Osalised:
Miina-Katariina – linnahiirte ema
I õpetaja, Maali – maahiirte ema –
II õpetaja,
Kass Karlotte – õpetaja abi,
linnahiirelapsed – pool rühma lastest (elavamad),
maahiirelapsed – pool rühma lastest
1.PILT
Linnahiired on saalis, istuvad oma „kodus“, uksest tulevad maahiired, seljas hallid-beežid riided, märsid pulga otsas õlal, hoiavad sabadest kinni ja laulavad:
„Kord jalgsi läksid hiired …”
(ohates): Palav on!
I hiirelaps: Emme, kui kaugel see linn veel on? Ma ei jaksa enam.
II hiirelaps: Mul varbad juba villis, lähme parem koju tagasi!
Koos, läbisegi: Tahame koju!!! Kõht on tühi! Jalad valutavad!
Maali: Olgu peale. Istume ja puhkame natuke jalgu. Mina arvan küll, et kui me juba nii kaugele oleme tulnud, siis lähme peale puhkust ikka edasi, mitte tagasi. Mäletate, kui Miina-Katariina suvel oma põngerjatega meil maal külas käis, kuidas ta rääkis linna elust igasuguseid toredaid lugusid.
Hiirelaps: Juustukeradest ….
Teine : Šokolaadiküpsistest …
Kolmas: Päris oma majast, mis on ainult hiirte päralt …
Maali: Nüüd oleme puhata saanud küll. Hiired püsti! Komps õlale Ühte viirgu paigale! Saba pihku! Loendus:1, 2, 3 … Sammu marss!
2.PILT
Linnahiirte kodu
Linnahiirelapsed tunglevad peegli ees. Tüdrukud värvivad ja sätivad ennast.
I hiiretüdruk: Minu kord on ennast peeglist vaadata.!
Läbisegi: Minu! Minu!
Miina-Katariina: Oh te mul kallid ninnu – nunnukesed! Küll te olete ikka ilusad, nii värvilised., üldsegi mitte hiirte moodi …
II hiiretüdruk: Hanna-Loore võttis minu huulepulga ära!
III hiiretüdruk: Mis ta siis narrib mind?
Miina – Katariina: Lapsed, lapsed! Ärge nüüd jagelege! Muidu Kass Karlotte kuuleb meid ja pistab meid nahka, koos saba ja pärlitega.
I hiirepoiss: Emme, millal Maali oma lastega meile külla tuleb?
Miina-Katariina: Appi, Maali! See läks mul päris meelest ära. Ma loodan, et ta seda suusoojaks öeldud küllakutset tõsiselt ei võtnud. Mis küll saab, kui nad tõepoolest tulevad?
II hiirepoeg: Mis me neile süüa anname, endalgi pole midagi närida?
III hiirepoeg: Ja kus nad magavad?
IV hiirepoeg: Kassi ase on ju vaba…
(Naer)
Koputus.
Koos: Appi! Appi!
Miina-Katariina (vaatab kardina tagant): No küll on ülbed! Tulidki! Pojukesed, mitte keegi ei tohi maahiirtele öelda, et me elame kassi majas. Nemad ju õnneks seda ei tea. Ja kuna Kass Karlotte sõitis eile välismaale, siis võime me veel sellest jamast puhtalt välja tulla.
Kõvem koputus.
Lapsed: Sisse!
Miina-Katariina: Välja!
Maahiired tulevad reas sisse. Jäävad seisma.
Maali: Tere, kallid sugulased! Lõpuks jõudsimegi teile külla! (kallistus)
Miina-Katariina: kallistab kuidagi leigelt vastu, pojukestele: Noh öelge ikka teie ka tere vastu. Oh, mu kallid lapsukesed on nii ehmunud, sest nad pole ammu selliseid hiiri näinud … Mis te nüüd seisate, kas te teha ei oskagi midagi?
Maali: Miks ei oska, me laulame teile!
Krista Aaviku laul „Piiks, piiks ,piiks, maahiired oleme“
Miina-Katariina: No sellist laulu oskab iga hiir!
Laul „Piiks, piiks, piiks, linnahiired oleme“
Maali: Kallis sugulane. Me oleme pikast rännakust nii väsinud.
Miina-Katariina: Miks te siis Mersuga ei tulnud või üleüldse oma koju ei jäänud?
Maali: Tahtsime väga linna näha. Ja meie kõhud ka korisevad näljast.
Häbematu linnahiirepoiss (läheb tõmbab ühelt hiirelt kompsu ära): Mis see veel on?
