Eralasteaed Naba käis ideekorjel Soomes, Horvaatias ja Lätis-Liisa Otsak

 

Biodanza’ tunni põhjal valminud pildid Mežmalina
lasteaias.

“Töövarjuprojekt: Eralasteaed Naba Euroopasse õppima” viis Pirital asuva lasteaia õpetajad Soome, Horvaatiasse ja Lätti õpirändele. Erasmus+ programmi toel oli kolmel Eralasteaed Naba õpetajal võimalus olla nädal aega töövarjuks ühes Euroopa lasteaias: Johanna-Maarja veetis 2018. a märtsis nädala Soomes, Martinniemi lasteaias, Merilin külastas sama aasta oktoobris Horvaatias Petar Pani lasteaeda ning Katrin sõitis 2019. a veebruaris külla lõunanaabritele Mežmalina lasteaeda. Kuivõrd viimane asub Nabale nii lähedal, oli lisaboonusena võimalik kaasa minna veel neljandalgi Naba õpetajal, Greete-Lisettel.

Õpirändeprojekt kutsuti ellu selleks, et toetada Eralasteaed Naba õpetajate professionaalset enesearengut ja tõsta seeläbi õpetamise kvaliteeti Nabas.

Talverõõmud Martinniemi lasteaias.

Töövarjunädalatel said osalejad koguda uusi ideid ja inspiratsiooni igapäevatöö tarbeks, avardada silmaringi ja tutvuda teiste riikide alushariduse süsteemiga ning samas jagada oma praktikaid väliskolleegidega.

Kui Naba õpetaja Johanna 2018. aasta märtsikuus Oulu linna jõudis, ootasid teda ees lõputud lumeväljad ja kõrged hanged. Johanna veetis põneva nädala Oulust 50-minutilise bussisõidu kaugusel, Martinniemi lasteaias, kus lõi kaasa erinevate rühmade tegemistes. Lisaks tavapärastele vanuse järgi jaotatud rühmadele on lasteaias ka teistsuguseid. “Üks rühm on lastele, keda on vaja vaid 2 korda nädalas hommikupoolikuks lasteaeda tuua. Lapsi on seal igas vanuses ja iga päev on erinev seltskond. Nendega tegeletakse umbes 4 tundi ja siis tulevad lapsevanemad järgi. Ühel päeval nädalas on hommik koos lapsevanematega,” meenutab Johanna. “Lasteaias on ka teine eriline rühm, mille lapsed viibivad lasteaias 3 tundi ja on kogu selle aja õues. Söövad, mängivad ja õpivad värskes õhus!”

Peale õuesõppe on Martinniemi Lasteaed tuntud IT-lahenduste kasutamise poolest. Nii sai ühel hommikul Johanna koos lastega mängida suurel puutetundlikul ekraanil erinevaid arendavaid mänge: sudokud, pusled, doominod, kujundite äratundmine, poeskäigu õppimine, rahatähtede tundmine jt.

Arendavad mängud puutetundliku tahvliga Martinniemi
lasteaias.

Töötajaskonna kohta võib välja tuua, et Martinniemi lasteaias ei ole eraldi muusika- ja liikumisõpetajat (rühmaõpetajad viivad ise neid tegevusi läbi), küll aga on olemas eraldi õpetaja õuetegevuste jaoks. Samuti töötab lasteaias üks eripedagoog, kes tegeleb kõigi laste omapärade ja erivajadustega. Kui keegi lastest vajab spetsiifilisemat abi, “tellitakse” riigi poolt spetsialist ning lapsevanem saab otse temaga koostööd teha. Seejuures on hea, et abi saamine toimub lasteaias, mitte vanemad ei pea eraldi lapsega kuskile minema.
Õppetegevuse planeerimine käib lasteaias jooksvalt. Johanna muljetab: “

Talverõõmud Martinniemi lasteaias.

Korra nädalas saab rühmameeskond kokku ja paneb nädalateema paika vastavalt laste hiljutistele huvidele. Kui lapsed küsivad ja uurivad orava kohta, siis räägitakse ja õpetataksegi kõike selle kaudu. Kuu kaupa pannakse otsustatakse vaid üldisemad eesmärgid – näiteks tähtede või numbrite õppimine.”

