mida hakkasin kasutama eesti keele, kui teise keele õpetamisel. Liisusalmidele lisasin saateks kaasaplaskutamise, kehakeele (õlapats, rinnapats, põlvepats, jalamats), rütmimängu (trummid, pulgad, pähklitega täidetud kotid). Minule eeskujuks on olnud Moonika Pulleritsi õppematerjal rohkete rütmiharjutustega ja kõnemängudega. Loe edasi »

SÕNAMÄNG 5.a. lastele

Eesmärk: lapsel areneb tähelepanu

Mängu käik:
Lapse ees laual on tekst, mida ei pea oskama lugeda ja ribad tekstiga.
Laps võtab tekstiga riba ja vaatab tähtede kuju järgi, kus on samasugune tekst ja asetab selle õigele reale. Loe edasi »

Tere, tere sulle, ütle tere mulle.
Tere , tere sulle, ütle tere mulle.
(kaasa saab lüüa rütmi)

Tere ütleb ema ja annab musi
(endale käe peale anda musi).
Tere ütleb isa ja teeb kalli, kalli.
(kallistada ennast) Loe edasi »

14. märtsil tähistas Eestimaa emakeelepäeva. Emakeelepäev loodi selleks, et hoida ja väärtustada meie ilusat eesti keelt.
Kuna emakeelepäeva tähistamise juured ulatuvad sügavale Ida-Virumaale, siis on meie jaoks eriti aktuaalne eesti keele säilitamine sellises multikultuurses piirkonnas nagu seda on Ida-Virumaa, kus kasvab ja õpib palju eesti keelest erineva kõnekeelega lapsi. Loe edasi »

Hiljuti küsis minult üks 6-aastane tüdruk: “Õpetaja, mis tööd sa teed?“
Vastasin, et õpetan ja kasvatan lapsi, aitan neid, kui nad  mu abi vajavad. See ongi minu töö.
Tüdruk kostis: “Ma mõtlesin, et sul on mingi muu töö ka.“ Loe edasi »

See on üks vahva raamat/lugu, mis tuli minu juurde kolmel korral… Esimene kord oli umbes aasta tagasi, kui otsisin materjali oma lõputöö tegemiseks ja leidsin ühelt internetisaidilt (Norweigan Centre for  Philosophy with children and youth) kokkuvõtte 1997 aastal  Oslo lasteaias läbi viidud 8- nädalasest projektist, kus kasutati just lugu Peeter Pikkõrvast. Sellel korral lugesin läbi artikli ja ainult lugemise tasandile see jäigi. Loe edasi »

Hindamine on abivahend õpetajale, mis aitab last paremini tundma õppida, tema erisusi tunda ja nendega arvestada. See aitab täiskasvanul huvituda lapse edasijõudmisest ja luua talle sellised õppimisvõimalused, mis lähtuksid lapsest enesest. Sellest tulenevalt saab õpetaja lapsi individuaalselt paremini juhendada. Laps omakorda saab positiivset kinnitust oma eneseväärikusele, kui õpetus on kooskõlas tema arengutasemega.

Selleks, et osata anda hinnangut lapse füüsilisele arengule, peab tundma põhiliigutuste kujunemise alg-, põhi- ja väljakujunenud etappi. Loe edasi »

Rahvusvaheline kirjutamisekspert dr Christian Marquardt käis Eestis, et tutvustada õpetajatele uusi võtteid kirjutamise õpetamiseks. Kõlama jäi seisukoht, et pidevast kirjatehnika harjutamisest üksi ei piisa, sest käekirja omandamine tähendab tõhusate kirjutamisliigutuste õppimist, mitte tähtede täpset kopeerimist ehk joonistamist.

Selles on kõik ühel nõul, et loetava ja hea käekirja väljaarendamine on oluline, kuid ollakse erinevatel arvamustel, kuidas seda saavutada. Ühel meelel ollakse selles, et esmalt tuleb õppida selgeks tähtede esialgne kirjapilt, millelt saab üle minna oma individuaalsele käekirjale. Loe edasi »

Tegelased:

Peremees Juhan

Perenaine Leenu

Sulane Ants

Mölder Mart

Veskipoiss Villu

Talupere –  lapsed

Kaks saunanaist – õpetajad

Dekoratsioonid valmistasid  IV rühma lapsed, õpetajad, onu Aleksei Loe edasi »

Erivajadusega laps vajab samavõrd kui tavalaps keha ja vaimu arendamist füüsilise tegevuse läbi. Lapse individuaalsust arvestav  liikumiskasvatus lasteaias stimuleerib lapses tahet nautida oma kehalist arendamist. Me soovime pedagoogidena, et liikumisharjumused ja terved eluviisid kujuneksid elustiiliks kõikidel lastel. Loe edasi »

Mulle pakub huvi jälgida lapsi ja lapsevanemaid igapäevasituatsioonides tänaval, mänguplatsil, poes, lennukis ja mujal. Nii mõnigi kord on mul väga valus tõdeda, et meis ei

ole lapsevanemaina toetatud emotsionaalse intelligentsuse ja empaatiaoskuste arengut ning nii ei oska me tihtipeale oma väikeste silmarõõmude tundeid ja vajadusi aimata. Killuke empaatiat võiks teinekord mõjuda „imerohuna“, luues sügavat ühendust ja üksteisemõistmist ning toetades igaühe vajadustest hoolimist ja emotsionaalset turvalisust, mis on lapse arengu

üheks oluliseks eelduseks. Loe edasi »

