Peeter Põld ja tänapäev

Käesoleval aastal möödub 130 aastat Peeter Põllu sünnist. Tallinna Pedagoogilise Seminari alghariduse ja täiendõppe osakonna korraldusel toimus 26. märtsil seminari aulas juubelikonverents teemal “Peeter Põld ja tänapäev”.

Konverentsi läbiv telg ei olnud mitte tagasipilk möödanikku, vaid meie tänastele probleemidele silmavaatamine ning nende suhestamine Peeter Põllu pärandiga.

Konverentsi avaettekanne minister Tõnis Lukaselt sobis kokku väljas möllava lumetormiga – vaimukad ja intrigeerivad tsitaadid Peeter Põllu kirjutistest andsid juubelikonverentsile tavapärasest hoogsama ja elusama ( Uku Masingu sõna kasutades) alguse.

Peeter Kreitzbergi ettekanne teaduse ja poliitika koostoimest oli äärmiselt sisukas ja hea – usun, et ettekannete kogumiku trükivariandis pakub see lugemisrõõmu veel paljudele.

“Peeter Põld oli Eesti riigi vormija,” ütles ettekandja. Kui me siiani oleme Põllust rääkinud vaid kooli ja pedagoogikaga seoses, siis nüüd avanes kuulajate ees sootuks laiahaardelisem pilt inimesest, kes mitte kunagi ei demonstreerinud oma erudeeritust ja haritust, vaid oli aktiivne ja jõuline tegutseja. Ettekandja kodusolek kasvatusfilosoofias lubas tal kõigile arusaadavas keeles lahti seletada ja kõrvutada Peeter Põllu seisukohti meie praeguse hetke probleemidega.

Rutt Hinrikus – Peeter Põllu pojatütar – on üldsusele tuntud Eesti elulugude koguja ja koostajana. Tema ettekanne käsitles mälestusi, mis seovad ja hoiavad põlvkondi.

Eesti õpetajast rääkisid kaks legendaarset koolimeest – professor Lembit Andresen ja koolidirektor Lauri Leesi. Nad mõlemad valdavad kunsti rääkida tõsistest asjadest nii, et terve saalitäis rahvast elavneb ja üks naerupahvak järgneb teisele. Elame veel!

Väga hea oraator on ka Audentese Eelkooli juhataja magister Aire Ranne, kes rääkis pereväärtuste püsimisest ja muutumisest ajas. Panustagem armastussuhte elushoidmiseks rohkem aega ja energiat, meie lapsed vajavad sooja ja ühtehoidvat kodu!

Laste endi väärtushinnangutest rääkis professor Leida Talts, kes tõi huvitavaid võrdlusandmeid nii meie oma varasematest kui ka Soomes tehtud uuringutest.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumilt oli välja pandud nii näitus kui ka ettekanne teadur Aino Kitselt, kes toetus Tartu linnavolikogu protokollide läbitöötamiselt saadud tulemustele. Nimelt oli Peeter Põld ligi kümme aastat linnavolikogu juhataja. Ta tegi seda tööd missioonitundest ( ilma tasustamata), ta suutis lepitada ja ühendada erinevad poliitilised jõud nii, et kodulinnas Tartus oleks kõigil hea elada.

Toomas Jürgenstein, Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja rääkis teemal “Religiooniõpetusmaailmavaate ja eneseleidmise komponendina”

Kasvatuse eesmärgiks Peeter Põllu järgi on autonoomne, iseennast määrav, vaba isik. See ei välista aga religioossete lugude ehk usulise tähestiku ehk kultuuriloo tundmise vajadust, mis meie maailmavaadet mõjutab. Seda näitas ilmekalt 2004. aasta sügisel ja 2005. aasta kevadel uuringufirma Saar Poll poolt läbiviidud mahukas õpilaste küsitlus, kus kõrvutati religiooniõpetust õppinud ja mitteõppinud gümnasistide vastuseid küsimustele, mis puudutasid religiooni ja teaduse temaatikat.

Õpilaste vastustest välja lugeda tohutut lünka teadmistes ja argumenteerimisoskuses ja seda religiooniõpetust mitteõppinud õpilaste kahjuks. Jumala üle arutlemine jätab õpilased harva külmaks. Arutelude aluseks ja meeleolu loomiseks sobivad erinevad jumalapildid. Kui meie jumal on valge habemega taat pilve peal, siis pole midagi eriti arutleda. Ent jumalapildid läbi füüsika või bioloogia annavad arutluseks laia pinna. Religiooniõpetust õppinud gümnasistid näevad religiooni ja teadust mitte vastanditena, vaid partneritena.

Kolga Jaani kirikuõpetaja, Villem Reimani kolleegiumi juhatuse esimehe Ants Toominga ettekande teema oli “ Aated elujõu lättena”. Tänapäeva ühiskonnas muutub jäägitult põhimõttekindel inimene saamatuks, eluvõõralt ja kahjuks sageli ka üsna naeruväärselt käituvaks tegelaseks. See maailm, kuhu nii hoogsasti oleme sisenenud, ei jäta võimalust jääda mugandumatuks.

Kindlasti on ka kõikumatud olemas, aga nad ei mõjuta ega suuda sütitada tervikkogukonda, rääkimata kogu rahvale eeskujuks olemisest. Aatelisus ei ole enam kompromissitu, ta on samamoodi mugandunud nagu õilsate mõtete mõtlejate tegelik eraelu. Toome siia kõrvale Peeter Põllu vastuse mehele, kes talle ajastust tulenevat hõlptulu saamise võimalust pakkus. Vastus oli: “Ei, ma tahan ainult ausalt väljateenitud tasu eest oma elu korraldada.” Selliseid kompromissituid eeskujusid, kelle sõnad ja teod käisid nende eel ja järel, oli terve plejaad: Hurt, Reiman, Kallas, Tõnisson, Liiv, Kukk, Lattik, Kõpp – enamus jäi nimetamata. Eranditult igaüks neist väärib ausammast. Paljud on sellisel viisil ka esile tõstetud, ent enamus möödujaid küsib – kes see siin seisab või ei küsi sedagi.

Lõppenud konverents “Peeter Põllu päevad” oli arvult juba kaheksas, esimene toimus 1993.aastal. Maie Tuulik, kes on olnud kõigi nende eestvedaja, andis konverentsist osavõtjatele teada, et seminaril on plaanis esimesele nimelisele auditooriumile anda Peeter Põllu nimi. Järgnevatel “Peeter Põllu päevadel” on aga kavas keskenduda õpetaja eetika, õpetaja väärikuse küsimustele, tutvustamaks seminari oma õppejõudude ja üliõpilaste tehtud uurimistöid.

Huvilistel on võimalus lugeda Maie Tuuliku äsjailmunud raamatut “Peeter Põld”. Raamatu I osa annab ülevaate Peeter Põllu eluteest, II osas on meie pedagoogika klassika – Peeter Põllu kasvatusõpetus.

Maie Tuulik
Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud

Rubriigid: Vaba aeg. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

11 + 14 =
Please leave these two fields as-is: