Nagu te kõik kuulnud olete, on põdral maja metsa sees. Metsas on ruumi igasugu elukatele – nii elavad seal veel ilves, metssiga, orav, siil, rebane, jänesed ja hundid. Elavad päris sõbralikult üksmeeles koos. Vahel käivad mutionu juures pidus ka. Ükskord peale pidu kodu poole kõmpides tuli Kriimsilmal idee korraldada Metsaolümpia. Loomulikult olid kõik kohe nõus. Läkski metsa all saginaks lahti – metssiga lükkas kuivanud männi ümber, hundid saagisid medaleid, jänesed punusid medalitele paelu Loe edasi »
Nähes Naksirallide rühma laste suurt huvi peastarvutamise ja nuputamise vastu, tuli mõte korraldada koolieelikute rühmadele üritus, kus lastel on võimalus oma matemaatikateadmisi rakendada.
Mõeldud – tehtud! Ka juhtkonnapoolne toetus oli innustav.
Kuna meie lasteaias on ainult kaks koolieelikute rühma, kutsusime üritusel osalema ka Tähtvere linnaosa lasteaedade koolieelikud ning oma lasteaia 6 aastased lapsed aste noorematest rühmadest. Loe edasi »
Kuna kasvatus lasteaedades on rohkem tüdrukutekeskne, tuli mõte korraldada midagi ainult poistele. Selle aasta märtsis korraldasin koostöös teiste Luunja Lasteaed Midrimaa õpetajatega maakondliku ürituse poistele.
Neljapäeval, 21. märtsil toimus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses poiste Pendipäev. Sellele üritusele olid oodatud Tartu maakonna lasteaedadest kolm-neli 5- 7-aastast poissi koos õpetajatega. Kõik osalejad said kaela vajalikud osavõtukaardid, kuhu kogusid igast töötoast kleepse. Loe edasi »
Teatrikuu tähistamine on saanud Pääsusilma lasteaias toredaks traditsiooniks. Igal aastal märtsikuu viimasel nädalal tähistame seda teatrinädalaga .Toimuvad erinevad esinemised, kaasa löövad nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. Eelnevatel nädalatel toimuvad ettevalmistused : teatriterminitega tutvumine ,erinevate rollide jaotamine ,tekstide õppimine, dekoratsioonide, kostüümide ,peakatete meisterdamine. Samuti kuulutuste ja piletite tegemine. Loe edasi »
2012-2013.õppeaasta jooksul toimunud meisterdamisõhtutel valmistsid Mooniõiete rühma lapsed koos oma vanematega vahvaid eesti lastekirjanduse tegelasi, keda edaspidi saab kasutada eesti keele „tundides“ õppevahendina.
Õhtud möödusid meeldivas miljöös, kus koos joodi teed, lasti hea maitsta koduküpsistel, kuulati eestikeelseid laule, loeti raamatuid, õpiti käsitööd tegema. Tore oli näha laste säravaid silmi ja vanemate naeratusi. Meelde jäid südamlikud hetked lasteaiast, soojad mälestused lapsepõlvest ja tekkisid usaldusväärsed suhted lasteaia ja pere vahel.
Loe edasi »
„Tead, leia iseenda seest see kuri nõid üles!“ annab näitleja Karin Rask nõu pisikesele näitlejahakatisele, kui lasteaialapsed mängivad etüüdi nõiast ja haldjast. „Kui sa nüüd ainult oma häält muudad, siis sellest jääb väheks Loe edasi »
Teatrikuu tähistamine on saanud meie lasteaias toredaks traditsiooniks. Hakkasime ka meie, väikesed Lepatriinud, usinasti ettevalmistusi tegema. Tutvusime O. Fritzi jutukesega ”Sõnakuulmatu jänes”. Arutlesime ja vestlesime koos loo sisust ning laste heakskiidul otsustasime, et jutukese põhjal teeme sellest näidendi Loe edasi »
Tule päike meiega
sulatame lume.
Tule päike meiega,
talvesilmad sule.
Nii laulsid kõik suured ja väikesed pokud kevade alguse puhul kahekümnenda märtsi õhtul. Ehkki paks lumi oli veel maas ja termomeeter näitas külmakraade, olid ka emad-isad tulnud lastega koos kevadet tervitama ja õuesõppe aasta algust tähistama Loe edasi »
Ettevalmistused emakeelepäevaks algasid varakult. Rühmades selgitati välja kõige ilusamad eesti keele sõnad. Sõnad kirjutati, joonistati või meisterdati ja seati üles näitusele.
Kodutööna otsisid ja õpetasid lastevanemad lastele märtsikuuga seonduvaid luuletusi. Lapsed kaunistasid oma luuletused ja sättisid need rühmadesse näitusele. Loe edasi »
14. märtsil kogunevad kõik „Leevikese“ lasteaia lapsed saali, et tähistada emakeelepäeva. See on saanud traditsiooniks ja oodatud päevaks, sest sel päeval tuleb lastele alati külla üks põnev külaline . Nii ka seekord, külla tuli Kukk, kes oskas paljudes keeltes rääkida ning kõige meeldivam oli temaga suhelda eesti keeles, meie emakeeles.