Maahiirelaps: See on meie reisipaun
Linnahiirelaps: Reisipaun? Reisitakse kohvriga.
Teine linnahiirelaps: Karlotte Rootsist tõi.
Kolmas (uhkelt): Ratastega, iseliikuva.
Ema Maali: Maal pannakse ikka kõik reisiks vajaminev toidumoon kompsu kokku. Siis ei kao midagi ära.
Tugev maahiirepoiss: Maahiirtel on jaksu küllalt, meil pole rattaid vaja!
Ema Miina-Katariina: Mis te vatrate, ise pidite väsinud olema? Heitke magama!
Kõik (vaikselt, alandlikult): Süüa tahaks?
Miina-Katariina: Õhtul?! Süüa? Vuih! Peale kella kuut mitte üks küpsis!
Üks lastest: Voodit ei antagi või?
Miina-Katariina: Meil ei jätku kõigi jaoks, ärge vinguge nii palju!
Maali: Egas midagi. Paneme oma reisipauna põse alla ja jääme magama.
Öömuusika, norskamine.
Linnahiirepoeg: Emme, kõht on tühi!
Kõik linnahiirelapsed on üleval, nuusutavad, kõnnivad ringi.
Ema Miina-Katariina: Mis võõras lõhn see veel on?
I laps: Äkki on hallitusjuust?
II laps: Äkki on konserv?
III laps: Nagu kohupiim oleks…
IV: Krõpsud?
V: Kellogs?
VI:Küpsised?
VII: Vahvlid?
Kaks hiiretüdrukut koos: Šokolaad!
Miina-Katariina: Oot-oot mul tuleb meelde, et kunagi ammu, nooruses, olen ma seda lõhna tundnud. Näe, siit see lõhn tulebki (kisub Maalil kompsu pea alt ära, võtab terad peo peale), Vuih! Need on ju viljaterad, meelde tuli!
Linnahiirelaps: (põlglikult) Nii väikesed!
Teine (katsub): Nii kõvad!
Üks suurem poiss: Mina tahan juustu!
Ema Miina-Katariina: Juustupoe hiirelõksu pandi uus suur juustukera!
Koos: Lähme toome selle ära!
(Hiilivad, roomavad, saavad kätte)
Koos: Ära tõime!
(Pannakse alusele keset tuba.. Siis kõik magama)
Miina-Katariina: Hommikul läheb peoks, saab head ja paremat. (heidab ka magama)
3 PILT
Maali: Lapsed, päike juba kõrgel! Äratus!
Pesemise laul
Miina-Katariina: Misasja te lärmate nii varasel ajal? Mu pojukesed veel magavad. Ja mis värk, pesemine?! No kes siis tänapäeval ennast peseb, sellepärast see karv teil nii halliks läkski. Deodoranti tuleb kasutada…
Ema Maali: Ja nüüd võimlema!
Miina-Katariina: Võimlema?! No minu ninnu-nännukesed käivad küll võimlemise asemel jalutamas.
Maali: Sellepärast Sul siis nii vähe lapsi alles ongi. Selleni see omapäi jalutamine viib…Varsti pole Sul niigi palju lapsi.
(Linnahiirelapsed ärkavad järjest)
Miina-Katariina: 1, 2, 7, 17 , ah, kõik on alles! Noh lapsed, pühime käpad puhtaks!
Maali: Sellise nühkimisega küll keegi käppi puhtaks ei saa. Ikka pesema peab. On ju nii, lapsed!
Maahiirelapsed: Jaa!
Miina-Katariina: Üks kõva nühkimine on rohkem väärt kui nigel pesemine.
(Linnahiired hakkavad tihedasti ringis oma juustu sööma)
Maahiirelaps: Emme, kas meie ei saagi linnajuustu?
Miina-Katariina: See on nii hea juust, et kuidagi ei raatsi jagada.
Linnahiirelapsed (matsutades): Meil isegi vähe….
Maahiirelapsed hakkavad nutma.
Maali: Ah, see linnajuust! Keedame parem endale putru.
Maahiirelapsed: See on tervislik!
Pudrukeetmise mäng
Maali: Huvitav, lapsed, kas linnas jõule ei peetagi?
I Maahiirelaps: Meil on küll kodus ilus lõhnav kuusepuu.
II Maahiirelaps: Käbidega!
Maali: Millega me oma kuuse sel aastal kaunistasime?
Maahiirelapsed : Õuntega, kommidega, piparkookidega…
Miina-Katariina (põlastavalt): Õuntega, kommidega. Maalt ja hobusega (näitab oimukohale)! No kus seda enne nähtud on? Kuusk tuleb ikka Bauhofist osta. Oot, oot ,oot , kus ta meil on (tuhlab ja tõmbab kuskilt välja mingisuguse sara). No kas pole ilus?! (võtab instruktsiooni, loeb, mida seal on läti ja vene keeles kirjutatud, midagi ei saa aru, ei oska kokku panna, viskab ära nurka) Ah, polegi vaja siia igasugust rämpsu ette.
Maali: Linnas on ikka küll imelikud kombed, ei meie neist aru saa.
Maahiirelapsed (koos): Meie kodus on küll parem!
Miina-Katariina: Kallis sugulane, tahad, ma näitan Sulle tõelist elu: juuksurisalonge, küünetehnikuid, massaažikabinette. Siis on Sul hea maal teistelegi jutustada.
Maali: Ei tea … Kuhu me lapsed jätame?
Miina-Katariina : Ninnu-nännud hullavad ja laulavad seniks omapead, kes see linnas ikka lapsi valvab? Tule juba …
Maali: Aidaa, kallikesed, hoidke ennast!
Miina-Katariina: Tšau, tšau, musi.musi!
Laulumäng „ Kõik väiksed hiired“ (Hedi-Kai Pai)
Mängu lõpus hiirelapsed pikali saalis, tuleb Kass Karlotte
Karlotte: Oh-Oh-hoo! Mis toimub? Maja head hiirelõhna täis, pole vaja poodi minnagi.Üks ilusam kui teine. Tõsi, mõned näevad üpris kummalised välja, aga küllap nad süüa sünnivad.
Hei! Ärgake! Ärgake! Mu maitsvakesed! Oh häda! (vangutab pead) No pidi see mul just nüüd meelde tulema?! Tulin just Lapimaalt jõulukoolituselt ja kujutage ette, mida ma seal kuulsin! Jõulude ajal on hiirte söömine rangelt keelatud! Tervelt kolm päeva! Ainult mingid kapsad, porgandid ja kaalikad!
Suured hiired jõuavad tagasi: Kas tõesti? Hurraa! Pidu! Pidu!
(Linnas käies on maahiireemast saanud tõeline linnadaam: blond parukas, miniseelik)
Miina-Katariina: (tõmbab kassis sabast): Häid jõule, kiisu!
Karlotte: Mis häid jõule??
Miina-Katariina: Oi, vabandust, läksin veidi hoogu! Palun andeks! (alandlikult) Sinu maja, sina oled peremees!
Maali: Oot-oot –oot, mida mu kõrvad peavad kuulma? Kes siin majas siis tegelikult peremees on?
Karlotte : Otse loomulikult mina. Juba minu vana-vana-vanaisa oli selles majas peremees
Maali (ehmunult): Kassi maja!
Maalapsed (koos): Kassi maja.?
Maali: Oi, pojakesed, hakkame parem koju minema. Paneme ruttu oma reisipaunad kokku.
Ruttu-ruttu!
Karlotte: Ei, nii see asi küll ei lähe. Kui juba tulite, siis ka jääte. (limpsab keelt), mul on teid peale jõule hädasti vaja. Prisked. Lõhnavad.Aga et te mulle närvidele ei käiks, õppige korralikult ja vaikselt kõndima
Hiilima õppimine
Kass Karlotte: Juba parem. Ma kohe ei kannata, kui mu ilusa maja parkett ära kriimustatakse. Kuule sina, Miina-Katariina, mine too mulle juurviljapoest porgandit!
Miina-Katariina: Jah, peremees, kohe. Läheb Maali juurde. Palun lepime ära. Ma ei tea ju, millised need porgandid välja näevad. Palun tule kaasa…
Maali: Olgu pealegi.
Hiirte etteaste (tants)
Maali ja Miina-Katariina tassivad kahevahel suur korvi, sees üks porgand.
Koos: Kas sellest jätkub sulle?
Kass Karlotte: Kas see on siis nüüd korralik porgand?!
Miina-Katariina (alandlikult): Jah…Ma olen nüüd korralik…..
Tuleb jõuluvana
Jõuluvana: Mis mürgel siin on?
Jätkub Jõuluvana tekst ja laste etteasted
Laul „Imeline viis“
Tants Kikebox
Laul Värvilised jõulumunad
Laul Talvehommik
Ühisluuletus
Tiina Viks ja Anu Juhanson Elva Lasteaiast Õnneseen