Matemaatika 3a

Lapse kunstiline areng

segasumma2

Kuna eelmine õppeaasta oli pühendatud lugemisele, otsustasin koostada Segasumma juturaamatu. 

Iga lapse poolt oli üks fantaasiajutuke,mille kirja panime. Illustratsioonid on laste endi  tehtud. Loe edasi »

Detsember

(jõulukuu, talviste- ehk talsikuu, mängukuu)

 Jõulukuuks nimetati detsembrit saabuvate jõulupühade tõttu. Samal põhjusel kutsuti seda kuud ka mängukuuks, sest jõulude ajal jäeti töötegemine kõrvale ning käidi koos, söödi-joodi ja mängiti igasugu toredaid mänge. Talvistekuu või talsikuu nimetus tähendab aga vanas eesti keeles talvekuud. Loe edasi »

Praeguse aja õppematerjali külluses supeldes ja erinevate kirjastajate töövihikuid lapates,

 on raske teha valikuid, mida võtta, mida jätta.  Igas töövihikus on midagi huvitavat

 ja vajalikku, kuid samas  lapse jaoks kuidagi kuiv ja üksluine.

 Lasteaaias  õpib laps läbi mängulise tegevuse, numbrid ja tähed  on vaja selgeks saada

 ja nende kirjutamist harjutada. Loe edasi »

TOLMUKÜLA LASTEAIA LOOD

Emadele pühendatud pereõhtu koos lavastusega 4-5 aastastele lastele

Tegelased: konn Konnart, konn Konnilda, pääsukesed, tihased, siilid Sander ja Silver, meremees, jänesed Karla ja Berta, põdrad Bärni ja Ärni, rebased Renate, Ruudi, Riku ja Rein, kuldnokad Lulli, Trulli ja Tralli, mesilased Maidu ja Kaidu Loe edasi »

NOVEMBER(hingedekuu,mardikuu, talvekuu)

Hingedekuuks nimetati novembrit kuu esimese tähtpäeva, hingedepäeva, ja mardikuuks mardipäeva järgi. Talvekuuks kutsuti novembrit aga seepärast, et just selle kuuga algas tavaliselt looduses talv.

Hingedepäev, 2.november

Kui me täna hommikul Hanna ja Kadriga kooli ees kohtusime, siis imestasime väga – tavaliselt paistab sel ajal juba kooli akendest valgus, kuid täna oli koolimaja hämar. Loe edasi »

Õnnelikud Haldjad elavad Vana Tamme metsas.

Kunagi oli ka see Vana Tamm päris pisike tammetõru, aga ta kasvas palju kiiremini kui mõni teine – tavaline tamm. Loe edasi »

OKTOOBER (Porikuu, rehekuu)

 Porikuuks kutsuti oktoobrit, sest tavaliselt oli selleks ajaks sadanud nii palju vihma, et kõikjal oli märg ja porine. Rehekuuks nimetati oktoobrit aga töö pärast, mida sel ajal kõikjal taludes tehti. See oli rehepeks – suurte puunuiade ehk kootidega peksti viljaterad kuivanud kõrte küljest lahti, et need siis kotti koguda ja veskil jahuks jahvatada. Loe edasi »

• Lõbustav mäng lepatriinuga

Lapsel on käes väike pehme lepatriinu, täiskasvanul  ka.

Lepatriinu lendas nina peale, atsihh!

Tiirutas  peopesal siia-sinna,

kopsas põlve peale kops, eh! Loe edasi »

Sügisandidest meisterdamine (PDF)

Mooni Talurahva tähtpäeviku puhul on tegemist Eve Hele Sitsi lasteraamatu käsikirjaga, mis hakkab ilmuma iga kuu algul lasteaed.net-i veergudel ja on mõeldud lasteaiaõpetajatele kasutamiseks nende igapäevatöös.Rahvakalendri tähtpäevi tutvustatakse 10.a. Mooni silmade ja vahetu kogemuse läbi.

Tänu Eve Hele Sitsile saame kätte kõige olulisema eesti talurahva tegemistest. Vanasti elati aastaegade rütmi järgi ja tööd-tegemist jätkus nii suurtele kui lastele. Loe edasi »

Kasv ja areng loomariigis 201

KOHTUME METSAS

Talgud sõpradega

16.02. 2011

1. Sabatants: Rebasesaba

L/a Mai muusikaõpetaja: Tere, tere, kõik see pere!

L/a Raeküla muusikaõpetaja: Tere paremale, tere vasakule, tere ette, tere taha. Loe edasi »

MUINASJUTT JA MUUSIKA2

Kevadlillede tervitus

Lillede võlumaailmas

Õppemäng valmis Viimsi Lasteaiad Pargi Lasteaia Sinilille rühma 6-7 ja 3-4 aastaste laste poolt 2010 aastal.

Õppemängu kaudu tutvustatakse lastele Eesti rahvuskala räime.