Kõigepealt tutvustas ta ennast, kes ta on ja kust ta tuleb. Lapsed teadsid küll Karu –aabitsat, kuid millisest aabitsast õppisid tähed selgeks vanavanaemad, said lapsed teada alles nüüd. Loe edasi »
Märtsikuu teine nädal oli Puiga lasteaia vanemas rühmas pühendatud emakeelele. Koostöös lastevanematega toimus aabitsate näitus, kaunimate eestikeelsete ja põnevamate võrukeelsete sõnade võistlus. Näitusele oli toodud palju erinevaid aabitsaid, nende hulgas aabitsad aastast 1944 ja 1958. Lastel kujunesid välja oma lemmikud: Eesti viipekeele aabits; Contra poiste aabits, Loomaaabits ja Seto aabits. Loe edasi »
Keel, mida räägin on mu emakeel. Sellist pealkirja kandis Sipsikute rühma nädala teema. Lähtuvalt meie lasteaia ja rühma laste eripärast sai nädala eesmärgiks: laps teab, et rühma lastel on erinev emakeel ja rahvus.
Emakeelepäeva sissejuhatusega alustasime juba nädala algul. Meie lasteaias on eesti keele õpetaja, kes õpetab eesti keelt neile lastele kelle kodune keel on vene keel. Loe edasi »
Kohtla-Järve kesklinnas asub väike, vana ja mõnus maja – lasteraamatukogu. Selles toredas majas töötavad sõbralikud inimesed, kes on oma südameasjaks võtnud omamoodi ja lastepäraselt pisipõnne raamatute juurde meelitada. Tädi Angela ja Kaire on lastele juba vanad head tuttavad, sest nende korraldatud lasteüritustelt lahkutakse alati heatujulistena ning uute teadmistega. Loe edasi »
Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustused Elva Lasteaias Õnneseen said alguse juba esmaspäeval, 18. veebruaril, kui liikumisõpetaja Veiko Haan korraldas saalis erinevaid Eesti rahvamänge.
Teisipäeval, 19. veebruaril sai teoks vabariigi 95. sünnipäevale pühendatud Eesti-teemaliste luuletuste etlushommik Loe edasi »
Puiga lasteaia Siilike vanemas rühmas on välja kujunenud ilus traditsioon iga aasta veebruari esimesel nädalal korraldada poistele oma nädal. Nädala raames toimuvad erinevad ettevõtmised ja tegevused ainult poistele.
Poisid huvituvad ikka politseist, põnevast piirivalvuri ametist, erinevatest masinatest, tööst haamri ja naelaga. Kõike seda saidki nad nädala jooksul näha, kuulda ja oma käega järele proovida. Loe edasi »
Kivila lasteaia saal oli piduehtes, eesti vabariigi sini-must valge oli kõrvuti seismas Kivila lasteaia lipuga, seinal suitsupääsukesed ja rukkililled – kõikjal eesti rahvussümboolika. Lapsed olid kogunenud saali, eesti rahvariietes peojuht, õpetaja Annika, süütas sini-must-valge küünla ja sünnipäevapidu võis alata. Loe edasi »
Kätte oli jõudmas sõbrapäev ja õpetajad otsustasid teha üllatuse lasteaia kõige pisematele. Sõime õpetajate ühise tööna valmis vahva näitemäng „Kakuke“, kuhu oli sisse põimitud ka laste jaoks vahvat liikumist ja kaasa lustimist. Etenduseks kasutasime käpiknukke, millest mõni oli ka õpetajate enda valmistatud Loe edasi »
Seda kuidas Eesti Vabariigi aastapäeva Kopli Lasteaia seinte vahel esimese vabariigi ajal peeti, võime ainult oletada. Praeguseks on sellest päevast kujunenud õdus koosolemine saalis, kus iga laps saab hetkeks oma mõtted viia kodule ja kodumaale. Traditsiooniliselt viib üritust läbi sügisel kooliteed alustav Tuultepesa rühm.
Igal aastal võib näha uut põnevat lähenemist aastapäeva tähistamisel. Sel aastal rändas üks väike tüdruk ühest Eestimaa linnast teise otsides enda jaoks erilist paika. Selleks tuli tal rännata läbi erinevate linnade.
