Iga päev tekib meie kodudesse mitut sorti prügi: kommipaberid, munakarbid,  jogurtitopsid,        wc -paberirullid, papist karbid, klaaspudelid, piimapakid,  vanad ajalehed. Mida selle kraamiga teha, mis meie prügikastidesse ikka  koguneb? Me sorteerime prügi, kogume vanapaberit, paneme pliidi alla hakatuseks vana ajalehe või papitüki, sügisel korjatud marjadest teeme mahla ja paneme klaaspudelitesse ning plastist pudelid viime taarapunkti. Me teeme seda kõike sellepärast, et me hoolime teistest inimestest, loomadest ja meid ümbritsevast loodusest.

Mõnikord aga võib kogunenud kraamist meisterdada vahvaid kingitusi. Loe edasi »

Vahendid: suur supilusikas („Mereröövel“) teelusikad lastele, taldrik, kahvel, suhkrutoos ja üleskeeratav mänguasi KOER.

Lusikas otsustas hakata mereröövliks:“Aitab igavast elust!“ kuulutas ta. „Ära on tüüdanud see sahtlis vedelemine. Minust saab hirmus ühe jalaga mereröövel. Ahoi! Kas sealt ei paistagi mitte üks taldrik, kohe lähen ja hakkan seda röövima!“ Loe edasi »

Margit Saluste

Tegelased on 6 – 7aastased lapsed.

Kostüümid ja lavakujundus:

Kuningatel, printsidel ja printsessidel on peas kroonid (kollane, sinine, valge), õlgadel keebid.

Valvuritel, käskjalal ja nõuandjal volditud „türgi müts”. Valvuritel on odad käes.

Vihmakuningriik asetseb lava taga keskel, päikesekuningriik vasakul ja lumekuningriik paremal pool. Toolid. Loe edasi »

Keel ja kõne

Sõnamäng: ”Tervislik toitumine”

Vanuses:5-6 aastat. Loe edasi »

Ajakiri Lasteaed tänab heatahtlikke annetajaid, kes  toetasid   ajakirja väljaandmist.

Need olid: Eha Sindonen, Annika Kongi, Mare Aavasalu, Lilla Kaja ja   Liivika Madar, Jaanika Sitsmann ja Kersti Kolsar ja Anne Lõssenko.

Suur-suur tänu abi eest! Loe edasi »

TEGELASED:

JUTUSTAJA ON TÄISKASVANU

1.LUMIVALGEKE

2.VÕÕRASEMA

3.PEEGEL Loe edasi »

JUHEND – abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse

Head kombed on väikesed asjad aga väga tähtsad. Kombed, aupaklikkus  ja lihtne viisakus peaksid olema iga inimese teine loomus. Head kombed ei tähenda üksnes „palun“  ja  „tänan“ ütlemist, need näitavad teise inimesega arvestamist ja on tsiviliseeritud ühiskonna eeltingimuseks.

Lapsevanema kohustus on õpetada oma lastele korda, kombeid, lugupidamist ja sotsiaalseid oskusi nii, et neist võiksid kasvada hästi kohanevad õnnelikud noored inimesed. Loe edasi »

Dramatiseering on üks paljudest, kuid väga mõjusatest õppe-ja kasvatustegevustest nii lasteaias kui kodus. Järgnev on abiks nii lasteaia õpetajatele kui ka kodudes lapsevanematele, et luua lastele parimad võimalused arenguks.

 Teater on laiahaardeline mõiste. Kuigi teatri põhieesmärk on etenduse väljatoomine on palju muudki huvitavat , mida lastele rääkida. Teater on kunst – teatrikunst. Kunsti kaudu väljendab kunstnik oma mõtteid ja tundeid, sellest,  mis teda huvitavad. Loe edasi »

Projekt  „ Eesti rahvakalendripühad“  näeb ette läbi viia kunstitegevusi kaks korda kuus ja muusikalisi tegevusi samuti . Kõik peab toimuma eesti keeles.