Mängides õppemängu  koos õpetajaga saab laps teada, et räimel on väljapüügi aegade järgi 23 erinevat rahvapärast nimetust (jääräim, jääkala, jää harv räim, kirskala, hallakala, hallaräim, kevademereräim, rohuräim, leheräim, õitseräim, õunapuuõieräim, koerputkeräim, kesaräim, rukkiõieräim, rukkiõitseräim, rukkiloomiseräim, suveräim, suvine räim, mareträim, lauritsakuderäim, rukkiküliräim, sügismereräim, sügiskuderäim). Loe edasi »

Vallatud räimed

matemaatika_toolehed

Kord koolitusel kuuldud mõte – targad inimesed räägivad ideedest, keskmised asjadest, rumalad inimesed räägivad teistest inimestest –  tundus nii tõene, et panin selle oma märkmiku esilehele kirja.

Ühel päeval sattus mu kolleeg seda lauset lugema ja soovis toredat mõtet ka enda jaoks üles tähendada. Arvan, et nii liiguvadki head mõtted ja ideed ühelt inimeselt teisele. Ühest ideest kasvab teine, kolmas, neljas jne. Väikestest asjadest võib kasvada midagi suurt, ühist ja toredat – võib tekkida päris oma lugu. Loe edasi »

Lasteaia õpetajal peab alati olema häid ideid nagu varrukast võtta, sest väikest last on üsna keerukas keeleõppest huvituma panna.

Just enne Kassi-aasta algust sattus mulle kätte mu  enda lapsepõlveraamat „Tõmblukuga Kass“ Ellen Niidu sulest ja Kersti Haarde vahvate piltidega.

Miks ei võiks ka minul selline vahva tegelane õppetöös abiks olla!

Hea sõbranna oli meeleldi nõus mind õmblustööga aitama. Nüüd on mul sellest kassist abi rohkem kui küllaga! Loe edasi »

5 – 6 aastased lapsed

Eesmärgid:

Laps suudab loendada ühest kümneni ja tagasi.

Laps tunneb pöhivärve ja lisaks halli ja lillat ning leiab neid ümbritsevast keskkonnast.

Laps suudab meelde jätta lihtsamad sõnamängud ja täiendada neid liigutustega.

Laps suudab arvule leida vastava numbri ja sooritada vastav arv tegevusi. Loe edasi »

Inimene on osake loodusest. Et loodusega paremini suhestuda ja looduses toime tulla, peab sellega juba varases eas tutvust tegema.

Võru Sõlekese Lasteaia õpetajad kirjutasid projekti: Aktiivõpe Võru linna lasteaedadele- jätk projektile „Õpimõues„I. Projekti eesmärgiks oli pakkuda Võru linna 5 – 7 aastastele lastaialastele õuesõpet päevase lastelaagri kaudu ning töötada laagris kogutud materjalide põhjal välja õppematerjalid. Tõsta laste keskkonnateadlikkust ning kujundada väärtushinnanguid. Loe edasi »

H.C. Anderseni tuntud muinasjutu “Lumekuninganna” ainetel jõululavastus, kus saavad osaleda kõik lasteaia rühmad. Jõulupidu toimus õues lasteaia hoovis. Kordusetendus saalis.

Algmaterjaliks on kasutatud raamatut ja CD-d “Lumekuninganna” H.C. Anderseni muinasjutu ainetel. Taani viisidega põimitud. Loe edasi »

Seen tundub salapärase ja mõistatusliku organismina. Kindlal aastaajal ilmub ta (kui ilmub) äkitselt kusagilt maapinnale ja õige pea on jälle kadunud. Võib kuluda aastaid, kui samasse kohta kasvavad sama liiki seened. Seepärast pole ime, et seened on läbi aegade hämmastust tekitanud ja nende olemasolu pole mõistetud. Pikka aega arvati, et seened kuuluvad taimede hulka, kuid viimasel ajal on loodud nende jaoks oma riik –seeneriik (Kosonen, L. 2002).

Tuleb meelde jätta, et ei ole olemas üldisi tunnuseid, mis eraldaksid mürgiseid seeni söödavatest. Ainuke tee seenemürgitusest hoidumiseks on mürgiste seeneliikide botaaniliste eraldustunnuste tundmine, mis on igal seeneliigil kahtlemata erinevad. Loe edasi »

Laste meelistegevuseks on alati olnud meisterdamine. Huvitav on leida meisterdamiseks vahendeid meid ümbritsevast loodusest ja kasutada ära erinevaid jääkmaterjale, andes fantaasia abil neile uue elu.  Ideid soovime jagada ka kõigi teistega, kes soovivad pikkadeks sügisõhtuteks fantaasiarikast tegevust leida.

Actimeli pudelist vesiroos

Eeltöö: Tutvustada lastele siseveekogude mõisteid – järv ja jõgi (mage vesi erinevalt mereveest; taimed, kalad, putukad ja kahepaiksed, kes seal elevad). Kasutada pildimaterjali ja loodusalaseid teatmeteoseid. Loe edasi »