Loe edasi »
Sel aastal tähistati Kelmiküla lasteaias Eesti Vabariigi sünnipäeva tavapärasest erinevalt. Pidulikult kaunistatud saali olid juba hommikul igale rühmale kaetud erinevate Eesti rahvusmotiividega kaunistatud lauad, mille usinad lapsevanemad omavalmistatud küpsetiste ja muude suupistetega katsid. Valikus oli nii maitsvaid küpsised, puuvilju ja tikuvõileibu kui ka erilisemaid kokakunsti saavutusi, näiteks marjadega kamakreem ja kilusuupisted vutimunadega. Loe edasi »
1. veebruaril 1968. aastal avati Pärnu linnas esimene 12 rühmaline lasteaed, mis sai päevakoduks paljudele särasilmsetele lastele. Uus, looduskauni asukohaga, Tammsaare lasteaed võlus nii lapsi kui ka täiskasvanuid valgusküllaste rühmaruumide ja avara õuealaga. Nüüd, 45 aastat hiljem, on see maja ikka veel paljudele lastele ja õpetajatele teiseks koduks, kus mängitakse, lauldakse ja omandatakse mängu kaudu vajalikke teadmisi. Loe edasi »
Sellel aastal otsustasime traditsioonilist vastlapäeva tähistada kõigepealt üritusega saalis, kus läbi lavastuse tutvustasime lastele vastlakombeid. Kohal olid ka üllatusesinejad, memmede tantsurühm „Pihlamarjad“, kes esitasid kaks tantsu, mis lastele väga meeldisid. Vastlapäeva tähistamine jätkus õues, kus olid üles seatud tegevusjaamad. Loe edasi »
Tallinna lasteaedade laulufestival „Kasside boogie“, alapealkirjaga „Loomad – meie sõbrad“, sai sel aastal meeleoluka avalöögi 30. jaanuaril Kopli Lasteaias toimunud Põhja-Tallinna eelvooruga. Kokku oli tulnud sõna otseses mõttes karvaseid ja sulelisi – hiiri, karusid ja põrsaid, sekka vareseid ja koeri, tiigripoeg ja konnapreilid, kasse mitmesuguseid. Loe edasi »
Viisteist aastat on toimunud vilistlaste kokkutulek Tartu Lasteaed Helliku Kirju-Mirju rühmas. Ettepaneku, kutsuda lasteaia lõpetanud lapsed kokku, tegi lapsevanem Tiiu Kull. 1991/1992 õppeaastal alustasime tööd pererühmana. Igal aastal läks kooli erinev arv lapsi, seega oli alati side rühmaga olemas, sest vend või õde jäi edasi käima. Loe edasi »
Jõuluaeg on selline aeg, mis toob sära silmadesse nii suurtele kui väikestele, aga eks ikka rohkem väikestele, kelle jaoks talvised aknakaunistused, ehteis kuusk ja päkapikusokid seostuvad millegi müstilise ja muinasjutulisega.
Lasteaias Puhhi oli sel aastal plaan viia jõulupidu kaunisse siseaeda, mille kujundamisel loodus ise oli appi tulnud. Loe edasi »
Tartus asub pargi kõrval, suurte Maarjamõisa õppehaiglate läheduses kena rohelina maja – Maarjamõisa lasteaed. Maja on meil suur – tervelt 13 rühma ja nendest kahes on leidnud oma hubase olemise meelepuuetega lapsed. Arengukavas on meie eripära ka kenasti välja toodud – meelepuudega laste arendamine, loodushoid, avastusõpe, ravivõimlemine, rütmika ja hea alguse elemendid. Loe edasi »
Isadepäeva eel ootas ees peresid vahva õhtupoolik. Krõlli maja oli täis üllatusi. Isadel oli võimalus läbi erinevate keskuste tutvuda kõikide rühmadega. Kuidas isad ja lapsed leidsid kõik need vahvad kohad üles, selleks oli peredele kaasa antud oma lapse rühma õpetajalt keskuste plaan, kuhu sai läbides templi. Loe edasi »
Reede, 26.10.2012. õhtul kogunesid Uuemõisa Lepatriinu mängumaale lapsed koos isadega. Neid ootas kolm tegevuspesa: Amps, Lonks ja Maius.
Tervislikuks lonksuks tegi iga laps koos isaga perenaise Ingriti juhendamisel Lepatriinu šeigi – joogi kodumaistest maitsvatest asjadest. Loe edasi »
Männimäe lasteaias käivad enamuses linnalapsed. Paljude laste vanavanemad elavad ka linnas ning side maaeluga on pea olematu. Sellest tekkis mõte viia 30 koolieelikut maale ja tutvustada neile maaelu. Pärnumaal Kurgjal asub C.R. Jakobsoni talumuuseum, kus saab tutvuda maaeluga 200 aastat tagasi. Tänapäeva talu külastuseks pakkus võimaluse Viljandimaa Kärma talu pere. Loe edasi »
Nagu te kõik kuulnud olete, on põdral maja metsa sees. Metsas on ruumi igasugu elukatele – nii elavad seal veel ilves, metssiga, orav, siil, rebane, jänesed ja hundid. Elavad päris sõbralikult üksmeeles koos. Vahel käivad mutionu juures pidus ka. Ükskord peale pidu kodu poole kõmpides tuli Kriimsilmal idee korraldada Metsaolümpia. Loomulikult olid kõik kohe nõus. Läkski metsa all saginaks lahti – metssiga lükkas kuivanud männi ümber, hundid saagisid medaleid, jänesed punusid medalitele paelu Loe edasi »