Numbrite õppimine Petar Pani lasteaias

Merilin külastas Zagrebi linnas Petar Pani lasteaeda, kus 6 maja peale on kokku 440 last. Merilinil oli õnn külastada erinevaid rühmasid ja ka erinevaid maju. Juba esimesel päeval sai Merilin suure hämmastuse osaliseks, kui sõimerühmas, mille nimekirjas oli kokku 18 ühe-kaheaastast last, oli ainult ÜKS õpetaja, kes pidi nende kõigiga hakkama saama. Horvaatias ongi tavaks, et korraga on rühmas tööl üks õpetaja. Abiõpetajaid pole, väljaarvatud juhul, kui rühmas on erivajadusega laps. Sellisel juhul on iga erivajadusega lapse kohta rühmas lisaks 1 täiskasvanu.
Petar Pani lasteaias pannakse erilist rõhku inglise keele õppimisele ning digivahendite kasutamisele õppetöös. Kahel päeval nädalas toimub õppetöö inglise keeles paralleelselt horvaatia keelega. “Näiteks, kui õpetaja ütleb horvaatia keeles, et lähme käsi pesema, siis kordab ta seda inglise keeles järgi. Samuti viiakse hommikuring läbi inglise keeles ning ka kõik muud õppetegevused. Inglise keele õppimisel on neil kasutusel Storytelling metoodika. See tähendab, et nad kasutavad inglise keele õppimisel palju pildi järgi jutustamist, mängivad ise lugu läbi, dramatiseerivad. Jutustuste juures on alati ka liigutused,” selgitab Merilin. Digiteema populaarsust ilmestab aga õppetegevus, mille käigus lapsed kasutasid programmeerimist.
Päevarütm Petar Pani lasteaias oli üsna sarnane Eesti lasteaiapäevale, kuid silma jäi üks erinevus: kui Eestis lähevad lapsed pärast õppetegevusi õue vabamängu mängima, siis Horvaatias on tavaks, et ka õuesoleku aeg on õpetaja poolt ette planeeritud erinevate tegevustega.

Katrin ja Greete-Lisette veetsid sisutiheda ja meeleoluka nädala Priekulis, Mežmaliņa lasteaias, kus tegevusi leidus lõõgastavast naerujoogast maitsvate pirukate küpsetamiseni. Mežmalina lasteaia seitsmest rühmast on 2 õuerühmad. Kusjuures suviti, ilusa ilmaga, magavad lapsed õues ka lõunaund. Lasteaia kõrval asuvas pargis on koos peredega rajatud lastele mõnus õuekeskus koos erinevate ronimis- ja mänguväljakutega.
Üldiselt on Läti alushariduse süsteem üsna sarnane Eesti omale. Alates 5. eluaastast on aga lasteaiaharidus kõigile lastele kohustuslik. Mežmaliņa lasteaias jäi eripärana silma, et seal töötab kaks muusikaõpetajat: üks õpetaja on spetsialiseerunud muusikalisele liikumisele ja laulmisele ning teine õpetaja erinevate muusikainstrumentide õpetamisele.
Ühe põnevama kogemusena kirjeldavad Katrin ja Greete-Lisette 3-4-aastaste laste biodanza’ tundi: “Tegemist on spetsiaalselt välja töötatud programmiga, mis aitab lastel leevendada stressi, avardada nende loovust ja väljendusoskust ning loomulikult panna neid rõõmu tundma liikumisest. Iga tund lõpeb joonistamisega – laps saab joonistada seda, kes ta tänases tunnis oli. Meil olid teemaks indiaanlased ja kauboid. Kogu sellel kontseptsioonil on terapeutiline efekt lapse arengule.”

Täna on kõik õpetajad õpirännetelt tagasi ning Naba lasteaed on rikkam kolmest riigist kogutud kogemuste ja põnevate ideede võrra, mis Naba laste igapäeva värvikirevamaks muudavad. Põhjalikumalt on töövarjunädalate kohta võimalik lugeda projekti blogis

http://nabaeuroopas.blogpot.com.

 

Rubriigid: Lasteaiaelu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

12 + 6 =
Please leave these two fields as-is: