Päkapiku Lasteaia endine juhataja asetäitja õppekasvatuse alal Ester Peterson kirjutas projekti mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutusele teemal „Muukeelse lapse eesti keele õpe Võru Lasteaias Päkapikk“ (jätkuprojekt). Projekt kestis septembrist 2008 juunini 2009. Projekti meeskonda kuulusid Päka rühmaõpetajad Merike Zupsmann ja Annika Nagel ning muusikaõpetaja Kadri Mähar.
Projekti eesmärk oli tagada võrdsed hariduslikud võimalused kõikidele lastele ( linnas on neli lasteaeda). Üks tähtsamaid eeldusi ühiskonda integreerumisel on keeleoskus. Integratsioon ja keeleoskus on vastastikuses sõltuvuses. Projekti tegevuseks valisime sellise õppevara soetamise, mida saab ka edaspidi tulemuslikuks keeleõppeks kasutada.
Meie valik: kõnearenduspiltide komplektid erinevatel teemadel ( aastaajad, laste mängud, kodus, elukutsed); arvutikomplekt ja dataprojektor (õppe- ja teabepäevade läbiviimiseks); kellade komplekt muusikalisteks tegelusteks; piltsõnastikud; eesti keelsed raamatud; sõnakaartide komplektid ; lapse kätte sobivad väikeses mõõdus kodulooma-käpiknukud ja veel palju igasuguseid arendavaid mänge.
Kogemuste saamiseks muukeelsetele lastele eesti keele õpetamiseks külastasime Tallinna Tähekese Lasteaeda. Vaatasime Lea Maibergi läbi viidud keeleõppe tegevust. Saime hulgaliselt häid mõtteid ja ideid, teavet kirjanduse ja õppematerjalide kohta. Eesti keele õpetamine lasteaias tugineb suurel määral just õpetaja oma kogemustele, kolleegidelt kuuldule, kursustel õpitule, raamatutest loetule ja samuti mitmesugustele keele õpetamise ja õppimise teooriatele.
Olen ise läbinud 160 tunnise koolituse teemal „ Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes.“
Õppimine mängu kaudu
Keeleõppe tegevused toimusid meie majas kaks korda nädalas ( hiljem üks kord) kestusega kuni 45 minutit. Selline oli vanemate soov, sest lapsed käisid koos erinevatest lasteaedadest.
Igale lapsele meeldib osaleda ühistegevuses, liikumises ja mängudes. Kogu keeleõppe tegevus oli mänguline – lapsed kuulasid, tegid kaasa ja kordasid vastavalt oma soovile ja võimekusele.
Juttude ja muinasjuttude kuulamine on alati olnud nii emakeele kui ka võõrkeele õppimise lahutamatu osa, sest see pakub lapsele võimaluse tundma õppida täiesti uut maailma, fantaasiamaailma. Iga kuu tegevusplaani oli planeeritud mõni lühi- või muinasjutt, mille õppimisel kasutasime erinevaid sõrme- ja käpiknukke ning mänguasju.
5 – 6 aastane laps eristab sõnas häälikuid ja tunneb rõõmu nendega mängimisest. Kasutasime palju riimuvaid sõnu, liisusalme, korduvaid naljakaid silpe, laule ja luuletusi. Kõik need muudavad keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kordamisest ning omandavad õige häälduse.
Kõikides tegevustes kasutasime järelekordamist, kõnerütmis plaksutamist ja liikumist. Laps õpib keelt, kui tal on huvitav ja teda ümbritseb eestikeelne keskkond. Kõik püüavad eesti keelt rääkida. Seda just nii hästi või halvasti, kui kellelgi välja tuleb. Lapsele on olulise tähtsusega täiskasvanute eeskuju ja suhtumine.
Korraldasime mitmesuguseid üritusi, mõned koos peredega – jõulud, laste sünnipäevad, sõbrapäev, kevadpühad ja ekskursioon Põlva Talurahvamuuseumi.
Keeleõppe tegevused lõppesid kahepäevase suvelaagriga. Õpetajad koos lastega õppisid selgeks muusikalise lühilavastuse „Päikesele külla“ ja lapsed said meisterdada põnevad unelmate autod oma peredele. Pidulikul projekti lõpetamisel, kus osalesid lapsevanemad ja külalised, esitasime õpitud lavastuse ( mis tuli välja päris vahva), lapsed said tunnistuse ja lilled. Meenutasime koos oldud aega ühise pidulaua taga. Lapsevanemad olid väga tänulikud, et selline projektiõpe toimus.
Et keeleõpe oleks lasteaias tulemuslikum, tuleks luua lasteasutustele võimalus avada rohkem keelekümblus- ja kakskeelseid rühmi. Edukaks keeleõppeks on lasteaeda vaja eriharidusega eesti keele õpetajat, tööruumi ja õppevahendeid. Need ongi kõige sagedasemad valukohad, millega lasteaiad kokku puutuvad.
Merike Zupsmann
Võru Lasteaed Päkapikk vanempedagoog