 Algul tundus mulle see päris julge  ja raske väljakutse. Meie maja lapsed on  venekeelsest  keskkonnast ja eesti keelt kuulevad nad ainult  eesti keele tunnis ja minuga suhtlemisel. Muidugi aitavad ka rühmaõpetajad kaasa rühmas kinnistada neid uusi sõnu, mida oleme läbinud eesti keele tunnis. Loe edasi »

Loovmängud on olulisel kohal lapse arengus. Selleks, et laps saaks loovalt mängida tuleb luua tingimused. Tingimuste loomisel on suur vastutus õpetajatel, kelle ülesanne on luua loovmängudeks igakülgsed võimalused. Need lapsed, kelle loovmäng on sisuvaene ja vähe arenenud, ei tunneta vajadust üle minna keerukamale tegevusele- õppimisele. Kindlasti olete tähele pannud, et rühmas on lapsi, kes ei ilmuta huvi mänguasjade vastu ning tegutsevad nendega  ühekülgselt.
Kaitsesin kevadel lõputöö, mille eesmärgiks oli välja selgitada lasteaiaõpetajate võimalused laste loovmängude juhendamisel ning toetamisel. Uurimuses osales 87 lasteaiaõpetajat. Loe edasi »

Tõenäoliselt ei ole palju neid inimesi, kes seaksid kahtluse alla lasteraamatute tähtsuse lapse arengus.  Ajal, kui laps veel ise lugeda ei oska, on seda suurem osakaal illustratsioonidel. Uurisin Tartu Maarjamõisa lasteaia Päikesejänku rühma lastevanematelt, kuidas jõuab raamat tänasel päeval 3-4-aastase lapseni ja mida selle valikul arvestatakse. Loe edasi »

Aasta lõpuni on jäänud veel loetud päevad ning on aeg teha väikene tagasivaade sündmusterohkele sügisperioodile. Mida kõike see endas peitis.

Krõlli lasteaed Viljandimaal on viimastel aastatel võtnud prioriteediks loodusõpetuses looduse tundmaõppimise. Meie lasteaed alustas vaatluste ja loodusretkedega juba 2005.aastal ning see traditsioon on kestnud tänase päevani. Viis aastat järjest oleme kirjutanud ja läbi viinud erinevaid projekte, mis on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt ka rahastatud. Loe edasi »

Viimaste päevade jooksul on seoses traagilise juhtumiga Lasnamäe lasteaias kerkinud teravalt üles paljud kaua varjusurmas olnud teemad, mis on tihedas seoses meie hariduse kvaliteediga. Lasteaed on koht, kuhu lapsevanem toob terveks päevaks oma kõige kallima vara. Teadmine võimalusest, et lapse baasturvalisus meie lasteaedade tänase korralduse juures ei pruugi olla kaitstud, on paljusid inimesi nüüd lõpuks lasteaia probleemidele mõtlema pannud. Kahjuks ärkame alles siis, kui kohutav õnnetus on juba juhtunud.

 17. novembril tähistati Lapse Õiguse Konventsiooni kahekümnendat aastapäeva. Tähistati leinas ja kurbuses. Loe edasi »

Neljapäeval, 10.novembril liikusid kõigi Põlvamaa lasteaedade lapsed ja õpetajad üheaegselt. Mõte korraldada päev, kus kõikide maakonna lasteaedade lapsed liiguvad samal ajahetkel samu vahendeid kasutades ja sarnast liikumisrõõmu tundes kutsus ellu Põlvamaa lasteaedade TEL-koordinaator, Saverna Lasteaia Direktor Inge Tamm. Loe edasi »

Kevadel kirjutasime koostöös lasteaia põrnikate rühmaga projektikonkursile „Mitmekultuuriline lasteaed“ projektitaotluse. Enne suve lõppu selgus, et saime projektile rahastuse. Projektis osalevad Kiili Lasteaia põrnikate rühm ja Rummu Lasteaia „Lepatriinu“ kalakeste rühm. Projekti nimeks sai ” Lugu lepatriinust ja põrnikast”.

Tegevuste üldeesmärgiks on muukeelsete laste sõnavara rikastamineja julgustamine neid laiemalt suhtlema eesti keeles. Elades ja õppides meie riigis on väga oluline tunda oma maa kultuuri, eestlaste kombeid ja eluolu. Siinkohal on hea võimalus meil anda sellesse oma panus. Loe edasi »

Kõik pedagoogid teavad, et laps õpib läbi mängimise. Lugemise ning tähestiku õppimine pole selles suhtes erand, sest ka see on mäng, kuigi mänguasjadeks on tähed.

Tähed ja sõnad meie ümber on sama loomulikud nagu nael seinas või lill vaasis. Huvi lugemise vastu saame äratada juba väga varases eas, sest lapse võime haarata silmaga trükimärke, ära tunda piltsümboleid ja ka erinevaid sõnakujusid hakkab arenema üsna varakult. Ei saa eristada kindlat hetke, millal laps lugema hakkab või õppimiseks valmis on, sest lugemisoskuse kujunemine ja kujundamine on osa igapäevasest elust. Loe edasi »

 Koos kooliõpetajatega olid 25.oktoobril 2011.a.Toopeal miitingul ka lasteaiaõpetajad,

Neid oli kohale tulnud  palju, mitmetest Eestimaa paikadest, isegi Saaremaalt.

Kui räägitakse õpetajate palkadest, nende töötingimustest, nende motivatsioonist ja missioonitundest, siis mõeldakse põhiliselt kooliõetajaid. Samas ei maksa ära unustada, et ka lasteaiaõpetajad on õpetajad. Loe edasi »

 Mõtlesin kaua   aega, kas kirjutada või mitte, kuid südames kripeldas kogu  aeg  ja nii otsustasingi kirjutada.

 Nimelt olen ma poole koormusega eesti keele õpetaja ja küllaltki uus tegelane sellel rindel. Olen käinud kahel eesti keele õpetajate  sügiskoolis ja nendest tahangi kirjutada. Loe edasi »

Isa rolli käitumise mudel omandatakse lapsepõlves ja see, kuidas omandatud kasutatakse avaldub isaduse kaudu. Isa kaasamine lapse kasvatusprotsessi on väga oluline, sest tänane laps on ju järgmise põlvkonna ema või isa. Kui tal aga puudub isa soojus ja eeskuju pole tal millelegi toetud. Loe edasi »

Tänapäeval rõhutatakse haridusasutustes, sealjuures ka koolieelsetes lasteasutustes, mitmekülgse meeskonnatöö vajalikkust. Et koostöö lasteaias oleks edukas, peaksid rühma töötajad olema meeskonnatööks igakülgselt motiveeritud. Õpetaja ja õpetaja abi vaheline hea koostöö ja sõbralikud suhted toetavad laste positiivseid käitumismudeleid ning turvatunnet. Loe edasi »

Lahenduskeskne lähenemisviis probleemolukordadele kujunes  Ameerika Ühendriikides selle sajandi seitsmekümnendail kui pereteraapia ja probleemidega perede nõustamise meetod, kus keskendutakse peamiselt kahele olulisele asjaolule – soovitud eesmärgile ja selle saavutamise võimalustele. Probleemi olemasolu aktsepteeritakse, kuid sellele ei seata rõhuasetust. Lähtutakse asjaolust, et ühelt poolt on  probleem, mure ja  raskused ning  teiselt poolt  lahendusvõimalused ja lootus saavutada soovitu. Süsteemne lähenemisviis pakub võimalusi, kuidas  õpetaja (kes on motiveeritud olukorda parandama) saab abistada muutuste elluviimisel last ja perekonda. Loe edasi »

 Sel korral  arutasime  pedagoogilisel nõupidamisel mihklipäeva  tegemisi  ja otsustasime  teha koos lastega mihklipäeva salateid. Loobusime nendest sügisandide näitusest, mida oleme teinud juba aastaid.

