Lääne-Virumaal on maakondlikud alushariduse konverentsid alates 1997. aastast hariduselu loomulik osa. Nüüdseks on konverentside korraldamisest saanud alushariduse juhtide ainesektsiooni üks ülesanne ja väljakutse.
Sel aastal pühendati konverents Eesti Vabariigi 90. aastapäevale, läbivaks ideeks oli eesti muinasjutt.
Konverents toimus veidi peale emakeelepäeva, 18. märtsil, Rakvere Eragümnaasiumis. Kohavalikul sai määravaks koolihoone ajalooline taust. Ja võimalus liikuda ajaloolisest hoonest tänapäevasesse, kuid omanäolisse ning lapsesõbralikku hoonesse, kus „euro“ asemel on kasutatud looduslikke materjale.
Konverents koosnes kahest osast. Akadeemilises osas kuulati tervitusi ja ettekandeid. 125 lasteaednikku ja haridustöötajat tervitas Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkam ja Rakvere Eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu.
Ettekannete osa juhatas sisse Inga Raudvassar, Muinsuskaitseameti vaneminspektor, teemaga : “Kuidas tekkis muinasjutt”. Kuulajad said kaasa mõelda miks, millal, ja kuidas vanasti jutte räägiti. Muinasjutt = muinas + jutt ehk sõnasse on talletunud jutustamine…. Kuna eluolu on läbi teinud suure muutuse, siis on väga vajalik ajalooliste esemete ja nähtuste eelnev tutvustamine lastele. See soovitus jäi Inga Raudvassari ettekandest kõlama.
TLÜ lastekirjanduse dotsent Mare Müürsepp pidas väga emotsionaalse ettekande teemal: “Muinasjutuga läbi elu”. Kokkuvõtvalt võib öelda, et muinasjutte valides peaks õpetaja väga tõsiselt mõtlema, mida annab selle sisu lapsele nii emotsionaalsuse, kasvatuslikkuse kui ka mõtteviisi suunajana.
Mare Vassiljev, TLÜ Rakvere kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja, andis oma ettekandes “Muinasjutu elu lasteaias” ülevaate üliõpilaste poolt Lääne-Virumaa õpetajate hulgas läbi viidud uuringute tulemustest. Üllatavaks osutus asjaolu, et lemmikjuttudeks on läbi aegade tuntud muinasjutud nagu “Kakuke” ja “Kolm karu”. Eesti rahvajutte kasutatakse lasteaedades väga vähe ja neid pigem loetakse, sest õpetajad tunnevad ennast jutustajatena ebakindlalt.
Akadeemilise osa konverentsist lõpetas Piret Päär, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse spetsialist suulise pärimuse alal, jutuvestja. Ja seda tegi ta “väga mitteakadeemiliselt”. Palusime rääkida teemal „Jutuvestja tänapäeval“. Piret Päär lummas oma kohalolekuga, oskusega panna terve saalitäis hiirvaikselt kuulama. Tõdesime, et kindlaid reegleid heaks jutuvestjaks olemiseks ei olegi. Jutuvestja peab kindlasti väga täpselt teadma, mida ta lastele räägib ja rääkides „kohal olema“.
Enne lõunale minekut esinesid Rakvere Eragümnaasiumi laululapsed ja viiuldajad ning Bonzo, üks Rakvere tuntumaid muusikuid, kes esitas kaks isamaalist laulu.
Konverentsi teises pooles liikusimegi algklasside majja, kuhu oli üles pandud laste tööde näitus teemal”Eestimaa” ning õpetajate poolt lavastusmängude vahendid. Kõikidel osalejatel oli võimalus külastada viit töötuba:
1. Muinasjutt läbi liikumise – perenaine Rakvere Triinu lasteaia liikumisõpetaja Maret Pluutus.
2. Muinasjutt läbi kunsti – perenaine Rakvere Linna Algkooli õpetaja Kersti Liik
3. Muinasjutt läbi muusika – perenaine Rakvere Kungla lasteaia muusikaõpetaja Thea Liiva
4. Jutuvestmine – perenaine Lasteaia Kaur õpetaja Kersti Sepik
5. Pärimusmängud – perenaised Saku lasteaia õpetajad Erika Rausberg ja Margit Kanter
Konverentsi tagasisideankeetide kokkuvõtetest selgus, et konverentsi teema, korralduse ja lektoritega jäädi väga rahule. Suure tunnustuse pälvisid töötubade perenaised heade ideede ja praktiliste näidete eest. Küsimusele kas traditsioonilised konverentsid Lääne-Virumaal peaksid toimuma ka edaspidi, saime vastuseks, et teisiti ei ole võimalik.
Omalt poolt tahan tänada kõiki, kes konverentsil osalesid ning erilised tänud konverentsi korraldusmeeskonnale – Kunda Lasteaia juhatajale Tatjana Vallastele, Lasteaia Kaur juhatajale Ülle Jakobsonile, Lasteaia Kungla juhataja asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal Ave Oppole ja Rakvere Linna Algkooli õpetajale Kersti Liikile.
Kohtumiseni juba järgmise aasta konverentsil!
Diana Kuntor
Rakvere Lasteaia Triin juhataja,
konverentsi eestvedaja