Tegevusvõtted on kogutud Jõgevamaa ja Tartu linna lasteaedade õpetajate küsitlemisel. Küsitlusest selgus, et ajamõistete õpetamine lasteaias on raske, vajab järjepidevust ja kordamist läbi erinevate ainevaldkondade. Loodan, et leiate siit midagi laste igapäevategevuse mänguliseks muutmisel. Kindlasti on osa võtteid tuntud, kuid iga unustatud vana on ju jälle uus. Loe edasi »

Jõulunäidend

Tegelased:
Päkapikk, kes kaotas mütsi
Päkapikumaa valvur
Tutt-tihane
Jänes
Lumehelbekesed
Karu
Une-Mati
Päkapikud

Näidendit võib alustada tantsuga, kus päkapikud pakivad kingitusi.
Ühelt poolt tuleb päkapikk (ilma mütsita)kurva näoga ja teiselt poolt jänes rõõmsalt hüpates.
Jänes. „ Päkapikk, miks sa nii kurb oled?“

Loe edasi »

KVALIFIKATSIOON

Tänase päeva seisuga /1. jaan.2008) peavad kõik pedagoogid vastama kvalifikatsioonile. Järelvalve üheks teemaks on jälgida kvalifikatsioonile vastavust, kuna riik toetab pedagoogide rahastamist. Kvalifikatsioonist algab pedagoogi karjäär.

Kui inimene ei vasta kvalifikatsioonile, mis on vastavuses „Pedagoogide kvalifikatsiooni nõuetes“ dets 2007 redaktsioonis, siis ei saa määrata talle ka ametijärku, mis määrab ära palganumbri. Tööle asumisel sõlmitakse sel juhul kokkulepe asutuse juhiga teatud tingimustega (koolitus, tasemeõpe) ja asutuse juht määrab palga, mis ei ole kõrgem nooremõpetaja palgast.

Loe edasi »

Vägivallatu suhtlemise aine, mis toimus e-õppe vormis, oli minu jaoks uudne ja kogemuslik.

II kursuse lõpus mõtlesin, et võtan ühe ainena e-õppe, kuna see toimub arvutipõhiliselt ja kohal käima ei pea. Endale jääb rohkem aega ja saab rahulikult  rahulikult tööl käia. Ma ei kujutanud ettegi, mis ainega on tegemist.

Loe edasi »

Tänane ühiskond esitab lastele väljakutseid juba väga vara – kasvõi koolikatsete näol. Lapsed on seatud valikute ja kohustuste ette ning peavad nendega hakkama saama.

Selleks, et maailmas orienteeruda, kohanduda, edukamalt teistega koostööd teha, areneda, soovitatakse kasutada  draamaõpet. Lisaksin  juurde ka draamamängud, sest need kaks mõistet on omavahel tihedalt seotud.

Loe edasi »

Lapse kujutavaks tegevuseks nimetame tema loova töö protsessi, mille käigus valmib lapse omapärane looming -joonistused, voolingud, kleepetööd, mitmesugusest materjalist meisterdatud mänguasjad, ehitised liivast, lumest, klotsidest, konstruktoritest, mosaiikmängude osadest jne.( Vee 1982:4).

Kujutavate tegevuste kaudu avalduvad tunnetuslikud ja loomingulised võimed. Läbi selle omandatakse uusi tehnilisi oskusi, mille kaudu kajastatakse muljeid ümbritsevast. Lapse leksikoni ilmub tema tegevust kajastav määrang – töö. Töö on tegevus, mille eesmärgiks ja tulemuseks on lõpetatud ja teatavat väärtust omav töösaadus – olgu see käelise tegevuse tulemusena saadav tarbe- või mänguasi, mudel või ka vaimse töö vili (Käis 1991:20). Laps kirjutab, lõikab kääridega paberist töömustreid, kaevab labidaga-kõik need toimingud on sensomotoorsed protsessid ning isiksuse seisukohalt on väga oluline, et see kõik toimuks sisemise iseseisvuse ja individuaalse tahtetegevuse tulemusena (samas:21).

Loe edasi »

Miks meie lapsed on nii rahutud, riiakad, tormakad ja kannatamatud?
Eriti veel koolieelikud. Miks nad on nii konfliktsed mängudes?
Tüli kipub kiiresti tulema ja mäng ongi läbi.
Lastega rääkides selgub, et ega vanematel nii väga palju aega laste jaoks polegi.
Istutakse küll aeg-ajalt kogu perega koos teleri ees, kuid see pole see.
Kogu perega ollakse koos ka söögilauas, kuid see pole see.
Ema kirjutab kirja ja laps selgitab aeg-ajalt, mida ta parajasti joonistab ning ema ütleb vahete- vahel: ”Ja-jah.”

Loe edasi »

Järjest enam kuulen inimesi, eriti noori kurtmas, kui raske on elus läbi lüüa, edu saavutada, on kool, töö ja veel lisatöö, et ots otsaga kokku saada. Kuulsin üht noort ema ütlemas: “Kui suveni välja vean, siis võin edasi elada.”
Kuidas maandada pingeid, leida vaheldust, et vaim virge hoida ja samas ka head tuju säilitada? Me vajame selleks midagi mõnusat.

Loe edasi »

On päevi, mil kõik laabub, elu on ilus, lapsed on head ja sõnakuulelikud, tööl läheb hästi, koolitööd saavad tähtajaks valmis, mees üllatab sind lilleõiega… Ja on päevi, mil veab viltu, head mõtted on su maha jätnud, uuele kleidile on ilmunud toiduplekk, paariline jääb haigeks ja lapsed püüavad nagu kokkulepitult su elu võimatuks teha, laual aga kasvab töö, mis tegemist tahab ja puhkus on veel kaugel.

Loe edasi »