     Nii oligi. Mihklipäeval  oli igas rühmas nii kiire, et isegi lapsed ja õpetajad ei pannud mind tähele, kui mina seal oma fotokat välgutasin – nad olid töö tegemise hoos. Oi, oli see alles vahva pilt. Loe edasi »

Murettekitav on tõdeda, et septembri esimeses dekaadis on liikluses viga saanud juba 8 alla 18-aastast last. Samuti näitavad võrreldes eelmise aastaga kasvutendentsi liiklusõnnetuste ja liikluses hukkunute koguarv.

MTÜ Lastekaitse Liit kutsub liiklejaid üles suuremale tähelepanelikkusele ning märkama liikluses olevaid lapsi. Lapsed on liikluses eriti haavatavad, kuna sageli ei ole nad võimelised hindama olukorda (näiteks lähenevate autode kiirust) objektiivselt ja osutavad vähem tähelepanu ümbritsevale liiklusele. Loe edasi »

Kuidas muuta teadmiste omandamine huvitavaks ja mitmekesiseks? Kuidas õpetada last nii, et ta omandaks teadmised õppimist enda jaoks teadvustama?

 Kuna kooli ja õpetajate esmaseks ülesandeks peab olema õpilaste õpihuvi äratamine, positiivsete emotsioonide tekitamine ja alalhoidmine, õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine ning loova mõtlemise arendamine, siis oleme pühendunud õppemängude loomisele.

Tuginedes erinevate teoreetikute seisukohtadele on õppemängude omapäraks nende väga mitmekesine mõju isiksuse arengule. Loe edasi »

26. mail toimus Viimsi Huvikeskuses laste tehtud raamatute näituse avamine.

Viimsi Lasteaedade Astri Maja kahe pererühma lapsed, vanuses 2- 7 aastat, joonistasid terve õppeaasta jooksul omaloominguliste muinasjuttude põhjal pilte ja õpetajate abiga said jutud ka kirja. Loe edasi »

Lisaks eesti rahvatantsule on veel palju muid tantse, mis on toredad tantsida nii suurtel kui väikestel, sealhulgas ka lasteaialastel ning mille viljelejaid on vahva koondada ühisele peole.

11.juunil toimusid Tallinnas Salme Kultuurikeskuses  seitsmendat korda swingtantsuvõistlused LINDY HOPI LAPSED 4-15a. lastele. Lasteaedadest, kus tegutsemas swingtantsu huviring, olid esindatud 5: Tallinna Mardi Lasteaed, Tallinna Lasteaed Kraavikrõll, Tallinna Priisle Lasteaed, Tabasalu Lasteaed Teelahkme, Eesti Rahvusvahelise Kooli eelkool. Loe edasi »

„Värve kust leida? Kust värve küll leida?

Kõikjalt me ümber-pilk peale vaid heida.

Lilled ja loomad ja sipelgapoju.

Linnud, kes kevadel saabuvad koju.

Värve kui palju! Neid kõikjalt võib leida.“

Päriskevade lõhnad ja helid äratavad looduse ning inimese meeled muutuvad erksaks koos päikesevalgusega. Päike  paistab pikemalt, ööd muutuvad  järjest valgemaks ja lühemaks. Silm seletab enda ümber loodust  värvilisemates toonides, mida teistel aastaaegadel ei märka. Loe edasi »

Lavastus E. Niidu ainetel.

Idee ja teksti lavastus Ester Sakrits, laulud osalistele selgeks õpetanud Ülle Hansen, liikumise seadnud Tiia Veski.

Tants: “Kinni -lahti”

CD K. Jaani “Väikesest liikumisest”, tantsuks…lugu 27

Vaba tants-liikumine. Üks lastest tantsib teiste vahel ja ümber puudutades  „kinni“(kuju), märgates kuju tantsib teine selle „lahti“. Loe edasi »

metsaemapuu

Meie lasteaia ette veeres suur, sinine buss. Lastele sõnad peale loetud, kuidas istuda ja astuda, laadisime lapsed, toidud ja muu vajaliku bussi ning algas tore teekond RMK Nõva Looduskeskusesse.

Kohale jõudes võtsid meid vastu neli teejuhti, eesotsas tädi Siljaga.

Alustuseks vaatasid lapsed multifilmi “Operaator Kõps”. Loe edasi »